7.Välja mõista Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l kasuks menetluskulud 11 942,57 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Teva Pharmaceutical Industries Ltd hagi Alvogen IPCo S.àr.l vastu patendist EP 2 949 335 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks. Harju Maakohtu 18.09.2020 määrusega kohus peatas menetluse kuni Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud Eesti Patendiameti teate avaldamiseni patendi EP 2 949 335 kohta.
2.Kostja esitas 11.11.2020 taotluse menetluse uuendamiseks, kuna Euroopa Patendiameti Apellatsioonikoda tegi 10.09.2020 otsuse patendi EP 2 949 335 tühistamiseks. Otsus on lõplik.
3.Hageja esitas 23.11.2020 taotluse võtta vastu hagist loobumine. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
5.Kohus leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada, kuna hageja esitas hagist loobumise.
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Hageja on oma nõudest Alvogen IPCo S.àr.l vastu loobunud TsMS § 429 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Asjas ei esine TsMS § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid. Kostja on avaldanud nõusolekut hageja taotluse suhtes.
8.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas vastava taotluse. Hageja on tasunud riigilõivu 2700 eurot ning seega kuulub tagastamisele 1350 eurot (2700 / 2).
9.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 4). Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulude suuruse.
Menetluskulud
10.Kostja esitas 29.11.2020 menetluskulude nimekirja. Kostja palub välja mõista tõlkekulu 5039,15 eurot, kommunikatsiooni kulu 14,05 eurot ja lepingulise esindaja kulu 20 334,05 eurot ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja on käibemaksukohustuslane.
11.Kostjale osutati õigusabi 102,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (advokaat) ja 80 eurot (assistent). Menetlustoimingute ajakulu ja kirjeldus: Kuupäev
Tunnid Tunnihind Summa
Kirjeldus Tutvumine Harju Maakohtu 01.08.2020 kohtumäärusega ja kohtuasja materjalidega. Tutvumine kohtuasja materjalidega. Suhtlus kliendiga. Tõlgete organiseerimine.
12.Kostja põhjendas kahe esindaja kasutamist järgnevaga. Vandeadvokaat Priit Lätil on eriteadmised patendiõiguses ja üldisemalt keerukates intellektuaalomandi asjades, mis on selles kohtuasjas asjaolude või tõendite hindamiseks ning kliendi huvide maksimaalseks kaitseks vajalikud. Patendivaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt reeglina keerulised vaidlused, mille puhul on õigustatud tavapärasest suuremate õigusabikulude väljamõistmine ja mitme esindaja kasutamine. Kostja viitab vaidluse mahukusele, mida tõendab ainuüksi hagiavalduse pikkus ning kohtule esitatud tõendite hulk. Tööd esindajad ei dubleerinud, vaid tööülesanded olid nende vahel ära jagatud, kuna tegemist on tavapärasest oluliselt keerulisema vaidlusega.
13.Hageja esitas 14.12.2020 oma seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja leiab, et tsiviilvaidlus ei ole jõudnud sisulisse faasi, vaid on jäänud valdavalt menetlusõiguslikule tasandile. Kostja on esitanud 24.08.2018 vastuse hagi tagamise taotlusele ja hagi läbivaatamata jätmise taotluse. Hagi tagamise staadiumis tõendeid ei koguta ega hinnata, vaid hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Kostja esitas 21.12.2018 taotluse kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatist, kuid tegu pole taas patendivaidluse sisulise faasiga, kus oleksid nõutavad lepingulise esindaja eriteadmised. Kostja esitas 12.08.2019 taotluse menetluse peatamiseks. Kostja esitas 11.11.2020 taotluse menetluse uuendamiseks ning hagejale hagist loobumisest tähtaja andmiseks. Kostja esitas 29.11.2020 menetluskulude dokumendi. Kohus ei ole asunud aga tsiviilasjas tõendeid hindama ega asjaolusid lahendama, mistõttu ei ole põhjendatud mõlema lepingulise esindaja eest tasude väljamõistmine. Kohtule ei ole kontrollitavad ka järgnevad kulutused: 1) 11.12.2018 kostja lepingulise esindaja kuludena määratud menetlusstrateegia ja edasise strateegia analüüs; 2) 13.12.2018 e-kirja koostamine kliendile, menetlusstrateegia; 3) 19.12.2018 dokumendi koostamine, mille sisuks oli vastuhagi esitamise vajalikkuse analüüs; 4) 05.03.2019 e-kirja koostamine seoses menetluse seisuga Euroopa Patendiametis; 5) 17.05.2019 õiguslik analüüs seoses Euroopa Patendiameti vastulausete osakonna otsusega ning hageja potentsiaalse uue hagi tagamise taotlemisega Eestis (lisaks e-kirja koostamine); 6) 09.09.2019 hageja vastuse analüüs, sh seisukoha kujundamine vastuse esitamise osas; 7) 15.09.2019 edasiste menetluslike sammude kavandamine; kirjavahetus seoses Euroopa Patendiameti Apellatsioonikoja otsusega. Vastuhagi vajalikkuse analüüsi hindava dokumendi koostamise (19.12.2018) vajalikkust ei saa hinnata, kuna taolist dokumenti ei ole menetlusse esitatud. Põhjendamatuks ning
ebavajalikuks saab pidada ka 09.09.2019 esinenud kulu hageja 02.09.2019 vastuse analüüsiks, sh seisukoha kujundamist vastuse esitamise osas, kuna kostja ei ole esitanud vastavat dokumenti kohtumenetlusse. Samuti on kostja 17.05.2019 analüüsinud hageja potentsiaalset uut hagi tagamise taotlemist, kuid hageja ei taotlenud kohtumenetluses uut hagi tagamist. Seetõttu ei ole need menetluskulud vastaspoolelt vajalike ja põhjendatud kulude koosseisus väljamõistetavad, kusjuures taoliste kulutuse tegemine ei ole nähtuv menetlustoimikust ega seetõttu ka kontrollitav. Hageja ka leiab, et kõik kulud, mis on kantud seoses Euroopa Patendiametis toimuva menetlusega, ei ole käesoleva tsiviilasja kulud, mis tuleks hagejalt välja mõista. Näiteks 05.03.2019 e-kirja koostamine kostjale seoses menetluse seisuga Euroopa Patendiametis ei ole menetletava tsiviilasja kulu, kuna hagi esemeks ei ole Euroopa Patendiametis läbiviidav menetlus, vaid Eestis hageja õiguste rikkumisest hoidumise nõue. Samuti ka 17.05.2019 kantud kulud õigusliku analüüsi teostamise kohta, mille sisuks oli Euroopa Patendiameti vastulausete osakonna otsus ei ole käesoleva tsiviilasjaga seonduv kulu. Lisaks 15.09.2019 kantud kulu sisuga „Suhtlus kliendiga ning edasiste menetluslike sammude kavandamine, re: Euroopa Patendiameti Apellatsioonikoja otsus tühistada EP 2 949 335“ on ebaselge ning hagejale tundub, et see kulu ei seondu tsiviilasja ega ühegi menetlustoiminguga, vaid seondub hoopiski Euroopa Patendiameti menetlusega. Kostja menetlusstrateegiate kulud ning edasise tegevuse analüüsikulud on aga hageja hinnangul täiesti ebaselged ega võimalda hinnata, kas tegu oli vajalike ja põhjendatud kuludega. Vaidlus ei jõudnud sisulisse faasi ning hageja arvates ei ole hinnatav, mis menetlusstrateegiatega oli tegu ja kas see kulu oli tsiviilasjas relevantne. Kostja on 12.12.2018 koostanud 4,5 tundi ning 20.12.2018 4,6 tundi (sh tagatise andmise taotlus) ka juba menetluse peatamise taotlust, kuid üle poole aasta hiljem. Kostja on samuti koostanud 08.08.2019, 09.08.2019, 12.08.2019 menetluse peatamise taotlust 12,9 tundi. Kokku koostas kostja menetluse peatamise taotlust seetõttu tsiviilasjas 22 tundi. Taotlus menetluse peatamiseks on nelja lehekülje pikkune dokument ja menetluse peatamise taotluse koostamine ei ole niivõrd komplitseeritud, et see vajaks ajakuluna kohtumenetluse jooksul kokku 22 tundi, arvestades selle dokumendi sisu. Kostja ajaaruandest nähtub, et 14.08.2018 ja 15.08.2018 on kostja tutvunud kohtuasja materjalidega kokku 9,5 tundi. Samuti aga 11.12.2018 on taas analüüsitud hagiavaldust ja selle kaht lisa ühel korral ning ka teisel korral samal kuupäeval on veel analüüsitud hagiavaldust ja selle lisasid. Seetõttu on 11.12.2018 kostja lepingulised esindajad kokku analüüsinud 6,6 tundi hagiavaldust ja selle lisasid. Kostja on taas 12.12.2018 tutvutud hagiavalduse ja selle lisadega 2,4 tundi, samuti ka 19.12.2018 on kostja lepingulised esindajad analüüsinud hageja hagiavaldust 3,9 tundi. Kostja esitas oma seisukoha hagi tagamise kohta koos taotlusega jätta hagi läbi vaatamata 24.08.2018. Seetõttu tundub hagejale põhjendamatu analüüsida hagiavaldust ja selle lisasid kokku 22,4 tundi, millest peale 11.12.2018 kuupäeva 12,9 tundi. Lepinguliste esindajate kulusid on siiski dubleeritud (nt vaadata 11.12.2018 esinevat kaht sarnast kannet) või kulunud on lihtsalt hagiavalduse analüüsimisele palju aega, mis kõik ei peaks olema väljamõistetav.
14.Vastavalt 16.12.2020 kohtunõudele esitas kostja 30.12.2020 selgitused ja menetluskulusid tõendavad dokumendi. Kostja vähendas oma nõuet ja taotleb tõlkekulu hüvitamist kokku 1983,52 eurot. Harju Maakohtu 16.12.2020 kohtunõude täitmisega seoses tegi kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Lätt täiendavat tööd (tõlkekulude arvete kogumine ja ülevaatus ning vastuse koostamine). Kostja kandis täiendavalt lepingulise esindaja kulu 2,5 tunni eest 500 eurot. Seega lepinguliste esindajate kulu, mille hüvitamist kostja taotleb, on kokku 20 834,05 eurot.
15.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas vastaspool esitas vastuväite menetluskulude suurusele. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7).
16.Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS-s ei ole eraldi reguleeritud kohtuväliste tõlkekulude ega dokumentide tõlkimise kulude hüvitamist. Need kulud on vaadeldavad TsMS § 144 p-ga 2 hõlmatud muude kuludena, mida menetlusosaline on kandnud seoses menetlusega (TsMS § 34 komm p 3.1.7.f).
18.Täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja tõlkekulu 1983,52 eurot. Kostja on esitanud menetluses hagi tagamise taotlusele lisade tõlked inglise keelest eesti keelde (Euroopa Patendiameti Apellatsioonikoja 08.02.2017 otsus; Londoni kõrgeima kohtu 26.10.2017 otsus; Londoni apellatsioonikohtu 08.01.2018 määrus; Müncheni piirkonnakohtu 14.12.2017 otsus; Müncheni piirkonnakohtu 01.02.2018 määrus; Müncheni liidumaa ülemkohtu 04.04.2018 otsus; Viini Kommertskohtu 16.08.2018 otsus). Vastavalt TsMS § 32 lg-le 1 ja § 33 lg-le 1 oli dokumentaalsete tõlgete esitamine kohustuslik ning need seonduvad kohtumenetlusega. Kohtu hinnangul seonduvad kliendiga suhtlemisel (sh eesti keelsete menetlusdokumentide tõlkimine kostjale arusaadavasse keelde kantud tõlkekulud kohtumenetlusega, kuna suhtlemine toimub võõrkeeles. Kostja kantud tõlkekulu 1983,52 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
19.Kohus loeb samuti vajalikuks ja põhjendatud kuluks TsMS § 144 p 2 alusel kommunikatsiooni kulu 14,05 eurot.
20.Ajakulu hindamisel lähtub kohus toimingupõhiselt, st vaatab, mis toimingud on esindaja teinud, kas need on olnud põhjendatud ja kas põhjendatud on ka neile väidetavalt kulutatud aeg (RKTKm 3-2-1-112-09, p 17).
21.Kostja lepinguliste esindajate ajakulu seotult hagi, hagi tagamise taotluse, korraldava määruse (tähtaja andmine hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks), hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise määruse tutvumise/analüüsiga ning kliendile tagasiside andmisega on 40,5 tundi. Hagiavalduse sisuline osa on 10 lehel ning tõendid on esitatud 19 lisas. Hagi tagamise taotlus on seitsmel lehel. Kostja sisuline seisukoht hagi tagamisele on 11 lehel ja tõendid on esitatud seitsmes lisas. Kohus peab kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks. Kostja lepinguliste esindajate ajakulu seotult hagimaterjalide analüüsi/tutvumisega on 13,4 tundi. Võttes arvesse hagiavalduse mahtu on ajakulu põhjendatud.
22.Menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse ja menetluse peatamise taotluse koostamise, taotlusele esitatud hageja seisukohaga tutvumise ning menetluse peatamise määrusega tutvumise ajakulu on 27 tundi. Taotluste sisuline osa on esitatud seitsmel lehel (4 + 3), hageja seisukoht ühel lehel ning kohtumääruse põhjendused 0,5 lehel. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks siin 8 tundi.
23.Menetluse uuendamise avalduse koostamise ajakulu on 4,5 tundi. Menetluse uuendamise avalduse sisuline osa on kolmel lehel. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks siin 3 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ja täpsustamise ajakulu on 6,5 tundi. Võttes arvesse, et menetluskulude nimekirja koostamine ei vaja tipptasemel professionaalsust võrreldes menetluse sisuga on selle mõistlik assistendi ajakulu 1,5 tundi.
24.Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 3-21-48-16, p 13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kliendiga suhtlemise ajakuluks kokku 3 tundi kuupäevadel 01.07.2019, 11.09.2019 ja 15.09.2019.
25.TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole kaotanud poolele prognoosimatute kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine (RKTKm 3-2-1-86-16, p 11). Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks 7,5 tundi (toimingud: Dokumendi koostamine: vastuhagi esitamise vajalikkuse analüüs; E-kirja koostamine kliendile: menetluse seis Euroopa Patendiametis; Õiguslik analüüs: Euroopa Patendiameti vastulausete osakonna otsus ning Teva potentsiaalne uus hagi tagamise taotlemine Eestis. Kliendile e-kirja koostamine).
26.Kohtu hinnangul ei ole tunnitasu 200 eurot põhjendatud ja ületavad keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus loeb lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasu määraks 150 eurot. Kostja kantud mõlemate lepinguliste esindajate kulu kokku on põhjendatud ja vajalik 9825 eurot (65,5 tundi x 150). Lisandub assistendi kulu 120 eurot (1,5 tundi x 80) menetluskulude nimekirja koostamise eest.
27.Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 942,57 eurot (sh tõlkekulu 1983,52 eurot, kommunikatsioonikulu 14,05 eurot ja õigusabikulu 9945 eurot).
28.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.01.2021 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.