Saima Ivanova, Valentina Logutova, Nina Remezova, Niina Soboleva ja Alexandra Tarassova avaldus Narva linna, Energia tn 3 korteriühistu 21. mai 2021. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saima Ivanova, Valentina Logutova, Nina Remezova, Niina Soboleva ja Alexandra Tarassova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldajad (määruskaebuse esitajad): Saima Ivanova (isikukood XXXXXXXXXXX), Valentina Logutova (isikukood XXXXXXXXXXX), Nina Remezova (sünd. X), Niina Soboleva (isikukood XXXXXXXXXXX), Alexandra Tarasova (isikukood XXXXXXXXXXX), avaldajate ühine lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova Puudutatud isik: Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu (registrikood 80189425)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus osas, milles maakohus keeldus Saima Ivanova, Valentina Logutova, Nina Remezova, Niina Soboleva ja Alexandra Tarassova avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldajate kanda. Saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus on jõustunud osas, milles
kohus jättis avaldajate 9. augusti 2021. a taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saima Ivanova, Valentina Logutova, Nina Remezova, Niina Soboleva ja Alexandra Tarassova (avaldajad) esitasid 20. juulil 2021 Viru Maakohtule avalduse Narva linna, Energia tn 3 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu 21. mai 2021. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, millega otsustati kinnitada korteriühistu 2021. a finants- ja majandustegevuse plaan ja remonttööd (esimese trepikoja ja jalutuskäru ruumi remont, tuletõkkeukse paigaldamine teises trepikojas; p 1), korteriühistu 2020. a finants- ja majandustegevuse aruanne ja audiitori kontrollakt (p 2) ning remonttöödeks sihtotstarbeliste vahendite kogumine alates maist kuni septembrini 0,30 eurot/m2 (sh 2021. a) (p 3) (otsused). Alternatiivselt palusid avaldajad tunnistada samad otsused kehtetuks. Samuti palusid avaldajad määrata korteriühistu juhatuse asendusliige. Menetluskulud palusid avaldajad jätta korteriühistu kanda. Avalduse kohaselt edastas korteriühistu korteriomanikele otsuste eelnõud ja määras tähtaja
14.maist 2021 kuni 20. maini 2021, mille jooksul pidid korteriomanikud esitama nende otsuste kohta oma seisukoha. Otsuste p-d 1–3 tuleb tunnistada tühiseks, kuna korteriomanikele määratud tähtaeg oli lühem kui korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg-s 2 sätestatud 7 päeva. Samuti ei vasta korteriomanikele edastatud 2021. a majandustegevuse tööplaani projekt KrtS § 41 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 kehtestatud nõuetele ning 2020. a majandusaasta aruanne KrtS § 51 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele. Otsuste vastuvõtmisel on rikutud hea usu põhimõtet. Korteriühistu rikkus avaldajate õigust saada 2020. a majandusaasta aruanne ning teavet juhatuse tegevuse kohta korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavate tulude ja kulude osas. Korteriühistu juhatus ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt.
2.Avaldajad esitasid 20. juulil 2021 maakohtule taotluse kohustada korteriühistut esitama kohtule allkirjastatud hääletamise protokolli koopia otsuse vastuvõtmisest ilma üldkoosolekut kokku kutsumata koos hääletamise blankettidega.
3.Avaldajad esitasid 9. augustil 2021 maakohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks vaidlustatud 21. mai 2021. a üldkoosoleku otsuse p 1 kehtivus ning keelata uue samasisulise otsuse vastuvõtmine.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus keeldus 31. augusti 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Sama määrusega jättis maakohus avaldajate 9. augusti 2021. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et avaldus on perspektiivitu. KrtS § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut samas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Avaldajad ei ole välja toonud, kas nad on otsuste vastuvõtmisel osalenud (kas nad on seisukoha juhatusele esitanud) ning kas nende vastuväide otsustele on protokollitud või esitatud korteriühistule kirjalikult. Ilma otsusele vastuväidet esitamata avaldajad otsust vaidlustada ei saa. Kuna avaldusest ei nähtu, et avaldajad oleks otsustele vastuväiteid esitanud, ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaolu, et korteriomanikele anti üks päev lühem tähtaeg oma seisukoha esitamiseks, ei ole eraldiseisev alus üldkoosoleku otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks. KrtS § 25 lg 1 järgi võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30 järgi loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse liikme ajutist või kestvat võimetust, nt tervislike põhjuste tõttu, täita oma kohustusi. Avalduses ei ole esile toodud mõjuvat põhjust, mis annaks alust asuda seisukohale, et juhatuse asendusliikme määramine oleks vajalik. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole põhjendatud ka avaldajate taotlus avalduse tagamiseks, kuna puudub avaldus, mida tagada. Lisaks ei ole taotlus põhjendatud seetõttu, et avaldajatel ei ole õigust otsustada korteriühistu eest seda, millised tööd on esmavajalikud ja milliseid töid tuleb teostada. Samuti ei ole avalduses välja toodud, kas üldse ja kui, siis millal ja milliseid töid on silmas peetud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldajad paluvad 15. septembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega võtta avaldus korteriühistu 21. mai 2021. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitasid avaldajad vastuväiteid vaidlustatud otsuste kohta. Selle asjaolu tõendamiseks esitasid avaldajad kohtule taotluse, millega palusid kohustada korteriühistut esitama kohtule otsuste vastuvõtmise hääletamise protokolli allkirjastatud koopia koos hääletamise blanketiga. Avaldajate vastuväited on kirjas nendes blankettides. Maakohus jättis avaldajate taotluse tähelepanuta. Maakohus, lahendades taotlust asendusliikme määramiseks, on ebaõigesti rakendanud MTÜS §-i 30. KrtS § 24 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriühistu juhatusele lisaks
korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatule MTÜS § 26 lg-s 2 ning §-des 27–29 ja §-s 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. Seega MTÜS §-i 30 ei rakendata. Asendusliige tuleb määrata seetõttu, et raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 järgi pidi korteriühistu kui raamatupidamiskohustuslane koostama 2020. a majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevusaruandest. Korteriühistu ei esitanud avaldajatele KrtS § 51 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele vastavat majandusaasta aruannet. Seega rikkus korteriühistu avaldajate õigust saada, arutada ja kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne. Korteriühistu saatis korteriühistute registrile 2020. a majandusaasta aruande, mida pole korteriomanikele esitatud ega nende poolt kinnitatud. Korteriomanikud tegid ekslikud otsused, kuna neil puudus õige ettekujutus kaasomandi eseme seisundist. Korteriühistu ei täitnud ka oma kohustust koostada KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastav 2021. a majandustegevuse plaan ning esitada see korteriomanikele kinnitamiseks. Maakohus on lahendanud asja sisuliselt menetlust algatamata – seda ilma menetlusosaliste selgitusteta ja võimaluseta esitada asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Sellega on rikutud avaldajate menetlusõigusi.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldajate kanda, ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus on jõustunud osas, milles kohus jättis avaldajate 9. augusti 2021. a taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Kohus märgib, et TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seadus ei võimalda esitada määruskaebust kohtu määruse peale, millega esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus on jäetud rahuldamata. Seega ei saa avaldajad vaidlustada maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldajate
9.augusti 2021. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus on vastavas osas TsMS § 466 lg 3 teise lause alusel jõustunud. Kuigi avaldajad paluvad määruskaebuse resolutsioonis maakohtu 31. augusti 2021. a määruse tühistada, ei nähtu kaebuse põhjendustest soovi vaidlustada nende esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
9.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta ka hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude
õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13; 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12) ning lähtuda tuleb üksnes avalduse õiguslikust perspektiivikusest. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas esitatud avalduse rahuldamine ei ole selles märgitud faktilisi asjaolusid arvestades täies ulatuses õiguslikult perspektiivitu.
10.Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude esitamisel tuleb KrtS § 29 lg 2 järgi juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatust korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et TsÜS § 38 lg 4 järgi võib korteriühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
11.Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks avaldajate alternatiivsele nõudele tunnistada üldkoosoleku otsuste p-d 1–3 kehtetuks, on avaldajad palunud tuvastada samade otsuste tühisus (tl-d 3–4). Seejuures saab TsÜS § 38 lg 2 kohaselt korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamist taotleda kohtult iga korteriühistu liige, sõltumata asjaolust, kas ta osales otsuse vastuvõtmisel või mitte. Seega ei oma üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel tähtsust, kas avaldajad osalesid otsuste vastuvõtmisel ja esitasid otsustele vastuväited. TsÜS § 38 lg-st 2 tulenevalt on juriidilise organi otsus tühine mh juhul kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Avaldajad on avalduses tuginenud mh otsuste vastuvõtmise korra väidetavale rikkumisele. Eelmärgitut arvestades keeldus maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest, kuna tühisuse tuvastamise nõude rahuldamine ei ole õiguslikult välistatud. Ringkonnakohus märgib, et kui asjas on esitatud nõuded, millega palutakse tuvastada korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus või see kehtetuks tunnistada, peab kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte, kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p-d 17.1–17.2).
12.Lisaks, juhul kui maakohus leidis, et avalduses esitatud asjaolud ei võimalda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamist, tulnuks kohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 alusel esmalt käiguta ning selgitada avaldajatele õiguslikku olukorda ning kõnealuse nõude rahuldamiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise vajadust. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud avalduse TsMS § 3401 järgi esmalt käiguta ning andnud avaldajatele võimaluse avalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealused puudused TsMS § 3401 mõttes kõrvaldatavad puudused. Lisaks nähtub asja materjalidest, et avaldajad esitasid 20. juulil 2021 maakohtule taotluse tõendite kogumiseks ning palusid kohtul kohustada korteriühistut esitama kohtule allkirjastatud hääletamise protokolli koopia otsuse vastuvõtmisest ilma üldkoosoleku kokku kutsumata koos hääletamise blankettidega (tl 24).
13.Sarnaselt tulnuks maakohtul jätta avaldajate avaldus TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta korteriühistu juhatuse asendusliikme taotluse osas ning selgitada neile, millistel asjaoludel saab kohus asendusliikme määrata. Seonduvalt juhatuse asendusliikme määramise taotlusega ringkonnakohus siiski märgib, et korterühistu juhatuse asendusliikme määramisel MTÜS § 30 küll vahetult ei kohaldu, aga MTÜS § 30 sisu on analoogne KrtS § 25 lg-s 1 tooduga (vt ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskiri, lk 51 (462 SE, Riigikogu XII koosseis)). Ringkonnakohus rõhutab, et korteriühistu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on eelkõige korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ning kohtu sekkumiseks peab esinema mõjuv põhjus KrtS § 25 lg 1 tähenduses. Avaldajad ei ole senises menetluses toonud esile sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. Asjaolu, et korteriühistu juhatus ei ole avaldajatele esitanud KrtS § 41 g-s 1 sätestatud nõuetele vastavat majanduskava ning KrtS § 51 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele vastavat majandusaasta aruannet, ei ole mõjuv põhjus KrtS § 25 lg 1 mõttes. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib esineda eelkõige juhtudel, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 12) või kui on vaidlustatud otsus, millega juhatuse liige ametisse nimetati või tagasi kutsuti (KrtS § 29 lg 6 p 2). Praeguses asjas selliseid asjaolusid välja toodud ei ole.
14.Eelmärgitust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd avalduse menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, tuleb asi saata selles osas maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna määruskaebuses on palutud ringkonnakohtul avaldus menetlusse võtta, rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Arvestades avalduses esitatud nõudeid, tuleb maakohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja määrata avaldajatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb maakohtul selgitada avaldajatele õiguslikku olukorda, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.