Eesistuja Kalev Saare, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Liudmila Sokolova avaldus Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu vastu korteriomanike koosolekut kokku kutsumata 28. aprillil 2021 tehtud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Liudmila Sokolova Puudutatud isik Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10232 osas, milles ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 5. jaanuari 2024. a määruse samas asjas avalduse rahuldamata jätmise osas ja tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse. Samuti tühistada ringkonnakohtu määrus määruskaebemenetluse kulude jaotuse osas.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta jõusse Viru Maakohtu määrus avalduse rahuldamata jätmise osas ning määruskaebemenetluse kulud Liudmila Sokolova kanda.
3.Rahuldada Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu määruskaebus osaliselt.
5.1.Jätta rahuldamata Liudmila Sokolova avaldus Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu vastu korteriomanike koosolekut
2-21-10232 kokku kutsumata 28. aprillil 2021 tehtud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
5.2.Jätta menetluskulud maakohtus Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu kanda.
5.3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus Liudmila Sokolova kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Liudmila Sokolova (avaldaja) esitas 28. juunil 2021 Viru Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu (puudutatud isik) korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata (kirjalik hääletus) 28. aprillil 2021 tehtud otsuste, millega võeti vastu korteriühistu 2020. a majandusaasta aruanne ja kinnitati 2021. a majandustegevuse plaan (vaidlustatud otsused), tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Avalduse ja selle täienduse kohaselt rikuti kirjalikul hääletusel oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Esiteks ei vastanud vaidlustatud otsustega vastu võetud dokumendid seadusega kehtestatud nõuetele. Teiseks ei saa otsuseid lugeda vastuvõetuks, kuna hääletamisest võttis osa vaid 89 korteriühistu liiget – korteriühistu põhikirja p 6.14 kohaselt loetakse otsus kirjaliku hääletamise teel vastuvõetuks üksnes siis, kui otsuse poolt hääletasid kõik ühistu liikmed.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik on seisukohal, et kõik kirjalikul hääletusel vastuvõetud otsused on seaduslikud ja kehtivad. Avaldajal ei ole õiguslikku huvi otsuste vaidlustamiseks, kuna ta võttis hääletusest osa. Mõlemad otsustega vastuvõetud dokumendid vastavad seadusest tulenevatele nõuetele. Otsuste vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamuse nõuet ei ole samuti rikutud, kuna korteriühistu põhikirja p 6.14 on vastuolus seadusega ega ole seetõttu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 17 lg 2 kohaselt kohaldatav. Korteriomanikud on kõik vaidlustatud otsused kinnitanud 25. märtsi 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsustega.
3.Viru Maakohus jättis 5. jaanuari 2024. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus leidis, et kirjalikul hääletusel järgiti kõiki KrtS § 21 lg 2 esimeses ja teises lauses sätestatud nõudeid. Maakohus ei tuvastanud ka viiteid sellele, et hääletusel vastuvõetud otsused oleksid tühised muul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-s 2 nimetatud alusel. Ka ei tuvastanud maakohus seda, et kinnitamiseks esitatud majandusaasta aruanne või majanduskava oleks olnud oluliste puudustega.
3.2.Puudutatud isiku põhikirja p-s 6.14 on seaduses sätestatust erinevalt kokku lepitud. Kuna põhikiri on vastu võetud enne KrtS-i jõustumist, siis on põhikirja p 6.14 vastuolus seadusega ja KrtS § 17 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda KrtS § 20 lg-st 2 ja § 21 lg-st 2, mille järgi on korteriomanikud otsustusvõimelised võtma vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Korteriühistu põhikirja p 6.10 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Vaidlusalusel kirjalikul hääletusel avaldasid seisukohta 89 korteriühistu liiget 138-st, s.o üle poole korteriühistu liikmetest. Seega olid korteriomanikud õigustatud otsuseid vastu võtma. Häälteenamuse nõudeid otsuste vastuvõtmisel ei rikutud.
2(5)
2-21-10232
3.3.Maakohus märkis lisaks, et avaldus jäänuks igal juhul rahuldamata ka seetõttu, et korteriomanikud on vaidlustatud otsused hilisema üldkoosoleku otsusega kinnitanud.
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohus objektiivne ning tema seisukohad erinevates menetlusdokumentides olid vastuolulised. Maakohus ei andnud hinnangut puudutatud isiku tegevusele kirjaliku hääletuse protokolli koostamisel. Avaldaja hinnangul on protokoll puudustega, mh on selles kajastatud valesti hääletustulemusi. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isik saatis kõikidele korteriomanikele vajalikud dokumendid ja määras seitsmepäevase tähtaja oma seisukoha avaldamiseks otsuste eelnõude suhtes. Avaldaja on seisukohal, et tegelik tähtaeg oli kuus päeva. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et korteriühistu põhikirja p-st 6.14 ei saanud kirjalikul hääletusel juhinduda.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 663 lg 5) alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse ja tuvastas vaidlustatud otsuste tühisuse ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
7.1.Maakohtu määruse kohaselt ei vaielda selle üle, et otsuse eelnõu on puudutatud isiku liikmetele KrtS § 21 lg 2 nõuetele vastavalt saadetud. Samas ei selgu maakohtu määrusest, millistel tuvastatud asjaoludel kohtu selline järeldus põhineb. Ringkonnakohus parandas selle vea, leides kokkuvõtvalt, et otsuse eelnõu saatmisel seadusest tulenevaid nõudeid ei rikutud.
7.2.Ekslik on maakohtu järeldus, et korteriühistu põhikirja p 6.14 ei ole kohaldatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei keela KrtS § 21 lg 2 kolmandas lauses sätestatu näha põhikirjas ette rangemaid nõudeid üldkoosoleku otsustusvõime määramiseks otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Seega tuleb põhikirja p 6.14 tõlgendada selliselt, et see näeb ette eriregulatsiooni otsustusvõime kohta otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Põhikirja säte, mille järgi saaks otsust koosolekut kokku kutsumata vastu võtta vaid siis, kui hääletusel osalevad kõik korteriühistu liikmed, ei ole vastuolus KrtS § 21 lg 2 kolmanda lausega.
7.3.Arvestades hääletusprotokollis märgitut, on puudutatud isikul 138 liiget, kellest koosolekul osales
89.Seega ei osalenud hääletusel kõik korteriühistu liikmed, mistõttu ei olnud kvooruminõue vaidlusalusel kirjalikul hääletusel täidetud. Seega on vaidlustatud otsused KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. Tähtsusetu on puudutatud isiku väide otsuste kinnitamisest, kuivõrd tühist otsust ei ole võimalik uue kinnitava otsusega kehtivaks muuta. Otsuste tühisuse tuvastamise tõttu ei saanud ringkonnakohus hinnata otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühista ja jätta jõusse maakohtu määrus. 3(5)
2-21-10232 Määruskaebuse kohaselt ei nõustu puudutatud isik ringkonnakohtu järeldusega, et kirjaliku hääletuse korraldamisel sai lähtuda korteriühistu põhikirja p-st 6.14. Muuhulgas on sama ringkonnakohus varem samasisulise põhikirjasätte puhul leidnud, et see ei ole KrtS § 17 lg-st 2 tulenevalt kohaldatav (TrtRnKm 11.01.2023, 2-21-11359, p 9). Lisaks leiab puudutatud isik, et kuivõrd avaldaja võttis kirjalikust hääletamisest osa, siis puudub tal Riigikohtu praktika kohaselt õigus nõuda hääletusel vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist. Muus osas jääb puudutatud isik oma varasemate seisukohtade ja avalduste juurde.
9.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3, § 695 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse avalduse rahuldamata jätmise osas ja tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse. Samuti tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebemenetluse kulude jaotuse osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab jõusse maakohtu määruse avalduse rahuldamata jätmise osas ning määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kassatsioonimenetluses on vaidluse kese korteriühistu põhikirja p 6.14, mis sätestab, et üldkoosoleku otsustega võrdsustatakse otsused, mis on vastu võetud kirjaliku hääletamise teel, kui hääletamisele pandud otsuse poolt hääletasid kõik ühistu liikmed. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas nimetatud põhikirjasäte on vastuolus seadusega ning kas selle sätte asemel tuli otsustusvõime tuvastamisel otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata lähtuda seaduses sätestatust.
12.Ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt näeb vaidlusalune põhikirja p 6.14 ette eriregulatsiooni otsustusvõime kohta otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Ringkonnakohtu hinnangul saavad korteriühistu liikmed põhikirja p 6.14 kohaselt võtta otsuse vastu koosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui hääletamisel osalevad kõik korteriühistu liikmed. Kolleegium nõustub selle tõlgendusega.
13.KrtS § 21 lg 2 kolmandast lausest tuleneb, et kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (KrtS § 20 lg 2). Kolleegiumi hinnangul tuleb neid sätteid tõlgendada koostoimes nii, et põhikirjas võib määrata erinevad nõuded otsustusvõimele otsuste vastuvõtmisel üldkoosolekul ja koosolekut kokku kutsumata. Kui põhikirjas ei ole eraldi reguleeritud nõuet otsustusvõimele koosolekut kokku kutsumata, kohaldub sellele põhikirjas või seaduses ettenähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline.
14.Ringkonnakohus leidis õigesti, et põhikirja p 6.14 järgse otsustusvõime nõude täitmiseks otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata peavad osalema kõik korteriühistu hääleõiguslikud liikmed. Ühtlasi tuleneb sellest põhikirja punktist ka häälteenamuse nõue, mille kohaselt peavad otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata korteriühistu kõik hääleõiguslikud liikmed hääletama otsuse poolt. Vaatamata sellele, et tegemist on ebatavaliselt range häälteenamuse nõudega, on see siiski seaduse järgi lubatud (KrtS § 21 lg 3). Muuhulgas on selliste põhikirjasätete kehtima jäämist pidanud võimalikuks ka seadusandja, nähes kvooruminõude lisandumisel otsuste tegemisele 4(5)
2-21-10232 koosolekut kokku kutsumata ette üleminekuperioodi, mil põhikirjas sätestatud ühehäälsuse nõuet ajutiselt ei kohaldatud (vt KrtS § 724).
15.Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus õigesti, et korteriühistu põhikirja p 6.14 ei ole seadusega vastuolus ning korteriühistu pidi sellest juhinduma otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Kuivõrd ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel ei võtnud kõik hääleõiguslikud korteriomanikud kirjalikust hääletusest osa, siis on ka õige ringkonnakohtu järeldus, et vaidlusalusel hääletusel rikuti põhikirja p-st 6.14 tulenevat kvooruminõuet. Kolleegium märgib, et see rikkumine on ühtlasi käsitatav ka põhikirjast tuleneva häälteenamuse nõude rikkumisena.
16.Ekslik on aga ringkonnakohtu järeldus, et puudutatud isiku põhikirja p-st 6.14 tuleneva kvoorumija häälteenamuse nõude rikkumise tagajärg on otsuste tühisus. Kui otsuste tegemisel puudus põhikirjas ette nähtud otsustusvõime otsuste tegemiseks koosolekut kokku kutsumata või ei täidetud põhikirjast tulenevat häälteenamuse nõuet, siis võib see olla muude eelduste täidetuse korral alus üksnes nende otsuste kehtetuks tunnistamisele vastuolu tõttu põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1).
17.Kolleegiumi hinnangul ei nähtu kohtute tuvastatust vaidlustatud otsuste tühisusele viitavaid asjaolusid. Seega saaks avaldaja ebaseaduslikest otsustest vabanemise nõuet rahuldada üksnes juhul, kui esineb alus otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on kohtute tuvastatud asjaoludel välistatud.
18.TsÜS § 38 lg 5 teise lause kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole vaidlustamise tähtaja (KrtS § 29 lg 3) jooksul esitatud organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi. Maakohus on tuvastanud, et mõlemad vaidlustatud otsused on kinnitatud korteriomanike 25. märtsi 2022. a üldkoosoleku otsustega, mida ei ole kohtus vaidlustatud. Selle asjaolu tuvastamist ei ole avaldaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustanud, mistõttu tuleb neist lähtuda ka maakohtu lahendile järgnevas kaebemenetluses (TsMS § 652 lg 1 p 1, § 688 lg 3). Seega on õiguslik alus vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks praeguseks ära langenud.
19.Eelnevale vaatamata tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatult menetluskulude jaotuse osas. Asja materjalidest nähtuvalt tugines puudutatud isik vaidlustatud otsuste kinnitamisele vahetult enne maakohtu menetlust lõpetava määruse tegemist. Seega pöördus avaldaja kohtusse siiski põhjendatult, mistõttu oli asjaolusid arvestades õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuna aga avaldaja määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus sisulises osas tühistatakse, jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 3 esimese lause alusel apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.