2-21-6288/16 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

4.Puudutatud isik rikkus KÜ juhatuse valimisel KÜ põhikirja punkti 4.2. alapunkti 3, mille kohaselt iga korteriühistu liikmel on õigus valida ja olla valitud juhatusse. Juhatuse liikmete valimisel tegi Puudutatud isik otsuse nr 4 eelnõus ettepaneku valida juhatusse praegused liikmed N I, D S ja I T ning korteriomanikel oli võimalik hääletussedelile märkida oma juhatuse liikmete kandidaadid. Korterite nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX korteriomanikud märkisid hääletussedelile oma juhatuse liikmete kandidaadid. Puudutatud isik oli kohustatud teatama kõikidele korteriomanikele juhatuse liikmete kandidaatide osas esitatud ettepanekud ning korraldama juhatuse valimisel uue hääletuse. Avaldajad paluvad tunnistada tühiseks korteriühistu 14.02.2021 (kohtu märkus: õige kuupäev 22.02.2021) otsused: KÜ 2020. aasta majandustegevuse aruanne ja audiitori kontrollakti kinnitamine; 2021. aasta majandustegevuse plaani ja remonttööde kava kinnitamine; N I, D S ja I T valimine KÜ juhatuse liikmeteks või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks. 2.Puudutatud isik vastuses avaldusele (stl 125-129) ei tunnista avaldust ja palub jätta rahuldamata. Korteriühistu leiab, et vaidlusalused otsused ei ole tühised ja põhjendab seda järgmiselt. Avaldajad väitsid, et korteriühistu ei saatnud otsuste eelnõudeid avaldajale 4. Antud väide ei vasta tegelikkusele. Korteriühistu edastas avaldajale 4 otsuste eelnõud tema e-posti aadressile 03.02.2021. Samale aadressile edastab korteriühistu avaldajale 4 ka majandamiskulude arved. Avaldaja 4 kirjale ei vastanud ega oma seisukohta otsuste suhtes esitanud. Korteriühistu täiendavalt selgitab, et otsuste eelnõud koos aruande, majandamiskava ja revisjoni kontrollaktiga oli pandud elamu trepikodade infotahvlitele alates 05.02.2021. Korteriühistu ei nõustu avaldajate seisukohaga, et võimalikud puudused majandusaasta aruandes võivad olla aluseks otsuste tühistamiseks. Avaldajad antud osas oma seisukohta õiguslikult ei ole põhjendanud. KrtS ei näe aluseid korteriomanike koosoleku otsuste tühistamiseks majandusaasta aruandes esinevate puuduste tõttu. Majandusaruanne on revideeritud erapooletu revidendiga, kelle arvamuse järgi aruanne on koostatud korrektselt ja ei nõua parandusi. Allkirjastatud majandusaasta aruanne on edukalt esitatud registripidajale. Aastaaruanne vastab seaduses sätestatud nõuetele ja sisaldab mh iga korteriomandi majandamiskulude suurust. Korteriühistu ei nõustu avaldajate seisukohaga, et võimalikud puudused majanduskavas võivad olla aluseks otsuste tühistamiseks. Avaldajad antud osas oma seisukohta õiguslikult ei ole põhjendanud. KrtS ei näe aluseid korteriomanike koosoleku otsuste tühistamiseks 3(6)

majanduskavas esinevate puuduste tõttu. Lisaks sellele kannab majanduskava suuremas osas kannab informatiivset iseloomu ja ainuüksi asjaolu, et selles võivad esineda puudused ei anna alust selle tühistamiseks. Samas ei anna puudulik majanduskava iseenesest alust üldkoosoleku teiste otsuste, nt kehtestatud tariifide ja tööde osas, tühistamiseks. Reservkapitali kohta on selgitatud 03.02.2021 revisjonaktis. Ekslik on avaldajate väide, et majanduskavas puudub põhjendus sihtotstarbelise 10- eurose tasu kohta maist septembrini. Tegemist on otsusega nr 3, p 2 – valvekaamerate paigaldamine, mille maksumus on 50 eurot iga korteri kohta. Antud summa kavandati koguda 5 kuu jooksul maist septembrini, mis moodustab 10 eurot kuus. Ekslik on avaldajate väide, et korteriühistu rikkus juhatuse valimisel põhikirja nõudeid. Otsuste eelnõus tegi korteriomanikele ettepaneku kas hääletada eelnõus nimetatud isikute poolt või pakkuda oma kandidaate. Korterite nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omanikud, kasutades oma õigust, tegi ettepaneku valida juhatuse liikmeteks A P, A I ja T S, kelle poolt oli antud 8 häält, mis on ebapiisav juhatuse liikmeks valimiseks. Antud asjaolu on protokollis nõuetekohaselt kajastatud. Ei ole põhjendatud avaldajate seisukoht, et korteriühistu pidi teatama kõikidele korteriomanikele uutest kandidaatidest ja korraldama selles osas uue hääletuse. 3.Kohus äriregistri andmete alusel tegi kindlaks, et korteriühistu 15.03.2022 üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega kinnitati 2021. aasta üldkoosoleku otsused (otsuse punktid 1-4) (dtl 137-138). Kohtute Infosüsteemist ei nähtu 15.03.2022 otsuse vaidlustamist. 4.Viru Maakohus 12.10.2023 määrusega (dtl 192-194) selgitas avaldajatele, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 5 teine lause sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uut otsust ei ole vaidlustatud. Eelnevast tulenevalt ei näe kohus avaldajate nõudel otsuste kehtetuks tunnistamiseks eduväljavaateid. Avaldajatel tuleb põhjendada otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-11359 väljendatud seisukohale palus kohus avaldajatel põhistada, milline on nende isiklik õiguslik huvi 22.02.2021 koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, arvestades, et korteriomanike 15.03.2022 koosolekul on vaidlustatud otsused kinnitatud ehk sisuliselt on vaidlustatud otsused kehtivalt vastuvõetud. 5.Avaldajad ei ole kohtule vastust esitanud määratud tähtajaks ehk hiljemalt 13.11.2023. Avaldajad ei põhjendanud otsuse kehtetuks tunnistamist ning ei põhistanud õiguslikku huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Tulenevalt TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 kehtib hagita menetluses üldjuhul uurimisprintsiip, s.o kohus ei ole seotud poolte esitatuga ning peab ise teavet ja tõendeid koguma. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (RKTKm 2-16-14071 p 17.2). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Avalduse esitamisel peab avaldajatel olema mingi eesmärk, mida nad üritavad avaldusega saavutada. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel on selliseks eesmärgiks üldkoosoleku otsuse õigusmõju ja tagajärgede kõrvaldamine. Asjas on kindlaks tehtud, et 15.03.2022 üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega kinnitati 2021. aasta üldkoosoleku otsused (otsuse punktid 1-4). Kohtute Infosüsteemist ei nähtu et avaldajad või muud isikud oleks vaidlustanud korteriühistu 15.03.2022 otsused kohtus. Tartu Ringkonnakohus 11.01.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-11359 on käsitlenud sarnast olukorda, kus vaidlustatud otsused on uue otsusega kinnitatud. Ringkonnakohus väljendas seisukoha, et menetlusökonoomia kaalutlustel on otstarbekas hinnata, kas avaldajatel on praegusel hetkel jätkuvalt õiguskaitsevajadus (TsMS § 3 lg 1) otsuse tühisuse tuvastamise osas ning kas võib esineda alus avalduse selle nõude läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus selgitas, et viidatud otsuste vastuvõtmine uuel üldkoosolekul küll iseenesest ei välista korteriomaniku võimalust taotleda koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist, kuid avaldajate jätkuv õiguskaitsevajadus sellise nõude osas jääb ebaselgeks. Kohtu hinnangul ei ole korteriomanikel õiguslikku huvi nõuda korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist olukorras, kui uue üldkoosoleku otsusega on kehtivalt vastu võetud samad, vaidlustatud otsused, sest avaldajatel ei ole võimalik oma eesmärki (otsuse õigusmõju ja tagajärgede kõrvaldamine) saavutada. Vaidlustatud otsus jääb kehtima uue, samasisulise, hiljem vastu võetud üldkoosoleku otsuse alusel. Teisisõnu ei saa avaldajatel olla pärast uuel üldkoosolekul kehtivalt sama otsuse vastuvõtmist õiguslikku huvi eelneva üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd see ei saa tuua kaasa tagajärgi, mis tulenevad üldkoosoleku tühisuse tuvastamisest või kehtetuks tunnistamisest. Avaldajatel puudub ka vajadus saada selgust, kas üldkoosoleku otsus kehtib või mitte. Avaldajad ei saavuta avalduses esiletoodud rikkumiste kõrvaldamist, või rikkumiste tulevikus ära hoidmist. Avaldajad ei selgitanud, milline võiks olla nende muu õiguslik huvi avalduse läbi vaatamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.