Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Jrk nr

Võlausaldaja nimi ning registri- või isikukood PLACET GROUP OÜ (11198910) Berger Financial Group OÜ (12041300) Bondora AS (11483929) Swedbank AS(10060701) Coop Finants AS (12087992) Kokku

Võlausaldaja tunnustatud nõude suurus, mille ulatuses Võlausaldaja ei ole raha saanud (eurodes) nõude jaotis 2967,8 10,87% 2731,92 10,01% 9883,58 36,21% 8348,8 30,59% 3361,79 12,32% 27293,89 100,00%

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxx Txxxx esitas 22.12.2020 kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Ko-hus kuulutas 01.02.2021. a määrusega välja Mxxxxx Txxxx pankroti ja nimetas pankrotihaldu-riks Urmas Trossi. Pankrotihaldur esitas 25.05.2021. a kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas nimekirja Tartu Maakohtu 25.06.2021. a määrusega. Mxxxxx Txxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 19.07.2021. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. Lõpetada Mxxxxx Txxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx), pankrotimenetlus raugemisega, kuna vara ei jätku massikohustuste ja võlausaldajatele vajalike väljamaksete tegemiseks. 2. Määrata haldur, Urmas Trossi (isikukood 36402042734), tasu ja kulude katteks Mxxxxx Txxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) vara arvelt summas 1752 eurot (ilma käibemaksuta), välja maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE462200001120023445. 3. Algatada Mxxxxx Txxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus, kuna puuduvad alused mittealgatamiseks või kohustustest vabastamise menetlust välistavad asjaolud. 4. Määrata Mxxxxx Txxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx) enda usaldusisikuks, kuna teise usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja võlgnik on kinnitanud, et suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kohus on avaldanud 11.08.2021. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000,00 eurot hiljemalt 25.08.2021. a. Kolmas isik KxxxxJxxxxxx on 18.08.2021. a tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 100,00 eurot. 10.9.2021. a teatas Kxxx Jxxxxxx, et on summa tasunud ebaõigesti, ta ei soovi menetluse jätkamist ja on nõus menetluse lõpetamisega raugemisega. Kxxx Jxxxxxx soovib, et ekslikult kantud raha summas 100,00 eurot makstaks tema kontole tagasi.

ARUANNE

MENETLUSETAPP VARA

(vara ja kohustused) AEG(h) (2021)

VALITSEMINE

01.02 maakohus 01.02 sai haldur kätte määruse, tutvumine ja 2 kuulutas välja tegevuse kavandamine, võlgniku pankroti.

01.02-04.02 päringu saatmine võlgnikule ja 5 teate saatmine PankrS § 34 alusel teadaolevatele võlausaldajatele, kohtutäituritele, suhtlemine võlgnikuga. Alates 04.02 võlausaldajate vastuvõtmine

nõuete

08.02 võlgnikuga kooskõlastatult SEB 2 pangale avalduse ja täiendava avalduse esitamine seos arveldustega 09.02 kuni 25.02 nõuetega tegelemine, vara 30 välja selgitamine ja 26.02 esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine

26.02 võlausaldajate esimene koosolek 26.02 koosoleku pidamine, protokolli 4 koostamine ja saatmine võlausaldajatele. 09.03 täiendava avalduse saatmine SEB 1 Panka arvelduste korraldamiseks.

PankrS § 158 lg 1-3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole PankrS §-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Käesolevaga on haldur esitanud aruande seoses menetluse raugemisega.

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 (113) võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Aruande punktis 2.3 koostatud ülevaade halduri varavalitsemisest, mida saab käsitleda ka tasu kalkulatsioonina. Haldur palub määrata tasu suuruseks 1752 eurot toimingutasuna võlgniku vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu. Tulenevalt eeltoodust palub haldur määrata 1752 eurot halduri tasuks võlgniku vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud. 7.2 Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 alused. PankrS § 173 (1) alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Haldurile teadaolevalt ei esine aluseid, et mitte algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ning võlgnik on kinnitanud, et on suuteline ise täitma PankrS § 172 kohaseid usaldusisiku kohustusi (vt 29.01.2021 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll). Võlgnik töötab AS-s xxxxx- Eesti Haigla, mis tagab võimaluse täita võlgnikuna ja usaldusisikuna alus täita kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Töötasust ca 960 eurost jätab võlgnik endale 25% ehk siis summas 240, millele lisandub palga alammäär 584 eurot, kokku 824 ja ülejäänud ca 136 eurot (muutub) jääb igakuiselt võlausaldajatele. Sotsiaal-ja invaliidsustasudele sissenõuet ei esitata.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Mxxxxx Txxxxxpankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Võlausaldajad on olnud nõus sellega, et usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise. Kohus, kaalunud Mxxxxx Txxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus kuulas Mxxxxx Txxxxxära. Võlgnik kinnitas soovi astuda kohustustest vabastamise menetlusse ja valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi. Ta on valmis tegema võlausaldajate nõuete katteks eraldisi ja saab hakkama ka kogutu väljamaksmisega võlausaldajatele. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Mxxxxx Txxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 02.09.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Mxxxxx Txxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Mxxxxx Txxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Mxxxxx Txxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Mxxxxx Txxxx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Mxxxxx Txxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Mxxxxx Txxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Mxxxxx Txxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 15.03.2022. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on

otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxxx Txxxx tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (Mxxxxx Txxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu taotluse. Haldur on tunniarvestuse kohaselt teinud tööd 78 tunni ulatuses ning seda arvestades oleks tema tasu 9110,40 eurot (tunnitasuga 116,8 eurot), kuid see oleks võlgniku huve arvestades ebamõistlik ning haldur taotleb tasu määramist toimingutasu alusel. Haldur toob välja, et aruande punktis 3 on välja toodud ülevaade halduri varavalitsemisest, mida saab käsitleda ka tasu kalkulatsioonina. Haldur palub määrata tasu suuruseks 1752 eurot toimingutasuna võlgniku vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu. PankrS § 65 lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg-te 1-3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Tasus suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ning taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 2020. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot ning üks viiendik sellest summast 116,8 eurot. Ajutise halduri tasule maksude liitmisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 111 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankrS § 661 lg 1 esimese lause kohaselt esitab haldur kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et pankrotihaldurile tasu summas 1752 eurot toimingutasuna määramine ei ole põhjendatud. Haldur tugineb tasu määramisel PankrS § 65 lg-le 111, mis näeb ette võimaluse taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna – toiming on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Maksimaalne tasu on sellisel juhul 1752 eurot, mida haldur on ka taotlenud. Selleks, et haldur saaks taotleda tasu toimingutasuna peab ta olema seda kohtule ja võlausaldajatele teatanud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel. Haldur peab esitama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kirjalikult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Käesolevas asjas ei ole pankrotihaldur esitanud tasu ning menetluskulude kalkulatsiooni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ta on seda teinud käesoleva aruandega. Kuna haldur ei ole esitanud tasu ning kulude kalkulatsiooni seaduses ettenähtud korras ning ajal, siis ei ole võimalik määrata haldurile tasu toimingutasuna vastavalt PankrS § 65 lg-le 111. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb haldurile määrata tasu PankrS § 65 lg 11 alusel ning § 23 lg-te 1-3 järgi. Kohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja selleks, et võlgnik saaks läbida kohustustest vabastamise menetluse ning pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotihalduri kulude kandmiseks. Kohtule on esitatud ülevaade halduri tehtud tööst aruande punktis 3. Kokku on haldur teinud tööd 78 tunni ulatuses. Kohus leiab, et halduri töötunnid kogusummas 78 tundi ei ole põhjendatud ning on liialdatud. Asjas omab tähtsust, et võlgnikul on menetluses ainult viis võlausaldajat. Käesolev menetlus ei ole olnud võlausaldajate arvu arvestades mahukas. Tegemist on ka professionaalsete laenuandjatega (Swedbank AS, Coop Finants AS, Bondora AS). Nende võlausaldajatega kontakteerumine, suhtlemine ei saa olla eriliste tegevustega ja ajakuluga seotud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses loetakse töömahu väljenduseks koostatud menetlusdokumenti, mille koostamise aja hulka kuulub ka menetlusosalisega või teiste menetlusosalistega suhtlemine. See tähendab, et suhtlemisi menetlusosalistega (võlgnik,

võlausaldajad) üldjuhul eraldi ajaliselt hinnatavate toimingute hulka ei loeta. Arvestades pankrotimenetluse eripära, peab kohus siiski võimalikuks teatud ulatuses siiski lugeda pankrotihalduri ajaliselt hinnatava tegevuse hulka ka näiteks võlgnikult selgituste võtmist või võlgnikule pankrotimenetluse kohta selgituste jagamist. Samas saab sellist aega hinnata siiski üksikute tundidega. Seetõttu on ilmselgelt liialdatud päringu ja teate saatmine võlgnikule ja võlausaldajatele ajakuluga 5 tundi. Kohtule on arusaamatu ning põhjendamatu ka võlgnikuga kooskõlastatult SEB Pangale avalduse ja täiendava avalduse esitamine seoses arveldustega ajakuluga 2 tundi ning täiendava avalduse saatmine SEB panka arvelduste korraldamiseks ajakuluga 1 tund. Tegemist pole arvatavasti väga sisukate taotlustega, mistõttu on ajakulu 2 tundi ja 1 tund alusetu. Pankrotihaldur, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, omab eelduslikult ka oskusi, aga ka kohustust toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide vormistamise oskus, varasematest menetlustest. Kohus rõhutab, et olukorras, kus halduri tunnitasu on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne. Halduril on kulunud 4 tundi esimese üldkoosoleku pidamiseks, protokolli koostamiseks ning selle saatmiseks võlausaldajatele. Kohus ei pea ajakulu summas 4 tundi põhjendatuks. Esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolek kestis 20 minutit, mis tähendab, et 3 tundi ning 40 minutit kulus protokolli koostamiseks ning selle saatmiseks võlausaldajatele. Ei ole reaalne, et nende toimingute tegemine oli nii ajamahukas. Eriti veel, kui haldur on koosoleku ette valmistanud (tööarvestuse kohaselt: 30 tundi nõuetega tegelemise, vara väljaselgitamise ning esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamiseks). Pankrotihalduril on kulunud 30 tundi nõuetega tegelemise, vara väljaselgitamise ning esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamiseks. Arvestades võlausaldajate väikest mahtu (ainult viis), asjaolu, et vara selgitamine toimib muuhulgas võlgnikuga suhtlemise teel ning päringute tegemisega (ning päringute tegemine ei võta kaua aega inimesele, kes teeb neid palju oma igapäeva töös) ning asjaoluga, et juba selle käigus saab haldur teha ettevalmistusi esimeseks üldkoosolekuks, kus tal tuleb teha ettekanne võlgniku varalise seisundi kohta, siis leiab kohus, et ajakulu 30 tundi on selles suuruses ülemäärane. Samuti on põhjendamatu kohtu arvates 15 tundi nõuetega tegelemiseks ning esialgse nõuete nimekirja koostamiseks. Ajakulu 15 tundi on 5 võlausaldaja puhul liigne. Selle kohaselt kuluks ühe võlausaldaja nõudega tutvumisele 3 tundi. Osa sellest ajast on kindlasti hõlmatud 30 tunniga (toiming: nõuetega tegelemise, vara väljaselgitamise ning esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamiseks), arvestades asjaolu, et kõik võlausaldajad, kes praeguseks hetkeks on nimekirjas toodud, esitasid oma nõuded enne esimest üldkoosolekut, nendest viimane esitas selle koosolekule eelneval päeval. Liialdatud on ka 2 tundi, mis kulus esialgse võlausaldajate nimekirja avaldamisele ning selle edastamisele võlausaldajatele. Teate avaldamine ning viiele võlausaldajale dokumendi saatmine ei võta aega 2 tundi. Kohus leiab, et põhjendamatu on ka halduri 1 tunni arvestus asjaolu kohta, et vastuväiteid või täiendusi võlausaldajate poolt ei esitatud. Nimetatud asjaolu kindlakstegemine ei ole nii ajamahukas, kui võtta arvesse seda, et taotlusi ning vastuväiteid ei esitatud. See peaks ka kohtu arvates olema hõlmatud lõpliku nimekirja koostamisega. Halduril kulus tööarvestuse kohaselt 8 tundi lõpliku nimekirja koostamisele. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei esitatud vastuväiteid ega muid taotlusi. Kohtule on ka esitatud esialgne võlausaldajate nimekiri. Mõlemad dokumendid (s.o esialgne nimekiri ning lõplik nimekiri) on

sarnased ning hilisem dokument on vajanud ainult natuke täiendavat selgitust (seda ka ainult selleks, et anda infot menetluskäigu osas), mis ei ületa 1 lehekülge. Halduri ajakulu selle dokumendi koostamiseks on ilmselgelt liialdatud. Halduril on ka kulunud 8 tundi lõpparuande koostamiseks. Lõpparuanne on 6 lehekülge pikk. See teeb umbes vähem kui 1,5 tundi lehekülje kohta. Tegemist on aruandega, mida haldur on esitanud korduvalt ning tal on olemas varasemad aruanded, mida on võimalik võtta eeskujuks (oma sisult ning vormistuselt on halduri poolt esitatud aruanded väga sarnased teistes menetlustes esitatud aruannetega). Halduri poolt näidatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks on liialdatud. Eelnevast tulenevalt hindab kohus halduri esitatud töötundide hulga ebamõistlikuks ja põhjendamatuks ja see kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et haldur on teinud põhjendatult tööd 14,5 h ulatuses järgnevalt: 1) maksimaalselt 2,5 h järgnevate toimingute tegemiseks: määrusega tutvumine ja tegevuse kavandamine, päringu saatmine, teate saatmine PankrS § 34 alusel teadaolevatele võlausaldajatele, kohtutäituritele, võimalike avalduste koostamine (10 h (2+5+2+1) asemel); 2) maksimaalselt 5 h nõuetega tegelemise, vara välja selgitamise ning esimese üldkoosoleku ettevalmistamiseks (30 h asemel); 3) maksimaalselt 1 h esimese üldkoosoleku pidamiseks ning protokolli koostamiseks ning selle esitamiseks võlausaldajatele (4 h asemel); 4) maksimaalselt 4 h nõuetega tegelemise ning esialgse nõuete nimekirja koostamiseks arvestades ka asjaolu, et haldur on nõuetega tegelenud ka eelnevalt (vt punkt 2) (15 h asemel; 5) maksimaalselt 0,5 h esialgse nõuete nimekirja avaldamise ning selle edastamiseks (2 h asemel); 6) maksimaalselt 0,5 h võimalike vastuväidete ning täienduste kindlakstegemine esialgse nimekirjaga seoses ning lõpliku nimekirja koostamiseks (9 h (1+8) asemel); 7) maksimaalselt 1 h lõpparuande koostamiseks (8 h asemel). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 2020. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot ning üks viiendik sellest summast 116,8 eurot. Kuna tegemist ei ole olnud keeruka menetlusega, siis ei pea kohus põhjendatuks arvestada tunnitasuga maksimummääras ehk summas 116,8 eurot. Kohus leiab, et käesolevas menetluses vastab ühele halduri töötunnile tasu summas 70 eurot. Halduri tasule ei lisandu käibemaksu. Lähtudes eeltoodust, määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1015 eurot (14,5 h x 70 eurot). Pankrotihalduri tasu kuulub vastavalt taotlusele hüvitamisele pankrotivarast. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.