Keelduda M.T. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Lõpetada M.T. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M.T. menetluses.
usaldusisiku
kohustustest
M.T.
kohustustest
vabastamise
4.Rahuldada võlgniku M.T. taotlus ja vabastada käsutamise keelumärke alt sõiduk Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxxxja sõiduk Opel Ascona registreerimismärgigaxxxxxxxx
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M.T. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 01.02.2021 kohtumäärusega kuulutati välja M.T. pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Urmas Tross. Tartu Maakohtu 30.09.2021 kohtumäärusega (jõust. 19.10.2021) lõpetati M.T. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis M.T. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5.septembril ja esitama kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 15.märtsil ja 15.septembril. Esimene aruanne tuli esitada 15.03.2022.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15.03.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX meeldetuletused. Etoimiku vahendusel on meeldetuletus võlgnikule kättetoimetatud 26.03.2022. Aruannet ei esitatud. Kohus kutsus võlgniku 16.05.2022 ärakuulamisele ja kohustas võlgnikku aruannet esitama 30.05.2022. Võlgnik esitas aruande tähtaegselt. Aruande kohaselt töötab võlgnik Lõuna-Eesti haiglas hooldajana ja tal on tuvastatud osaline töövõime.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 15.09.2022. Võlgnik esitas aruande 05.10.2022 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.03.2023. Võlgnik esitas aruande 05.04.2023 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.09.2023. Võlgnik esitas aruande 12.09.2023. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas. Võlausaldajatele on tehtud väljamaksed 08.09.2023 ja 07.10.2023 kogusummas 1200 eurot.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 15.03.2024. Võlgnik esitas aruande 08.04.2024 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.
7.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 15.09.2024. Võlgnik esitas aruande 02.10.2024 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.
8.Kuna võlgnik ei ole teinud menetluse jooksul piisavalt ettenähtud eraldisi võlausaldajatele, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.11.2024. Kohus selgitas veelkord millised on võlgniku kohustused antud menetluses. Võlgnik selgitab, et ei tule rahadega välja ning võtab inimestelt võlgu. Samuti on tervis kehv. Kohus selgitab, et kuna võlgnik töötab, siis on tal olnud kohustus eraldada võlausaldajatele menetluse jooksul kokku 10 099,88 eurot, mida ta ei ole teinud. Võlgnik avaldab, et soovib menetluse lõpetamist ilma kohustustest vabastamiseta. Samuti selgitab võlgnik, et tal ei ole neid autosid, mis tema nimel registreeritud on, aga ta ei saa neid ka arvelt maha võtta. Üks sõidukitest on viidud ammu vanarauda ja teine müüdud, kuid omandivahetus on jäänud vormistamata. Võlgnik taotleb aresti tühistamist, et saaks need arvelt maha võtta.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
6.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 30.09.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kuus aruannet, kuid kõik pärast kohtu poolseid meeldetuletusi. 20.11.2024 toimus kolmas võlgniku ärakuulamine käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ning kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu ning Maksu-ja Tolliameti tulumaksutagastus. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
9.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgnik on teinud menetluse kestel ühe väljamakse võlausaldajatele kogusummas 1200 eurot. Võlgnik ei ole menetluse jooksul oma sissetulekutelt piisavalt eraldisi teinud ehkki oleks pidanud eraldama võlausaldajatele kokku vähemalt 10 099,88 eurot. Võlgnik on korduvalt aruannetes kirjutanud, et ei tule rahadega välja ja peab võlgu võtma ning neid tagasi maksma. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust ning on tekitanud endale kohustusi juurde. Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka PankrS § 172 lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg.2,3 sätestavad usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kolm aastat. Kohus on aruannetest tuvastanud, et võlgnik töötab ja tal on regulaarne sissetulek, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kanded eraisikutele, mille juures märked „võlg“. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
11.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.
12.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M.T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.T. vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
15.Võlgniku taotlus sõidukite Toyota Avensis registreerimismärgiga 319BBL ja Opel Ascona registreerimismärgiga 462TAH keelumärke alt vabastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna menetlus, mille tagamiseks on käsutuskeeld seatud, lõpeb. Kohus ei ole avaldanud käsutuskeelu seadmise kohta teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded, mistõttu PankrS § 21 lg.4 kohaldamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.