Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

22.12.2020. a saabus Tartu Maakohtu Võru kohtumajja Mxxxxx Txxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik pikemat aega töötu. Laene võttes oli lootus, et lõpuks suudab võlgnik ka töö leida. Viimane töökoht oli Tallinki laeval, kuid selle kaotas võlgnik pandeemia tõttu. Käesolevalt Mxxxxx Txxxxx töökoht puudub, ta on arvel töötukassas ning elab töötuhüvitisest. Peale lahku minekut tekkis vajadus soetada endale kõik eluks vajalik. Laene saada oli väga lihtne. Osaliselt tekkisid võlgnevused ajal, mil võlgnik töötas. Mxxxxx Txxxx ei osanud arvata, et võib töö kaotada. Võlgniku vastu on esitatud erinevaid nõudeid summas 34 165,07 eurot. Sellele summale võib lisanduda veel nõudeid, millest võlgnik ei pruugi teadlik olla. Võlgnikul on arveldusarve SEB Pank AS-is. Puudub igasugune vara ning elab üüritud eluruumis. Võlgnik esitas järgmise võlausaldajate nimekirja:     

Coop Finants AS võlgnevus 4202,37 eurot ning 1300 eurot; Bondora AS võlgnevus 10 000 eurot; Placet Group OÜ võlgnevus 2438,70 eurot ja 1224 eurot; Swedbank AS võlgnevus 11 000 eurot ning Berger Financial Group OÜ võlgnevus 4000 eurot.

Võlgniku hinnangul on ta püsivalt maksejõuetu, mistõttu taotleb võlgnik Mxxxxx Txxxx kuulutada kohtul välja tema pankrot. Avaldusele on lisatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Mxxxxx Txxxxxavaldus saadeti 22.12.2020. a tööjaotusplaani alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik ei tööta. Võlgnikule nimele on registreeritud kaks sõidukit, s.o Opel Ascona, registreerimismärgiga xxxxxx (1982. a) ning Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxx (1998. a.).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Mxxxxx Txxxxxpankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta.

Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Mxxxxx Txxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 34 165,07 eurot. Avaldaja teatel puudub tal igasugune vara. Võlgniku kinnitusel on ta töötukassas arvel ning elab käesolevalt töötutoetusest. Seega saab teha järelduse, et Mxxxxx Txxxxx sissetuleku puudumine ei võimalda tal võlgade tasumist. Kohus kontrollis valikest registriandmetest, et Mxxxxx Txxxxx puudub osalus äriühingutes ja kinnisvara. MxxxxxxTxxxx nimele on vormistatud kaks sõiduautot, mida aga ei saa nende vanuse tõttu (registreerimise aeg 1982. a ja 1998. a) pidada väärtuslikeks. Sellest saab järeldada, et võlgnikule kuuluva vara arvel ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 34 165,07 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 1423 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.