(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-17150
Kohtuasi
Estview Holding OÜ avaldus võlgniku G.R-i pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Estview Holding OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Estview Holding OÜ (registrikood 12550183), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Võlgnik (vastustaja): G.R (isikukood XXX) Võlgniku usaldusisik: vandeadvokaat Kristjan Aava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde võlapäring Perfect Plant OÜ (registrikood 11091371) kohta ja kinnistusregistri nr 2271532 registriosa väljatrükk.
2.Pärnu Maakohtu 29.01.2025 määrus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi.
3.Estview Holding OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Estview Holding OÜ(võlausaldaja) esitas 12.11.2024 (täiendatud 18.11.2024) Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada G.R-i (võlgnik) maksejõuetuse.
2.Avalduse kohaselt tugines võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada maksejõuetusavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldaja nõue tuleneb tema ja võlgniku vahelistest laenusuhetest. Esimene tuleneb 01.03.2022 ülekandest summas 10 000 eurot laenu tagastamise tähtajaga 01.05.2022. Teine tuleneb 02.09.2022 ülekandest summas 5000 eurot. Teine laenuleping oli tähtajatu. Mõlemal juhul on laenusumma võlgnikule üle kantud ning sellega on laenuandja omapoolse kohustuse täitnud. Võlgnik on rikkunud laenude tagastamise ja intresside tasumise kohustust. Laenusaaja ei ole ühtegi makset laenu tagastamiseks ega intresside tasumiseks teinud. 19.07.2024 ütles võlausaldaja võlgnikuga sõlmitud tähtajatu laenulepingu üles ning nõudis põhi- ja kõrvalnõuete tasumist hiljemalt 19.09.2024. Samuti esitas võlausaldaja 19.07.2024 võlgnikule pankrotihoiatuse. 24.10.2024 esitas avaldaja teise pankrotihoiatuse. Võlgnik sai nimetatud pankrotihoiatuse kätte nii e-kirja teel hiljemalt 25.10.2024 kui tähitud posti teel 29.10.2024. Hoolimata eeltoodust ei ole võlgnik kummastki laenusuhtest tulenevat rahalist kohustust mistahes ulatuses võlausaldaja ees täitnud. Võlgnevuse suuruseks 12.11.2024 seisuga on 01.03.2022 laenusuhtest tulenevalt 12 733,82 eurot (10 000 + 2 733,82) ning 02.09.2022 laenusuhtest tulenevalt 5417,91 eurot (5000 + 321,73 + 96,18). Kogusummana seega 18 151,73 eurot. Võlgniku seisukoht
3.Võlgnik ei vaielnud 28.11.2024 seisukohas vastu sellele, et võlausaldaja poolt on tehtud tema kontole nimetatud kanded märkega „laen”, kuid laenude tagasimaksmise osas tähtaegu ei olnud. Samuti ei tähenda ülekanded, et tegemist oli laenulepingutega. Advokaadibüroo Lentsius poolt võlgnik varasemalt midagi kätte saanud või näinud ei ole. Võlgniku vastuväidete kohaselt kanne summas 10000 eurot kanti edasi tol hetkel ühisesse ettevõttesse Pell Labs OÜ ning seda kasutati ettevõttele seadmete ostuks. Võlgniku ainuomandis olevale ettevõttele Perfect Plant OÜ kuulub hoone ja maa aadressil Mõisatalli, Uugla, Läänemaa, mille väärtus on võlgniku hinnangul üle 300 000 euro, mistõttu nimetada Perfect Plant OÜ osalust väärtusetuks on ainuüksi selle tõttu väär. Perfect Plant OÜ-l on olemas regulaarne majandustegevus ja käive. EMTA-le on aruanded esitamata erinevatel põhjustel, aga esitatakse esimesel võimalusel. Eraisikuna on samuti olemas regulaarne sissetulek, viimase kuue kuu panga laekumised on keskmiselt 5000 eurot kuus. Kohustused 500 eurot. Eelnevat arvestades on kogu situatsiooni maksejõuetuseks hinnata natuke liig. Võlgniku väitel ei ole ta kuidagi laenu tagasimaksmisest proovinud kõrvale hoida. Kõike arvestades pakub võlgnik omalt poolt laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025. Kuna laenudel ei olnud võlgniku hinnangul tähtaegu ja midagi ületatud ei ole, siis mingite intresside nõudmisega ta nõus ei ole. Usaldusisiku seisukoht
4.Usaldusisik esitas 08.01.2025 Pärnu Maakohtule aruande koos võlgniku varade ja võlgade nimekirjaga. Usaldusisiku koostatud võlanimekirja kohaselt on kolmandatel isikutel nõudeid võlgniku vastu kogusummas 64 306,78 eurot, millest ükski ei ole täitemenetluses ning millest 2
2-24-17150 sissenõutavaks on muutunud 19 398,97 euro ulatuses nõudeid. Kokku oli võlgniku järelpärimistele saadud vastuste alusel rahalisi vahendeid summas 1253,43 eurot. Võlgnikule kuulub 47 960 m2 suuruse kinnistu (katastrinumbriga 60001:004:0114) 1/2 suurune osa, millest 3,7 ha on haritavat maad ning mille hinnanguline väärtus internetikeskkonna maaportaal.ee andmetel võiks olla kokku 29 680 eurot, millest 14 840 euro suurune osa tuleks arvata võlgniku vara hulka. Võlgnikule kuulub Perfect Plant OÜ 2556,00 euro suurune osa, mis moodustab 100% osakapitalist. Perfect Plant OÜ 2023 aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli võlgniku omakapital 31.12.2023 seisuga 6486,00 eurot. Perfect Plant OÜ peamiseks tegevusalaks Äriregistri infosüsteemi andmetel on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Perfect Plant OÜ-le kuulub kinnistu registriosa numbriga 2271532, mille kohta peetava kinnistusraamatu III jakku on 04.01.2024 kohtutäitur Rannar Liitmaa avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kasuks. Lisaks eeltoodule nähtub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust, et Perfect Plant OÜ-l on maksuvõlg summas 550,00 eurot. Võlgnik on 08.01.2024 edastanud usaldusisikule Perfect Plant OÜ bilansi seisuga 31.12.2024, millest nähtuvalt on Perfect Plant OÜ omakapital summas 307 552 eurot. Lisatud dokumendist nähtuvalt on omakapitali tõus viimase 12 kuu jooksul tingitud materiaalse põhivara (kinnistu registriosa numbriga 2271532) üles hindamisest 129 535 eurolt 320 000 eurole. Lisaks põhivara üles hindamisele nähtub võlgniku poolt edastatud bilansist, et Perfect Plant OÜ on 2024 aastal tagastanud laenu 70 400 euro ulatuses. Kuivõrd usaldusisikule ei ole teada, mis asjaoludel on ühingu põhivara märkimisväärselt üles hinnatud, võtab usaldusisik Perfect Plant OÜ osa väärtuse hindamisel aluseks äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansis kajastatud põhivara väärtuse, ehk siis hindab usaldusisik Perfect Plant OÜ osa väärtust arvestusega, et ühingule kuuluva kinnistu hind on 129 535 eurot ning võrdleb põhivara väärtust ühingu kohustuste vastu, mis seisuga 31.12.2024 on bilansi kohaselt 95 000 eurot. Eeltoodust nähtub, et juhul kui Perfect Plant OÜ likvideerida ning seejuures arvestamata käibevarasid, milleks on varud, nõuded ja ettemaksed ning finantsinvesteeringud, jääks peale põhivara müüki ning kõikide laenude tagasi maksmist võlgnikust ainuosanikule välja maksmiseks 34 535 eurot, millelt tuleb maha arvestada tulumaks. Kokkuvõttes võib Perfect Plant OÜ osa väärtus olla 25 500 eurot, s.o hinnanguliselt peale ühingu likvideerimist väljamakstava jaotise suurus, millelt on maha arvestatud tulumaks. Usaldusisik möönis, et eeltoodud arvestus ei pruugi olla täpne. Kuid eelduslikult ei saa sellise äriühingu osa väärtus, millele kuulub kinnistu maksumusega 129 535 eurot ning millel on kohustusi vähem kui varasid, olla ka väärtusetu. Seejuures on arvestus võlgniku varade ja võlgade välja selgitamiseks tehtud pigem konservatiivselt, võtmata arvesse, et lisaks põhivarale on ühingul ka märkimisväärne osa käibevara. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku viimase kolme aasta sissetulek alljärgnev: 19 600,38 eurot aastal 2021, 4462,08 eurot aastal 2022, 14 959,14 eurot aastal 2023. Kokkuvõttes tuvastas usaldusisik, et võlgniku vastu on sissenõutavaks muutunud nõudeid aruande koostamise seisuga summas 19 398,97 eurot ning võlgnikul on vara hinnanguliselt summas 41 593,43 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikule kuuluva kinnistu kaasomandi osa ja võlgnikule kuuluva äriühingu osa realiseerimise tulemusel saaks rahuldada pankrotiavalduse aluseks oleva võlausaldaja nõude, seejuures ei nõustu usaldusisik võlausaldaja seisukohaga, et võlgnikule kuuluva Perfect Plant OÜ osa oleks väärtusetu. Olukorras, kus võlgniku varade arvelt oleks võimalik täita võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud kohustused, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Küll aga ei saa välistada, et püsiv maksejõuetus kujuneb välja tulevikus, sest võlgniku sissetulek on ebaregulaarne. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku jätta võlausaldaja avaldus rahuldamata ning võlgniku pankrot väljakuulutamata; alternatiivselt, kui kohus ei nõustu usaldusisiku seisukohaga, kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada usaldusisik pankrotihalduriks. 3
2-24-17150 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 29.01.2025 määrusega võlausaldaja avalduse rahuldamata, vabastas usaldusisiku tema ülesannetest, jättis menetluskulud võlausaldaja kanda, määras usaldusisiku tasuks koos käibemaksuga 1537,20 eurot, mis tuleb tasuda usaldusisikule kohtu deposiitkontolt, tühistas määruse jõustumisel 09.12.2024 kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, millega keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutamine ning määras avaldada Ametlikes Teadaannetes teade käsutuskeelu tühistamise ja maksejõuetuavalduse rahuldamata jätmise kohta.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus FIMS § 18 lg-le 2. Kohus leidis, et võlausaldaja pankrotiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis, et pankroti väljakuulutamise eelduseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine (PankrS § 1 lg 2 ja § 31 lg 1). PankrS § 1 lg-s 2 on sätestatud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.Usaldusisiku aruandest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid aruande koostamise seisuga 19 398,97 eurot ning võlgnikul on vara hinnanguliselt summas 41 593,43 eurot. Sealhulgas on aruandest nähtuvalt võlgnikul rahalisi vahendeid summas 1253,43 eurot. Võlausaldaja seisukoht sellest, et pangakontol olevaid rahalisi vahendeid ei ole võimalik vara hulka arvata, sest neid ilmselt ei säili iga kuu lõpuks, on põhjendamatu. Kohtule esitatud 2023 tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgniku keskmiseks tulu suuruseks kujunes palga, juhatuse liikme tasu ja intresside näol 1246,60 eurot. AS LHV Panga konto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on ka 2024 aastal saanud igakuist töötasu lisaks igakuistele intressi ja laenu tagasimaksetele. Puudub vaidlus selles, et võlgnikule kuulub kaasomandiosa kinnistust, ta on ainuosanik äriühingus, mille omandis on samuti kinnisvara. Asjaolust, et võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku hinnanguga võlgniku vara väärtuse osas ei tulene, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
8.Kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku esile toodud asjaoludes ja selgitustes, mille alusel usaldusisik leidis kinnistute väärtused ja sealhulgas osaühingu osa väärtuse. Kohtule on usaldusisik esitanud aruandele lisatu tõendid, mille alusel usaldusisik jõudis järeldusele, et kinnistu kaasomandi osa väärtus võib olla 14 840 eurot ja osaühingu osa väärtus 25 500 eurot. Usaldusisik on kinnistu väärtuse leidmisel tuginenud internetikeskkonnas maaportaal.ee toodud kinnistu keskmisele väärtusele, mitte maksimaalsele ning osaühingu osa väärtuse arvestamisel tuginenud äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansile põhivara väärtuse arvestamisel ja 31.12.2024 bilansis toodud kohustustele. Võlausaldaja seisukoht sellest, et äriühingu väärtuseks tuleb pidada 2500 eurot on vastuolus nii võlausaldaja esialgse seisukohaga sellest, et osaühingu osa on täiesti väärtusetu kui sellega, et osaühingu 31.12.2023 bilanss kajastab nii vara olemasolu, kui ka kohustuste olemasolu, kusjuures põhivara on ka äriühingul sõltumata kinnistu väärtusest rohkem kui kohustusi. Võlausaldaja ei ole põhistanud ega tõendanud, mis asjaoludel peaks äriühingul põhivara olema väiksemas summas kui bilansis kajastatud kohustusi. Lisaks märkis kohus, et võlausaldaja poolt esitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hoolimata võlausaldaja vastuväidetest äriühing kasumis. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võlgnik makseraskustes, tal on piisavalt vara, mille arvel võlausaldaja sissenõutavaks muutunud kohustused täidetakse ning võlgniku püsiv maksejõuetus on tõendamata. Kohus märkis, et võlgnikku ja temaga seotud äriühingu puudulikku maksekäitumist ei saa samastada võlgniku püsiva maksejõuetusega.
4
2-24-17150
9.Kohus märkis, et arvestades võlgniku 28.11.2024 esitatud vastuväiteid, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole piisavalt selge, et seda ilma vaidlusteta võlausaldaja esitatud summas sissenõutavaks lugeda. Pooltevahelised õigussuhted vajavad vaidluse korral terviklikku õiguslikku hinnangut, mis omakorda eeldab asjaolude väljaselgitamist vastavalt hagimenetluses kehtivatele reeglitele. Pankrotimenetluses, mille esemeks on võlgniku maksejõuetuse kindlakstegemine, ei ole võimalik analüüsida tõendeid ja anda õiguslikke hinnanguid väidetele ja seisukohtadele sellises mahus, nagu see toimub hagimenetluse puhul.
10.Kuivõrd kohus jättis võlausaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata, vabastas kohus FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku. Usaldusisik on 08.01.2025 esitanud kohtule usaldusisiku töö aruande ja tasu taotluse, milles palus kohtul määrata usaldusisiku tasu suuruseks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Usaldusisik palus tasu maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt Advokaadibüroole Palmits ja Partnerid arveldusarvele AS-s Swedbank EE662200221050114301, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Avaldaja vaidles usaldusisiku tasu suurusele vastu ja leidis, et usaldusisiku tasu on põhjendatud 7 h ulatuses ehk 980 eurot (summa käibemaksuta).
11.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. FIMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leidis, et usaldusisik on täitnud FIMS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 h, arvestades tunnitasu suuruseks 140 eurot/h, see on usaldusisiku tasu suuruseks 1260 eurot. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi leidis kohus, et usaldusisiku tasu 9 h eest on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tasu suurusega. Kohus leidis erinevalt võlausaldajast, et ajakulu ei ole käesoleval juhul ülepaisutatud. Usaldusisiku aruanne on sisukas, sellele on lisatud 13 lisa. Kohus rahuldas usaldusisiku tasu taotluse ning määras maksa usaldusisiku tasu välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistis kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
12.Vastavalt FIMS § 8 lg 3 kolmandale lausele ja PankrS § 150 lg-le 3 jättis kohus pankrotimenetluse kulud pankrotiavalduse rahuldamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tühistas kohus võlgniku suhtes 09.12.2024 määrusega kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, millega kohus keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause). Kohus määras avaldada teade maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes. Määruskaebus
13.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning saata asi tagasi maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamiseks, menetluskulud jätta võlgniku kanda.
5
2-24-17150
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlausaldaja tõi 13.01.2025 seisukohas üksikasjalikult esile puudused ja selged ebatäpsused usaldusisiku aruandes esitatu suhtes, mistõttu ei ole põhjendatud maakohtu sedastus, mille kohaselt kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku esile toodud asjaoludes ja selgitustes, mille alusel usaldusisik leidis kinnistute väärtused ja sealhulgas osaühingu osa väärtuse.
15.Kohus peab kontrollima kohtule esitatud dokumentide alusel usaldusisiku aruandes avaldatut. Esiteks nähtub usaldusisiku aruande lisaks olevast LHV Pangas avatud arvelduskonto nr EE157700771000413405 väljavõttest perioodil 09.12.2021-27.12.2024, et võlgniku arvelduskontol on kalendrikuu lõpus üksikud eurod (3,93 eurot 30.11.2024, 8,32 eurot 31.10.2024, 274,82 eurot 30.09.2024, 223,87 eurot 31.08.2024, 116,61 eurot 31.07.2024, 24,94 eurot 30.06.2024 jne). Teiseks kehtib ka füüsilise isiku pankrotimenetluses TMS §-st 132 tulenev mittearestimise keeld ehk igakuiselt mõni kuni paarsada eurot ei ole varana arvestatav täitmaks võlausaldajate sissenõutavaks muutunud kohustusi. Liiati nähtub eelviidatud LHV Pank arvelduskonto väljavõttest (ülekannetest), et võlgnikul on vähemalt kaks ülalpeetavat alaealist last. Määruskaebuse esitaja hinnangul kuulub TMS § 132 regulatsioon kohaldamisele füüsilise isiku pankrotimenetluses, kuna FIMS-s sellekohane välistus puudub.
16.Kokkuvõtvalt on võlgnikul vara maksimaalselt 14 500 euro ulatuses ehk Vana-Kadrina kinnisasja (registriosa nr 3742239) 1⁄2 mõtteline osa väärtusega 12 000 eurot ning Perfect Plant OÜ osa väärusega 2500 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustusi seejuures vähemalt 19 398,97 eurot. Lisaks eeltoodule on võlgniku sissetulekud ebaregulaarsed ja jäävad alla miinimumtöötasu ehk tegemist on alaliselt maksejõuetu isikuga PankrS § 1 lg 2 mõttes.
17.Perfect Plant OÜ osa on väärtusetu. Esiteks ei saa nõustuda maakohtu etteheitega, mille kohaselt on avaldaja seisukohad menetluses olnud Perfect Plant OÜ osa väärtust puutuvalt vastuolulised. Vahe 0 eurot väärtuse ja 2500 euro ehk osa nimiväärtuse vahel ei ole selline, mis andnuks maakohtule aluse jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. Teiseks tõendab avaldaja väiteid Perfect Plant OÜ osa olematu väärtuse osas fakt, et varasemast 300-eurosest maksuvõlast on saanud ca 2100 euro suurune maksuvõlg, mida 402 552 euro suuruse bilansimahu juures ei suudeta tasuda. On ilmne, et võlgniku poolt usaldusisikule esitatud Perfect Plant OÜ bilanss seisuga 31.12.2024 on võltsitud ega kajasta äriühingu tegelikku seisu. On ilmne, et bilansimahu kasv 402 552 eurole on kunstlik ning esitatud võlgniku poolt üksnes ja ainult pankroti väljakuulutamise vältimiseks. Kahetsusväärselt ei ole maakohus nimetatud asjaolu pidanud vaidlustatud määruses vajalikuks käsitleda, kuigi avaldaja juhtis sellele 13.01.2025 seisukohas tähelepanu.
18.Avaldaja nõue võlgniku vastu on selge. Võlgnik ei esitanud nõudele ühtki sisulist vastuväidet. Võlgnik on 28.11.2024 vastuses tunnistanud avaldaja nõuet ning pakkunud selle tasumiseks maksegraafikut (dtl 63-84), märkides järgmist: Mina ei ole inimene kes soovib võetud kohustustest kõrvale hiilida, olgu need millised tahes, seda näitab ka minu ajalugu. Kõike arvestades pakun omalt poolt laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025, sinna on kaks kuud, minu hinnangul väga mõistlik aeg. Seega on võimatu nõustuda maakohtu käsitlusega, nagu vajaks avaldaja ja võlgniku vahelise laenusuhte asjaolud väljaselgitamist hagimenetluses kehtivate reeglite kohaselt.
19.Maakohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes võtmata tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumine.
6
2-24-17150 Tuvastamata jäetud, kuid pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud on järgmised: Perfect Plant OÜ osa väärtus ja võlgniku sissetulekud.
20.Esiteks olukorras, kus nii usaldusisiku kui avaldaja põhjenduste alusel on osa väärtuse erisus 10-kordne, samuti puuduvad usaldusisiku aruande lisadena mistahes hinnangud Perfect Plant OÜ kinnistu, mis on arestitud PRIA kasuks (dtl 768), väärtuse hindamise kohta, pidanud maakohus andma usaldusisikule ülesande tuvastada Perfect Plant OÜ-le kuuluvate kinnistute väärtus. Teiseks ja arvestades, et Perfect Plant OÜ kinnistu on juba alates 2024.a jaanuarist arestitud PRIA nõude kasuks kohtutäituri poolt ehk tegemist on sissenõutavaks muutunud PRIA nõudega, samuti, et Perfect Plant OÜ ei ole suuteline kuid tasuma maksuvõlga summas ca 2000 eurot ega maksuhalduri poolt määratud sunniraha summas 250 eurot, pidi maakohus suhtuma äärmise kriitilisusega võlgniku poolt esitatud osaühingu bilanssi seisuga 31.12.2024 (dtl 770-773) ning kohustama usaldusisikut selgitama välja, millest tuleneb 2024.a aastalõpu majandusnäitajate ebareaalne paranemine võrrelduna varasemate (2021-2023) aastate aruannetes (dtl 786-811). Viimast liiati olukorras, kus avalike andmete kohaselt (dtl 814) oli Perfect Plant OÜ käive kogu 2024.a jooksul 20 319,43 eurot. Kusjuures 2024.a III kvartalis puudus äriühingul käive üldse. Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud bilansi (dtl 770-773) kohaselt kasvas bilansimaht eelnimetatud ca 20 000 euro suuruse käibe juures 171 886 eurolt (dtl 803) 402 552 eurole (dtl 771) elik 230 666 euro võrra. Igal maksejõuetusmenetlusi menetleval isikul peab tekkima arusaam, et 20 319,43 euro suuruse aastakäibega suurendada bilansimahtu 230 666 euro võrra ja seda olukorras, kus osaühing ei suuda selliste majandusnäitajate juures tasuda ca 2100 euro suurust maksuvõlga ega täita PRIA sissenõutavaks muutunud kohustusi, kuulub ulmekirjanduse valdkonda. Puudub kahtlus, et võlgniku poolt esitatud 31.12.2024 bilanss on väljamõeldis, mida kohus arvestada ei saa.
21.Lisaks asjaolule, et usaldusisiku järelduse kohaselt on võlgniku sissetulekud ebaregulaarsed ja jäävad alla miinimumtöötasu, jäeti menetluses tuvastamata, millega on tegemist Perfect Plant OÜ-st võlgniku arvelduskontole laekuvate intressimaksetega, mis on moodustanud arvestatava osa võlgnikule toimunud laekumistest. Intressimaksete laekumise sisu kohta ei ole ka usaldusisik võlgnikult selgitust küsinud.
22.Väljamõistetud usaldusisiku tasu ei ole võlausaldaja hinnangu kohaselt jätkuvalt põhjendatud suuremas ulatuses kui 7 h ehk 980 eurot (summa käibemaksuta). Maakohtu põhjendus, mille kohaselt on usaldusisiku aruande põhjendatuse hindamise kriteeriumiks selle lisade arv/hulk, ei ole tõsiseltvõetav. Tegemist on võlgniku varalise seisundi tuvastamise aspektist olulise asjaoluga. Menetlusosaliste seisukohad
23.Usaldusisik leidis, et määruskaebus on alusetu ning jäi enda esitatud aruande juurde. Võlgnik ei ole usaldusisikule kättesaadavate andmete alusel püsivalt maksejõuetu. Võlgniku suutmatusest täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi tuleb eristada võlgniku tahtmatust neid täita. Võlgniku tahtmatus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi tähendab, et võlgnikul on küll piisavalt raha nende täitmiseks või võimalus muuta vara mõistliku aja jooksul rahaks, kuid ta ei soovi seda teha. Sellises olukorras ei saa pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks (PankrS I komm (2024), § 1, 2.2.2). Võlgnikule kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa 47 960 m2 suurusest kinnistust (katastrinumbriga 60001:004:0114), millest 3,7 ha on haritavat maad ning mille hinnanguline väärtus internetikeskkonna maaportaal.ee andmetel võiks olla kokku 29 680 eurot, millest 14 840 euro suurune osa tuleks arvata võlgniku vara hulka. Seejuures on võlgniku vara arvestatud kinnistu keskmise turuväärtuse alusel. Juhul kui vara õnnestuks realiseerida üle keskmise hinnaga maksimaalses väärtuses, kujuneks 7
2-24-17150 kaasomandi väärtuseks 18 550 eurot. Arvestades Perfect Plant OÜ-le kuuluvat vara, ei saa hinnata ühingut väärtusetuks. Isegi juhul, kui tuletada Perfect Plant OÜ osa väärtust 2023 aasta registrile esitatud bilansist, siis oli 31.12.2023 seisuga ühingu omakapitali (netovara) suuruseks 6486 eurot, mis tähendab, et peale ühingu likvideerimist ning likvideerimisjaotiselt tulumaksu tasumist, tuleks võlgnikule välja maksta 5059,08 eurot. Võttes lisaks sellele arvesse võlgnikule kuuluva kinnistu kaasomandi osa keskmise väärtuse summas 14 840 eurot, saame võlgniku varade mahuks 08.01.2025 seisuga 19 899,08 eurot, mida on enam kui võlgniku suhtes 08.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi.
24.Võlgniku vastusest nähtuvalt on kahtluse alla seatud usaldusisiku usaldusväärsus. Proovitud on uuesti väita, et võlgnikule kuuluva ettevõtte väärtus piirdub nimiväärtusega. Sellele väitele on hinnangu andnud kohtu poolt määratud isik. Ettevõtte bilansi moodustavad lisaks käibevaradele ka põhivarad, millede hulka kuulub ka kinnisvara. Ettevõtte põhivara väärtuse üleshindamine tulenes faktist, et ettevõtte omanduses oleva hoone renoveerimine sai valmis. Usaldusisiku aruandes olev hinnang on konservatiivne. Menetluse edasine käik
25.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse lõppjäreldus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, jätta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, on seaduslik või mitte. Usaldusisiku ja võlgniku hinnangul on määruskaebus alusetu. Võlausaldaja hinnangul tuleks avaldus saata tagasi maakohtule, kuna kohus on avalduse menetlemisel rikkunud uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja etteheitega maakohtule osaliselt.
28.Määruskaebuse kohaselt on üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks võlgnikule kuuluva Perfect Plant OÜ (registrikood 11091371) osa väärtus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik maakohtule 08.01.2025 esitatud aruandes osa väärtuse hindamisel aluseks võtnud äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansis kajastatud põhivara väärtuse ja hinnanud osa väärtust arvestusega, et ühingule kuuluva kinnistu hind on 129 535 eurot ning võrrelnud põhivara väärtust ühingu kohustuste vastu, mis seisuga 31.12.2024 on bilansi kohaselt 95 000 eurot. Arvutuse tulemusena on usaldusisik leidnud, et kui võlgnikule kuuluv osaühing likvideerida (arvestamata seejuures käibevarasid), jääks peale põhivara müüki ning kõikide laenude tagasi maksmist võlgnikust ainuosanikule välja maksmiseks 34 535 eurot, millelt tulumaksu maha arvestamise tulemusena võib Perfect Plant OÜ osa väärtus olla 25 500 eurot (dtl 147).
29.Samas aruandes on esile toodud ka asjaolud, et Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu registriosa numbriga 2271532 kolmandasse jakku on 04.01.2024 kohtutäituri avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge PRIA kasuks ning lisaks nähtub EMTA võlapäringust osaühingu maksuvõlg summas 550 eurot (dtl 146-147). Aruandest ei selgu aga, kas usaldusisik on osaühingu osa väärtuse leidmisel võtnud arvesse ka käsutuskeelu olemasolu 8
2-24-17150 ning sellest tulenevaid tagajärgi, eelkõige seda, et TMS §-st 54 tulenevalt on võlgnikul alates vara arestimisest selle käsutamine keelatud ning võimaliku likvideerimise korral tuleks ilmselt arvestada ka täitemenetluse kuludega. Maakohus ei ole seda tähele pannud. Määruskaebuses on võlausaldaja esile toonud, et Perfect Plant OÜ maksuvõlg on veelgi kasvanud, äriühing ei ole olnud suuteline tasuma ka maksuhalduri määratud sunniraha ning ühingule kuuluv kinnistu on jätkuvalt arestitud, eelduslikult sissenõutavaks muutunud nõude tagamiseks. Maakohus ei ole ka sellele tähelepanu pööranud. Eelnevad minetused uurimisprintsiibi teostamisel ei tingi siiski vaidlustatud määruse tühistamist ja avalduse maakohtule uueks lahendamiseks tagasisaatmist, kuna ringkonnakohus saab maakohu eksimuse ise parandada.
30.Ringkonnakohus pidas vajalikuks kontrollida määruskaebuse väiteid seonduvalt maksuvõla, sunniraha ja keelumärkega ning kogus FIMS § 4 ja TsMS § 477 lg 7 alusel selleks, et asjas olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata, ise tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde Perfect Plant OÜ võlapäringu EMTA andmebaasist ja osaühingule kuuluva kinnistu registriosa nr 2271532 väljatrüki e-kinnistusraamatust.
31.Ringkonnakohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt 22.09.2025 seisuga Perfect Plant OÜ-l maksuvõlga ei ole (dtl 905), samuti ei ole osaühingule kuuluva kinnistu registriosas nr 2271532 enam keelumärget (dtl 903-904). Neid asjaolusid arvestades ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et Perfect Plant OÜ osa on väärtusetu. Sarnaselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et alus usaldusisiku aruandes leitud Perfect Plant OÜ osa väärtuses kahtlemiseks puudub. Aruandest nähtuvalt on usaldusisik Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu väärtuse hindamisel konservatiivsuse põhimõttest lähtudes aluseks võtnud osaühingu bilansis 31.12.2023 seisuga kajastatud väärtuse, milleks oli 129 535 eurot (dtl 771). Usaldusisik ei ole võtnud aluseks kinnistu üleshinnatud väärtust, milleks on 31.12.2024 seisuga 320 000 eurot (vt 771), mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse etteheide, et kohus oleks pidanud kohustama usaldusisikut välja selgitama 2024 aastalõpu majandusnäitajate ebareaalse paranemise põhjuse võrrelduna varasemate aastatega.
32.Samal põhjusel ei ole põhjendatud ka see võlausaldaja etteheide, et maakohus oleks pidanud kohustama usaldusisikut välja selgitama Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu väärtuse sarnaselt võlgnikule endale kuuluva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa väärtuse leidmisega, so maaportaali hinnangu alusel. Lisaks nähtub võlgniku poolt usaldusisikule esitatud bilansi seisuga 31.12.2024 ja võlausaldaja enda poolt maakohtule esitatud Perfect Plant OÜ 2023 aasta majandusaasta aruande (dtl 803) võrdlemise tulemusena see, et osaühingule kuuluva kinnistu väärtus 31.12.2023 seisuga on kajastatud kõikjal ühtmoodi, so 129 535 eurot. Väitele, et põhivara väärtus 31.12.2023 seisuga oleks ebaõige, võlausaldaja tuginenud ei ole. Määruskaebusest nähtuvalt vaidleb võlausaldaja hoopiski põhivara 31.12.2024 seisuga väärtuse üle, pidades bilanssi selles osas võltsituks. Ringkonnakohus osundab, et nimetatud andmetest ei ole aga usaldusisik ega maakohus õigesti lähtunud, arvestades, et põhivara väärtuse üleshindamist selgitas võlgnik esmakordselt alles määruskaebemenetluses (dtl 864).
33.Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja etteheitega maakohtule seoses Perfect Plant OÜ-st võlgniku arvelduskontole laekuvate intressimaksete sisu tuvastamata jätmisega. Siinses asjas on esitatud maksejõuetusavaldus võlgniku, mitte Perfect Plant OÜ vastu, mistõttu tuli nii usaldusisikul kui maakohtul tuvastada see, milline on võlgniku varaline seis, mitte seda, millistel alustel baseeruvad äriühingu rahalised väljamaksed oma osanikule. Võlausaldaja määruskaebus on selles osas ka vastuoluline, arvestades, et selles ei ole selgitatud, miks on see asjaolu võlgniku varalise seisundi tuvastamise aspektist oluline olukorras, kus 9
2-24-17150 võlausaldaja ise tugineb läbivalt väitele, et võlgniku arvelduskontol olevaid vahendeid ei saa tema vara hulka lugeda.
34.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui arvestada võlgniku vara hulka ainult temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnistu väärtus 14 840 eurot, mis on usaldusisiku poolt leitud maaportaalis toodud keskmise väärtuse järgi ja Perfect Plant OÜ osa väärtus, mis on 08.01.2025 esitatud aruande kohaselt 25 500 eurot, ületab võlgniku eelnimetatud vara (40 340 eurot) võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustusi, mis usaldusisiku aruande kohaselt olid 08.01.2025 seisuga kokku 19 398,97 eurot. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 mõttes püsivalt maksejõuetu. Viidatud sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud, arvestades, et võlgnikule kuuluva vara realiseerimisel saadavate rahaliste vahendite arvelt saaks täita võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõuded.
35.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu järeldus, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata, õige. See on õige ka juhul, kui lähtuda määruskaebusele esitatud usaldusisiku vastusest nähtuvast veelgi konservatiivsemast käsitlusest seonduvalt Perfect Plant OÜ osa väärtusega, mille kohaselt oleks võlgniku varade suurus eelnimetatud äriühingu 2023 aasta majandusaasta aruandest lähtuvalt kokku 19 899,08 eurot (dtl 873). Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka määruskaebemenetluses tuvastatud asjaolu, et Perfect Plant OÜ-l on esitamata 2025 aasta juuni ja juulikuu käibedeklaratsioonid, kuna deklaratsioonide esitamata jätmisest ei saa võlgniku püsivat maksejõuetust järeldada.
36.Sisuliselt õige on ka see maakohtu seisukoht, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole piisavalt selge, et seda ilma vaidluseta sissenõutavaks lugeda. Kuigi on õige see määruskaebuse osundus, et võlgnik on 28.11.2024 vastuses maakohtule pakkunud laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025 (dtl 84), on võlgnik samas märkinud, et kuna laenudel ei olnud tähtaegu, ei ole ta mingite intresside nõudmisega nõus (vt samas). Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada seda, et võlgnik küll ei eita laenude saamist, kuid vaidlus on osaliselt seonduvalt nõude suurusega kõrvalnõudeid puudutavas osas siiski olemas.
37.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on usaldusisiku tasu kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. FIMS § 54 lg-te 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mille kohaselt arvestab kohus usaldusisikule tasu määramisel nii usaldusisiku töö mahtu, keerukust kui usaldusisiku kutseoskusi. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus seda teinud. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659, § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda. Asjaolu, et usaldusisiku aruandest ei selgunud käesoleva määruse punktis 29 märgitu, ei anna alust temale väljamõistetud tasu vähendamiseks, kuna ringkonnakohtu hinnangul tulnuks täpsustamisega tegeleda maakohtul. Kuna ringkonnakohus selle vea parandas ning tuvastas, et usaldusisikult asjaolude täpsustamine ei oma enam aktuaalsust, jääb maakohtu määrus ka selles osas muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
38.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulud jäävad nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
10
2-24-17150
39.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt FIMS § 18 lg-st 10 ja TsMS § 171 lg-st 1.