Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoobril 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-19919
Tsiviilasi
I.Y maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): I.Y (isikukood: XXX; aadress: XXX, 71009 XXX; e-post: ). Usaldusisik: D.Q, Nõustamiskeskus Sotsiaalne Kaasatus, Rüütli tn 14, Pärnu 80011, telefon XXX, e-post:
Kohtuistungi aeg
04.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku I.Y (isikukood XXX) pankrot 02. oktoobril 2026 kell 16.00 ja algatada I.Y kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada I.Y (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Mitt (isikukood xxxxxxxxxx), kelle kontaktandmed on: OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja tn 9a, Tartu 51003, telefon 7 420 583, 50 53 344. e-post:
3.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 20.09.2027.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 21. oktoobril 2026 algusega kell 10.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis). Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Jõgeva kohtumajas.
5.I.Y võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
9.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
Määrata usaldusisiku D.Q tasuks 675,18 eurot, mille hulgas käibemaks.
12.Usaldusisiku tasu 675,18 eurot hüvitada D.Q-le riigi vahenditest, makstes usaldusisiku tasu osaühing JMAE (registrikood 16411892) arvelduskontole nr EE894204278621999700 Coop Pank.
Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
14.Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded teade I.Y pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
15.Saata määrus pärast jõustumist punktis Tugiteenuste Keskusele.
11, 12 sätestatu täitmiseks Riigi
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.Y esitas 21.11.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on kutsekeskharidus automaaleri erialal. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga võlgnik ei tööta. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused 369 eurot, lisaks toetavad teda lähedased. Vara puudub. Kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinkis võlgnik 21.02.2024 emale (E. I.Y). Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 37 453,46 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.D.Q on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik I.Y maksejõuetusmenetluses. D.Q kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest.
3.29.12.2025 määrusega võttis kohus I.Y usaldusisikuks D.Q.
maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas
4.Usaldusisik esitas 30.01.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara, väärtpaberid, õigused ja osakud. Võlgnik on võõrandanud temale kuuluva kinnisasja aastal 2024 oma emale. Registrisse kantavast varast on võlgnik võõrandanud veel kaks sõidukit- aastal 2022 ja aastal 2024 (mitte lähikondsetele). Võlgniku sissetulekuks on töötutoetus, detsember 2025.a
seisuga 328 eurot kuus. Võlgnik saab osalise töövõime toetust 371,75 eurot kuus. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulek kokku on arvutatud 699,83 eurot, millest 371,75 eurot on osalise töövõime toetus, 328 eurot töötutoetus. Võlgniku igakuised kulutused on märgitud kokku 1150 eurot, millest 350 eurot moodustab eluasemekulud (üür) ja kommunaalteenuste kulud, 350 eurot toidukulud, 150 eurot toidukulud. Võlgniku kohustused on märgitud võlanimekirjas kokku summas 39830 eurot, millest põhinõuded 37 463 eurot ja kõrvalnõuded 2367 eurot. Võlgniku kahe kohustuse kohta puudub kohtulahend, suuremate kohustuste aluseks on jõustunud kohtulahend ja toimuvad täitemenetlused. Võlgniku maksekontode väljavõtetest nähtub et kontodele laekunud summad on üldjuhul samal või lähiajal edasi kantud või kasutatud igapäevaste kulutuste katteks. Avaldaja on 21.02.2024 võõrandanud kinnisvara aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, oma emale (E. I.Y) hinnaga 200 eurot. Tehing on tehtud lähikondsega. Avaldaja sõnutsi oli tegemist poollagunenud hoonega, mis lisaks ka ebasoodsa asukoha tõttu on väheväärtuslik. Usaldusisikul puuduvad andmed vara tegeliku turuväärtuse kohta ning seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas tehing vastas turutingimustele. Tehingu asjaolud võivad anda aluse täiendavaks kontrolliks pankrotimenetluse raames, kuid esitatud andmete põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et vara võõrandamisega oleks avaldaja tahtlikult varjanud vara või kahjustanud võlausaldajate huve. Lisaks on võlgnik selgitanud, et osa laenukohustustest võeti pärast kaitseväeteenistuse läbimist igapäevaste elamiskulude katteks. Aja jooksul kasvas laenukohustuste maht selliseks, et olemasolev sissetulek ei võimaldanud enam kohustusi korrektselt teenindada. Võlgnik on püüdnud suhelda laenuandjate ja inkassoteenuse osutajatega eesmärgiga maksegraafikuid muuta või kohustusi pikendada, kuid see ei ole viinud maksevõime taastumiseni. Võlgnevuste tulemusel on algatatud mitmeid täitemenetlusi, mille käigus on arestitud võlgniku pangakontod ning tehtud kinnipidamisi tema sissetulekutest. Usaldusisiku hinnangul ei võimalda võlgniku sissetulek tal kohustusi täita ka tulevikus lähiajal. Võlgniku maksejõuetus ei nähtu olevat ajutine ning senine majanduslik olukord viitab püsivale maksevõimetusele. Võlgnik on avalduses kinnitanud valmisolekut teha menetluses koostööd ning otsida mõistlikult tulutoovat tegevust oma majandusliku olukorra parandamiseks. Arvestades võlgniku varalist seisu, sissetulekute suurust, kohustuste mahtu ning maksejõuetuse põhjuseid, leiab usaldusisik, et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on põhjendatud ja vastab menetluse eesmärgile.
5.Kohtuistungil 04.09.2026 võlgnik andis seletuse, et ta õpib xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx, lõpetab selle 15.10.2026, saab juhiload ja saab tööle hakata. Tööleping on juba sõlmitud. Tal on osaline töövõimetus (vaimse tervise probleemidega), elab üürikorteris koos elukaaslasega, kes aitab kulusid kanda. Võlgniku kinnitusel ei ole tal hasartmängusõltuvust, vahel ikka mängib küll, kuid sõltlaseks ennast ei pea. Kohus selgitas I.Y-le tema kohustusi maksejõuetusmenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses, s.h. kohustust igakuiselt teha võlausaldajatele eraldisi. I.Y kinnitas, et ta soovib seda menetlust ja on valmis neid kohustusi täitma. Usaldusisik toetas pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 kohaselt reguleerib füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetluse läbiviimist pankrotiseadus (PankrS).
7.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi kokku 39830 eurot, millest põhinõudeid 37463 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku senine sissetulek on olnud osalise töövõime toetus, sõlmitud on tööleping ja võlgnikul on valmisolek tööle asuda. Arvestades kohustuste kogumahtu, realiseeritava vara puudumist ning võlgniku praeguse sissetuleku ja vältimatute kulude suhet, ei ole tal võimalik olemasolevaid kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, kuid viimane stabiilne töösuhe on tal olnud aastal 2025. Võlgniku sissetulekud (osalise töövõime toetus ja töötutoetus) on ligikaudu 700 eurot kuus, kuid tema vältimatud elamiskulud on umbes 1150 eurot kuus, ületades märkimisväärselt sissetulekuid. Võlgniku makseraskused on kestnud pikka aega ning puuduvad asjaolud, mis annaksid alust eeldada tema maksevõime märkimisväärset paranemist lähitulevikus. Praeguseks ei ole teada, kas võlgnik ka tegelikult tööle saab asuda ja milline saab olema tema sissetulek. Seetõttu ei ole võlgniku makseraskused ajutised ning võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu.
8.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja I.Y pankroti ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavate registrite andmeid ega ole tuvastanud FIMS § 45 lg-tes 1 ja 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei esine, algatab kohus FIMS § 45 lg 2 alusel I.Y kohustustest vabastamise menetluse, mis algab samaaegselt pankroti väljakuulutamisega.
9.Kohus nimetab I.Y pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes on andnud nõusoleku pankrotihaldurina tegutsemiseks. FIMS § 46 lg 1 kohaselt täidab pankrotimenetluse lõpuni kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige nõustab ta võlgnikku ja teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle.
10.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitab, et TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul ning halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest võlgnikku ei vabastata (FIMS § 44).
FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel seda otsima. Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule elu- ja tegevuskoha vahetusest, avaldama oma tulud ja vara ning andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või töö otsimise, sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus võib menetlust FIMS § 49 lg-s 9 sätestatud tingimustel pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, kuid menetluse kestus ei või kokku ületada nelja aastat menetluse algatamisest.
11.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 2).
12.Usaldusisik D.Q taotleb talle maksejõuetusmenetluses tehtud töö eest tasu määramist 8,5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot, kokku 1581 eurot, s.h. käibemaks. Tasu palub välja mõista riigi vahenditest 16,5 pooltunni eest 544,50 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku 675,18 euro hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Tasu maksta osaühingu JMAE, mille kaudu usaldusisik tegutseb, kontole. Usaldusisiku esitatud töömahu arvestuse kohaselt hõlmas tema tegevus menetlusmaterjalidega tutvumist, tegevuse kavandamist (0,5 tundi), päringute esitamist krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Transpordiametile, täitemenetluste kontrollimist (1,5 tundi), avalduse ja lisade ülevaatamist, vastustega tutvumist, informatsiooni kogumist registritest, dokumentide ja vastuste analüüsimist, usaldusisiku hinnangu koostamist 6,5 tundi.
13.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta sätestatu kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus määrata tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhul määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste kandmise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 1. aprillist 2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri või pankrotihalduri tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse nimetatud tasumäära üksnes juhul, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, ja ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.
Usaldusisiku esitatud arvestuse kohaselt kulus tal I.Y maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks kokku 8,5 töötundi ehk 16,5 pooltundi. Kohus peab näidatud ajakulu tehtud töö sisu ja menetluse mahtu arvestades põhjendatuks. Justiitsministri määruses sätestatud tasumäära 33 eurot poole tunni kohta kohaldades on usaldusisiku tasu 544,50 eurot (16,5 × 33 eurot). Usaldusisiku tasule lisandub käibemaks. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ning tema igakuine sissetulek on umbes 700 eurot. Samal ajal on võlgniku igakuised vältimatud kulutused 1150 eurot, s.h. on võlgnikul ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, mistõttu ei ole usaldusisiku tasu võimalik võlgniku vara arvel tasuda. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 675,18 eurot ning määrab tasu hüvitamise riigi vahenditest. Tasu makstakse välja osaühing JMAE (registrikood 16411892) arvelduskontole EE894204278621999700. Käibemaksukohustuslase registrinumber on EE102578618. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid maksejõuetusmenetluse finantseerimiseks ja pankrotimenetlus kuuluks raugetamisele (kui võlgnik ei taotleks tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist), on vajalik FiMS § 8 lg 1, PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 sätteid rakendades võtta tasu määramisel aluseks justiitsministri poolt kehtestatud tasumäärad ja hüvitada tasu riigi vahenditest. Seetõttu kohus ei määra tasu lähtudes tunnitasust 150 eurot.
14.FIMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.