Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

LooPizza OÜ esitas 26.08.2021 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 31.08.2021 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truuts’i. Ajutine haldur esitas 13.09.2021 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on arvelduskontol asuv raha summas 891,05 eurot. Teadaolevaid kohustusi on aga summas 26 014,63 eurot. Kuna kohustused ületavad varasid ja majandustegevus on peatunud, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgniku raamatupidamise korraldamise ja säilitamise kohta puudub info, on võimalik, et toime on pandud KarS § 3811 kirjeldatud tunnustega tegu. Kuna puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja ajutise halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise aluseid või vara tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui võlausaldajatest või kolmandatest isikutest maksab keegi kulude katteks deposiiti 3500 eurot. Nimetatud summa mittetasumisel palub ajutine haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohus määras 14.09.2021 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 28.09.2021 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul on vara 891,05 eurot. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 26 014,63 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus määras 14.09.2021 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 28.09.2021 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme A. L. (isikukood xxxx).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,75 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1375 eurot (tunnitasuga 100 eurot, käibemaksu ei sisaldu ega lisandu). Ajutine haldur taotleb mõista ajutise halduri tasu välja võlgniku pangakontol olevatest vahenditest 891,05 euro ulatuses, ülejäänud osas, so 783,95 eurot, riigieelarvest. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu (100 eurot) ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Kohus leiab, et arvestades töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1375 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 584 eurot. Kohus määrab PankrS § 23 lg 4 ning ajutise halduri taotluse alusel, et tasust 891,05 eurot kuulub välja mõistmisele võlgnikult OÜ-le B2C Konsult. Haldur on palunud ülejäänud tasu (taotluses märgitud 783,95 eurot) tasuda riigieelarvest. Kohus märgib, et kuivõrd halduri taotletavaks tasuks on 1375 eurot, millest 891,05 eurot kuulub välja mõistmisele võlgnikult, siis on sellest järele jääv summa 483,95 eurot. Kohus mõistab seega ajutise halduri tasu summas 483,95 eurot välja riigi vahenditest. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.