Tartu Ringkonnakohus Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. jaanuar 2023
Tsiviilasja number
2-21-17162
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Maie Jõgari avaldus Otepää vald, XXXXXXXX korteriühistu vastu rahalise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Tartu Maakohtu 25. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maie Jõgari määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Maie Jõgar (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik Otepää vald, XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Haas kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. augusti 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Maie Jõgari määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maie Jõgar (avaldaja) esitas 1. novembril 2021 Otepää vald, XXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus tuvastada rahalise kohustuse puudumine. Pärast puuduste kõrvaldamist võttis maakohus 15. veebruaril 2022 avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks. Määruses märkis maakohus, et puudutatud isik peab enda vastuses märkima muu hulgas "menetluskulude jaotamise viisi ja menetluskulude nimekirja". Tartu Maakohus jättis 7. aprilli 2022. a määrusega avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks mõistliku aja jooksul eraldi määrusega. Kuna avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, jõustus määrus avalduse läbi vaatamata jätmise kohta
7.juunil 2022.
2.Puudutatud isik esitas 6. mail 2022 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus avaldajalt enda kasuks välja mõista 624 eurot (sh käibemaks) nelja tunni õigusabi eest 130 euro (käibemaksuta) suuruse tunnitasuga (tutvumine tsiviilasja materjalidega, kliendiga kohtumine, avaldusele vastuse koostamine). Samuti palus ta TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et kohtulahendis märgitaks, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotles menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Tartu Maakohtu 12. juuli 2022 määrusega toimetati avaldajale menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kätte ning anti tähtaeg esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid.
3.Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu leides, et puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja alles 6. mail 2022 ja seega hilinenult, sest maakohus oli menetlusse võtmise määruses välja toonud, et puudutatud isik peab esitama andmed ka menetluskulude kohta. Kohus andis seega menetlusosalistele kindla tähtaja menetluskulude esitamiseks, mida puudutud isiku taotlusel ka korra pikendati. Vaatamata sellele ei esitanud puudutatud isik menetluskulude nimekirja. Avaldaja leidis, et maakohus ei võinud määrata menetluskulusid kindlaks eraldi määrusega TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt, sest seda tehakse ainult erandkorras, kui tegemist on raskete kohtumenetlustega, mis eeldavad eksperdiarvamusi ja muid keeruliste menetlustoimingutega seotud kulusid. Avaldaja väitel oli arusaamatu, miks kohus toimetas talle menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte juulikuus, mil avaldajal ei olnud võimalik juriidilist abi saada, sest juristid on puhkusel. Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud, sest puudutatud isiku seisukoha maht ei olnud suur ning selle kirjutas kogenud jurist, kellel oleks pidanud piisama poolest tunnist. Puudutatud isik sai seisukohast suure osa kopeerida teistest dokumentidest. Avaldusega tutvumisele ei oleks pidanud kuluma rohkem kui 10 minutit. Võrdlusena tõi avaldaja välja, et teises kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-143291) pidas kohus põhjendatud ajakuluks samuti nelja tundi, kuid see asi kestis üle aasta, kus avaldaja
lepinguline esindaja koostas hagiavalduse, vastuväite, mis oli üle 15 lehekülje ning millel oli 20 lisa, samuti seisukohad viiele vastaspoole taotlusele. Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulust on põhjendatud 15 minutit avaldusega tutvumiseks ja 30 minutit vastuse koostamiseks. Põhjendatud kulu kokku on seega 97 eurot 50 senti (45 minutit töötunni hinnaga 130 eurot).
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 25. augusti 2022. a määrusega puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna välja 624 eurot (sh käibemaks) nelja tunni õigusabi eest, samuti TsMS § 177 lg 4 alusel viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus leidis, et ekslik on avaldaja seisukoht, et kohus ei võinud määrata menetluskulusid kindlaks eraldi määrusega TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 mõttes, sest see on kohtu kaalutlusotsus, mida kohus määruses ka selgitas. Määruses märgiti, et kuivõrd avaldus on perspektiivitu, on kohtu hinnangul mõistlik jätta avaldus koheselt läbi vaatamata. Seega on mõistlik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Maakohus ei venitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisega põhjendamatult. Kuna avaldaja esitas maakohtu avalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse, jõustus 7. aprillil 2022 tehtud määrus 7. juunil 2022. Avaldaja esitas seisukohad vastaspoole menetluskuludele 26. juulil 2022 ning menetluskulud määrati kindlaks
25.augustil 2022. Puudutatud isik ei esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult, sest maakohus ei andnud pooltele avalduse perspektiivituse tõttu TsMS § 176 lg 2 kohast tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks, vaid otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks hiljem. Puudutatud isik ei pidanud enne 7. juunit 2022 menetluskulude nimekirja esitama, sest alles siis jõustus maakohtu määrus avalduse läbi vaatamata jätmise kohta. Puudutatud isik oli nimekirja esitanud aga juba 6. mail 2022. Menetlusse võtmise määruses on menetluskulude nimekirja esitamise kohustus märgitud formaalsusena. Maakohus ei pikendanud mitte menetluskulude nimekirja esitamise, vaid avaldusele vastuse esitamise tähtaega ning seda mõjuval põhjusel puudutatud isiku esindaja haigestumise tõttu, mille kohta on kohtule esitatud tõend. Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu on 624 eurot (sh käibemaks) nelja tunni õigusabi eest 130 euro suuruse tunnihinnaga, arvestades menetlusdokumentide ja -toimingute mahtu ning asja keerukust. Tunnihind 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritav. Tegemist ei olnud küll õiguslikult keeruka vaidlusega, kuid avaldusest (10 lk) oli keeruline aru saada, milline oli avaldaja nõue, selle õiguslik alus ja põhjendus. Samuti oli avalduse juures ligikaudu 20 lisa 23 leheküljel. Arvestada tuleb ka sellega, et avaldaja esitas taotluse menetluse peatamiseks. Põhjendamatu on avaldaja väide, et avalduse ja selle 20 lisaga tutvumiseks oleks pidanud kuluma vaid 10 minutit, sest tegemist on juriidilise tekstiga. Asjakohane ei ole avaldaja viide menetluskulude suurusele tsiviilasjas 2-20-143291, sest need ei ole võrreldavad. Kui avaldaja otsustas kohtusse pöörduda alusetu ja segadusttekitava nõudega, pidi ta arvestama teisele poolele tekkivate lepingulise esindaja kuludega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kuluna TsMS § 175 lg 1 mõttes kindlaks 97 eurot 50 senti 45 minuti õigusabi eest.
Puudutatud isikul ei ole õigust nõuda avaldajalt menetluskulude hüvitamist, sest ta esitas menetluskulude nimekirja hilinenult. Kuna maakohus tõi menetlusse võtmise määruses välja, et puudutatud isik peab esitama andmed ka menetluskulude kohta, oleks puudutatud isik pidanud menetluskulude nimekirja esitama hiljemalt koos avalduse vastusega veebruaris või märtsis 2022. Kuna maakohtu määruses oli menetluskulude nimekirja esitamine alla joonitud, ei olnud tegemist formaalse nõudega. Avalduse menetlusse võtmise määrus oli ainus dokument, kus kohus määras avalduse perspektiivituse tõttu puudutatud isikule menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja, mida ta puudutatud isiku taotlusel ka pikendas. Ei olnud ühtegi põhjust, miks kohus ei saanud määrata menetluskulusid kindlaks avalduse läbi vaatamata jätmise määrusega. Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud, sest puudutatud isiku seisukoha maht ei olnud suur ning selle kirjutas kogenud jurist, kellel oleks pidanud piisama poolest tunnist. Avaldusega tutvumisele ei oleks pidanud kuluma rohkem kui 10 minutit ning vastuse koostamiseks kindlasti mitte üle ühe tunni. Tsiviilasjas nr 2-20-143291 pidas kohus põhjendatud ajakuluks samuti nelja tundi, kuid see asi kestis üle aasta, kus avaldaja lepinguline esindaja koostas hagiavalduse, vastuväite, mis oli üle 15 lehekülje ning millel oli 20 lisa, samuti seisukohad viiele vastaspoole taotlusele. Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulust oli põhjendatud 15 minutit avaldusega tutvumiseks ja 30 minutit vastuse koostamiseks.
6.Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.
9.Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus eelkõige selle üle, kas puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja hilinenult. Avaldaja leiab, et kuna maakohus märkis avalduse menetlusse võtmise määruses muu hulgas, et puudutatud isik peab enda vastuses märkima muu hulgas "menetluskulude jaotamise viisi ja menetluskulude nimekirja", ei saanud puudutatud isik menetluskulude hüvitamist nõuda, sest ta oleks pidanud menetluskulude nimekirja esitama hiljemalt 25. märtsil 2022, kui ta esitas avaldusele vastuse. Ühtlasi vaidlustab avaldaja jätkuvalt puudutatud isiku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus avaldaja käsitlusega ei nõustu ning leiab, et maakohtu määrus on TsMS § 436 ja § 463 lg 2 mõttes seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul on TsMS § 174 lg 2 kohaselt valikuõigus, kas määrata menetluskulude suurus kindlaks asja lõpplahendis või hiljem eraldi määrusega. Seega ei rikkunud maakohus menetlusõigust, kui määras menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kindlaks pärast lõpplahendit eraldi määrusega. Maakohus tõi seejuures 7. aprilli 2022. a määruse resolutsioonis kooskõlas TsMS § 442 lgga 62 välja, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks hiljem.
11.Avaldaja leiab määruskaebuses, et puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja hilinenult, sest maakohus määras puudutatud isikule lõpliku tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks TsMS § 176 lg 2 mõttes ning pikendas seda puudutatud isiku taotlusel, kuid
puudutatud isik ikkagi nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohus avaldaja käsitlusega ei nõustu. Asjaolu, et maakohus viitas avalduse menetlusse võtmise määruses nõutavate andmetena ka "menetluskulude jaotamise viisile ja menetluskulude nimekirjale", ei tähenda, et maakohus oleks määranud sellega lõpliku tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
12.Ringkonnakohus selgitab, et kohus teeb TsMS § 372 lg 1 ja § 477 lg 1 mõttes avalduse menetlusse võtmise määruse, kui on kontrollinud, et avalduse menetlusse võtmist takistavad asjaolud puuduvad. Sealjuures annab kohus tavaliselt samas määruses puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastuse esitamiseks TsMS § 393 lg-te 1 ja 2 ning § 477 lg 1 mõttes, tuues välja, millised andmed peavad puudutatud isiku vastuses sisalduma. Avalduse vastusele seatud nõudeid reguleerivad TsMS § 394 ja § 477 lg 1 koosmõjus sätted, mis ei näe ette kohustust esitada koos avalduse vastusega kohtule ka menetluskulude nimekiri. Eeltoodut arvestades ei pidanud puudutatud isik esitama maakohtule menetluskulude nimekirja koos avalduse vastusega 25. märtsil 2022. Maakohus pikendas tähtaega, et puudutatud isik esitaks TsMS § 394 ja § 477 lg 1 kohase vastuse avaldusele, mitte tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks.
13.Avalduse menetlusse võtmise määrus ei ole käsitatav määrusena, millega antakse menetluskulude nimekirja esitamiseks lõplik tähtaeg TsMS § 176 lg 2 mõttes. Kohus annab kirjalikus menetluses TsMS § 176 lg 2 kohaselt menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja menetlusosalistele, mitte üksnes ühele menetlusosalisele, samuti annab ta tähtaja enne asja lõpetava määruse tegemist, mitte menetluse alguses. See on ka otstarbekas, sest üldjuhul ei ole avaldusele vastamine puudutatud isiku viimane menetlustoiming maakohtu menetluses ning menetlusosalistel tekivad menetluskulud ka pärast avaldusele vastuse esitamist. Käesolevas asjas ei andnud maakohus tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetlusosalistele TsMS § 176 lg 2 kohaselt lõplikku tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, sest otsustas kooskõlas TsMS § 174 lg-s 2 kohtule antud valikuõigusega määrata menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast asja sisulist lahendamist TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt. Kuna maakohus ei andnud menetlusosalistele TsMS § 176 lg 2 mõttes tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, ei esitanud puudutatud isik menetluskulude kindlaksmääramise taotlust hilinenult. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas puudutatud isik menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 6. mail 2022 (tl 102) ehk pärast 7. aprilli 2022, mil maakohus jättis määrusega avalduse läbi vaatamata. Maakohus käsitas põhjendatult puudutatud isiku taotlust menetluskulude kindlaksmääramise avaldusena. Maakohus ei rikkunud seejuures menetlusnorme, sest toimetas kooskõlas TsMS § 176 lg-tega 7 ja 8 menetluskulude nimekirja avaldajale kätte ning andis talle tähtaja puudutatud isiku menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (tl 109), millist võimalust avaldaja ka kasutas (tl-d 115–116).
Kuna puudutatud isiku 6. mail 2022 esitatud taotlus ei olnud seega hilinenud ning maakohus ei rikkunud ka muul viisil menetlusõigust, puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks.
15.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskuludena 624 eurot (sh käibemaks) nelja tunni õigusabi osutamise eest 130 euro suuruse tunnihinnaga, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus
tsiviilasjas nr 2-18-7550/80, p 11; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 15). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
16.Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb arvestades eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust, sh kohtuvaidluse asjaolusid, asja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks peab kohus hindama ka esindaja ühe tööühiku hinna ehk esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt ka Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1463261/149, p 14; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Need põhimõtted kohalduvad ka hagita menetluses, eelkõige asjades, kus menetlusosaliste vahel on õigusvaidlus (vt Riigikohtu 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14).
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas kooskõlas eeltooduga õigusabile kulunud aega ja asja keerukust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nelja tunni õigusabi osutamine on, arvestades muu hulgas avalduses väljendatud nõude ebaselgust ja arvukaid tõendeid, põhjendatud ja vajalik, hoolimata sellest, et lõpptulemusena jättis maakohus avalduse selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Avaldaja arvamus, et puudutatud isiku esindajal pidi kuluma toimingutele vähem aega, ei anna iseenesest alust maakohtu määruse muutmiseks. Võrdlus tsiviilasjas nr 2-20-143291 põhjendatuks peetud ajakuluga, ei ole käesoleva asja kulude hindamisel asjakohane, nagu on leidnud ka maakohus. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu (130 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Senises kohtupraktikas on 130 euro suurust tunnitasu (156 eurot koos käibemaksuga) peetud ka mõistlikuks (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Avaldaja määruskaebus jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
18.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 2 järgi võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.