AA hagi BB vastu kaasomandi lõpetamiseks BB vastuhagi AA vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
Kompromissi kinnitamine ja
nende Hageja AA (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja erieestkostja Läne-Harju Vallavalitsus, määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas Kolmas isik hageja poolel CC (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja BB (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
RESOLUTSIOON
1.Anda AA erieestkostja Lääne-Harju Vallavalitsusele kohtu nõusolek AAle kuuluva Xxx xx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) 1/5 mõttelise osa kompromissi korras käsutamiseks järgmistel tingimustel:
1.1.AA annab tahteavalduse/nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu registriossa nr xxxxxxx kantud Xxx xx kinnistu teisest jaost kanne, mille kohaselt AAle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuulub 1/5 kaasomandist ja BBle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuulub 4/5 kaasomandist;
1.2.AA annab tahteavalduse/nõusoleku kanda Tartu Maakohtu registriossa nr xxxxxxx kantud Xxx xx kinnistu teise jakku ainuomanikuna BB (isikukood xxxxxxxxxxx);
BB kohustub tasuma AAle Tartu Maakohtu registriossa nr xxxxxxx kantud Xxx xx kinnistu kaasomandi kaotuse eest hüvitise 9400 eurot, kandes nimetatud summa AA pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 14 päeva jooksul kohtuliku kompromissi jõustumisest.
2.Kinnitada AA ja BB vaheline kompromiss järgmiselt:
2.1.AA annab tahteavalduse/nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu registriossa nr xxxxxxx kantud Xxx xx kinnistu teisest jaost kanne, mille kohaselt AAle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuulub 1/5 kaasomandist ja BBle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuulub 4/5 kaasomandist;
2.2.AA annab tahteavalduse/nõusoleku kanda Tartu Maakohtu registriossa nr xxxxxxx kantud Xxx xx kinnistu teise jakku ainuomanikuna BB (isikukood xxxxxxxxxxx);
2.3.BB kohustub tasuma AAle Tartu Maakohtu registriossa nr xxxxxxx kantud Xxx xx kinnistu kaasomandi kaotuse eest hüvitise 9400 eurot, kandes nimetatud summa AA pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 14 päeva jooksul kohtuliku kompromissi jõustumisest;
2.4.BB kinnitab, et tal puuduvad kaasomandist tulenevad nõuded (sh kantud kulude hüvitamise nõue) AA vastu;
2.5.Poolte menetlus- ja muud kulud jäävad tema enda kanda. Pooled ei esita tsiviilasjas nr 2-18-4261 menetlus- ja muude kulude osas vastastikku mistahes nõudeid.
3.Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega AA hagis BB vastu kaasomandi lõpetamiseks ning BB vastuhagis AA vastu kaasomandi lõpetamiseks.
4.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5.Tagastada BBle pool tasutud riigilõivust ja kanda tagastamisele kuuluv 225 eurot BB pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Tagastada AAle pool tema eest tasutud riigilõivust ja kanda tagastamisele kuuluv 225 eurot CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu kahe tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on AA (hageja) hagi BB (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks ning kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
3.Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
4.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kaasomanikud ei ole sõlminud kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta (asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 2). Seega on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kaasomanikel on õigus lõpetada kaasomand sõlmides kompromissi. Praegusel juhul sõlmisid hagejad ja kostja kompromissi, mille järgi jääb kinnisasi kostja ainuomandisse hüvitise maksmise kohustuse vastu. Märgitud kaasomandi
lõpetamise viis oli üks hageja poolt taotletud viisidest ja kostja poolt soovitud ainukene lõpetamise viis.
5.Asjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas olukorras, kus hageja üle on seatud eestkoste ja ta ei tule iseseisvalt toime, on kompromissi kinnitamine kooskõlas hea usu põhimõttega, sest hageja ei saa kompromissi korras makstava hüvitise eest teist korterit või maja osta. Kohus leiab, et märgitud asjaolu ei tee kompromissi heade kommetega vastuolus olevaks.
6.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et vaidlusalune kinnisasi kuulub hageja ja kostja kaasomandisse. Hagejale kuulub 1/5 kaasomandist ja kostjale 4/5 kaasomandist. Vaidluses on esitatud 08.07.2021 hindamisakt, mille järgi on kinnisasja turuväärtus 47 000 eurot (II kd, tl 99– 114). Hageja kaasomandi osa turuväärtus moodustab 9400 eurot. Kompromissi korras maksab kostja hagejale hüvitist kaotatud omandiõiguse eest, mis vastab selle turuväärtusele. Hageja oleks saanud hüvitise samas summas ka juhul, kui kohus oleks lõpetanud kaasomandi käsitletaval viisil hageja või kostja taotlusel. Seega ei sattu hageja kompromissi sõlmimise tõttu halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles ta olnuks siis, kui kohus lõpetanuks kaasomandi käsitletaval viisil hageja või kostja taotlusel.
7.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja on aastate jooksul kandnud kulusid kinnisasjale ja temal on õigus nõuda hagejalt kantud kulude hüvitamist viimasele langevas ulatuses. Kompromissi korras on kostja loobunud kaasomandist tulenevatest nõuetest (sh kantud kulude hüvitamise nõudest) hageja vastu. Märgitud asjaolu kaitseb hageja varalisi õigusi ja kinnitab, et kompromiss vastab tema huvidele.
8.Kaasomandi lõpetamise juures on oluline see, et kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on vähetõenäoline, et hageja asub vaidlusalust kinnisasja tulevikus reaalselt kasutama. Hageja üle on seatud eestkoste ja tema eeskostjaks on määratud CC. Hageja elab CC kinnisasjal asuvas majas. Hageja ja kostja kaasomandisse kuuluv kinnisasi ja CC kinnistu on naaberkinnisasjad. Kostja on hageja ja CC vend. Kostja kinnitas 22.09.2021 istungil, et tal on head suhted hagejaga, kuid tema suhted hageja eestkostja CCga on väga halvad. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja ei suuda ise oma tahet vaidlusaluse kinnisasja kasutamise osas väljendada, mistõttu on kinnisasja kasutamise korraldamine hageja poolt jäänud CC kui hageja eestkostja ja kostja korraldada. Nende halvad suhted on takistanud siiamaani leidmast kompromissi küsimuses, kuidas tagada olukorda, et hageja saaks vaidlusalust kinnisasja kasutada.
8.1.Hageja eestkostja avaldas 22.09.2021 istungil, et hageja elab tema juures alates 2007. a. Sellest hetkest alates ei ole hageja kasutanud vaidlusalust kinnisasja. Hageja eestkostja väitel on kostja takistanud hagejal kinnisasja kasutamast. Vaatamata sellele, et hageja ei ole pika aja jooksul kinnisasja kasutanud, ei ole tema eestkostja esitanud kostja vastu avaldust kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Eestkostja selgitusest 22.09.2021 istungil nähtub, et kasutuskord ei lahendanuks probleemi ära, vaid tekitanuks uusi vaidlusi, eelkõige eestkostja ja kostja vahel. Vaatamata sellele, et hagejal puudus juurdepääs vaidlusalusele kinnisasjale, ei ole hageja eestkostja nõudnud kostjalt kasutuseelise hüvitamist hageja kaasomandi osa ulatuses.
8.2.Kostja selgitas 22.09.2021 istungil, et ta on kandnud alates 2007. a kulusid kinnisasjale. Hageja ei ole kulutuste kandmisel osalenud. Kostja on ehitanud juurdepääsutee ja elektriliitumise ning remontinud maja. Samas avaldas kostja ka seda, et maja vajab suuremahuliste investeeringute tegemist, näiteks küttesüsteemi parandamine. Kostja ei julge aga maja renoveerimisse panustada sest ta kardab, et ehitustööd tõstavad kinnisasja väärtust, mis toob kaasa veelgi suurema hüvitise nõudmise hageja ja tema eestkostja poolt, kui tekib vajadus kaasomand lõpetada.
8.3.Eeltoodust nähtub, et hagejal puudub praegu võimalus kasutada tema kaasomandi osa. Hageja eestkostja ei ole siiamaani astunud samme tagamaks hagejale võimalust kinnisasja kasutada. Vaatamata kinnisasja kasutamise võimatusele, lasub hageja kohustus kanda sellega seotud kulusid. Arvestades asjaolu, et hageja üle on seatud eestkoste ja tal puudub võimalu sissetulekut teenida, vähendaks kinnisasjaga seotud kulude kandmine tema niigi piiratud vara. Kaasomanikud ei suuda kaasomandisse kuuluvat maatükki ühiselt majandada, mis seab ohtu kinnisasjal asuva maja säilimise. Sellises olukorras on põhjendatud lõpetada kaasomand.
9.Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamist käsitletaval viisil ei muuda heade kommetega vastuolus olevaks see, et hageja kaotab omandiõiguse. Hageja omandiõiguse riivet tasakaalustab see, et kostja hüvitab talle kaotatud kaasomandi osa turuväärtuse. Kohtupraktika järgi peetakse kaasomandi lõpetamist lubatavaks ka siis, kui üks kaasomanikest peab selle tulemusena oma pikaajalisest kodust lahkuma (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 13). Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hagejal võib olla emotsionaalne side vaidlusaluse kinnisasjaga, sest sellel asub hageja, tema eestkostja ja kostja isa maja, kus hageja oli varem elanud. Samas ei ole hageja selles majas alates 2007. a elanud. Seega ei peaks hageja oma pikaajalisest kodust kaasomandi lõpetamise tõttu lahkuma.
10.Kaasomandi lõpetamist käsitletaval viisil ei muuda heade kommetega vastuolus olevaks see, et hageja üle on seatud eestkoste ja hageja ei tule igapäevaste toimingutega toime. Kohus on määranud hagejale erieestkostja tema esindamiseks praeguses menetluses. Kuna erieestkostjaks määratud Lääne-Harju Vallavalitsus ja kostja on avaldanud soovi lõpetada vaidlus kompromissiga, on kohus algatanud hagita menetluse kohtu nõusoleku andmiseks hageja vara käsutamiseks. Märgitud menetluses on kohus määranud hagejale riigi kulul esindaja. Hageja erieestkostja ja talle määratud esindaja on avaldanud 22.09.2021 kohtuistungil, et kaasomandi lõpetamine selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse hüvitise maksmise kohustuse vastu ei ole vastuolus hageja huvidega.
11.Hageja eestkostja CC avaldas 12.04.2021 istungil, et ta on valmis jätkama eestkostja ülesandeid täitma tingimusel, et kaasomand vaidlusalusele kinnisasjale lõpetatakse 28.02.2020 hagis välja toodud viisil. CC tõi välja, et kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks ja hagejale jääv osa liidetakse eestkostja kinnisasjale, on ta valmis vastutasuks hageja eest ka edaspidi hoolitsema. Kui kaasomand lõpetatakse mingil muul viisil, siis loobub CC tema sõnul eestkostest ja ei hoolitse enam hageja eest. CC selgitas, et sellisel juhul annab ta hageja kohalikule omavalitsusele üle, kes peaks uue eestkostjana hageja eest hoolitsema. Samal seisukohal oli CC ka 22.09.2021 istungil. Kohus leiab, et CC väide eestkostja ülesannetest loobumise kohta ei välista kaasomandi lõpetamist käsitletaval viisil. Praegune vaidlus on seotud kaasomandi lõpetamisega ja ei puuduta hageja üle seatud eestkostet. Kohtu hinnangul saab moraali seisukohalt olla küsitav CC seisukoht selle kohta, et ta loobub eestkostja ülesannetest juhul, kui kaasomandit ei lõpetata eestkostja poolt hageja nimel 28.02.2020 esitatud hagis taotletud viisil, st vaidlusalune kinnisasi jagatakse reaalosadeks, misjärel liidetakse hagejale jääv osa CC kinnisasjaga. Perekonnaliikmed on reeglina valmis asuma oma lähedase eestkostjaks isiklike suhete tõttu, mitte aga soovist saada varalist kasu eestkostetava vara arvelt. Samas ei ole CC seisukoht praegusel juhul määrava tähtsusega, sest tema otsustada on, kas ta soovib eestkostja ülesandeid täita. CCl on iga hetk õigus loobuda eestkostest hageja üle.
12.Eeltoodud asjaolusid kogumise hinnates on kohus seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
13.Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamist käsitletaval viisil ja kompromissi kinnitamist ei välista Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-07-30843. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusaluse kinnisasja kaasomandi lõpetamine selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse hüvitise maksmise kohustuse vastu ei ole hageja suhtes õige. Ringkonnakohus tõi välja, et hageja on eestkostealune isik, kes ei ole suuteline ise teenima, et teist eluaset hankida, ja selleks ei piisaks ka talle makstavast hüvitisest omandi kaotamise eest. Vaidlusalusel kinnisasjal asuvas majas on ta elanud kogu aeg ja see oli tema elukoht kuni CC majja asumiseni (I kd, tl 110–119). Asjas oli esitatud väide, et ringkonnakohtu seisukoht on pooltele ja kohtule käesolevas vaidluses siduv. Kohus ei nõustu sellise väitega. Kohtu hinnangul on võimalik taotleda kaasomandi lõpetamist uuesti ka juhul, kui samasisuline vaidlus oli juba kord kohtu poolt lahendatud. See võib olla põhjendatud olukorras, kus kaasomanikud ei suuda endiselt kaasomandit koos majandada, mis tekitab nendevahelisi pingeid ja seab ohtu kaasomandisse kuuluva eseme säilimise. Uue kaasomandi lõpetamise hagi lahendamisel tuleb kohtul uuesti kaaluda kaasomanike huve, otsustades kaasomandi lõpetamise viiside üle. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et kaasomandi ühine majandamine kaasomanike poolt ei ole võimalik ja et see seab ohtu kaasomandi säilimise. Pooled on küll sõlminud kompromissi kaasomandi lõpetamiseks, kuid kohus on kaalunud poolte huve ja leidnud, et poolte soovitud kaasomandi lõpetamise viis ei kahjusta hageja huve.
14.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
15.Poolte taotlusel ja juhindudes TsMS § 64 lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani.
16.Kaasomandi lõpetamine kompromissi korras taotletaval viisil eeldab hagejale kuuluva vara käsutamist. Selleks vajab hageja erieestkostja perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 1 alusel kohtu nõusolekut. Kohus on algatanud hagita menetluse hageja erieestkostjale kohtu nõusoleku andmiseks. Märgitud menetluses määras kohus hagejale esindaja, kes avaldas 22.09.2021 istungil, et hageja vara käsutamine kompromissis taotletud viisil vastab hageja huvidele. Kohus leiab, et hageja vara käsutamine kompromissis taotletud viisil on hageja huvides. Hageja kaotab küll omandi vaidlusalusele kinnisasjale, kuid kostja maksab hagejale hüvitist kaotatud omandi eest, mis vastab selle turuväärtusele. Vaidlusaluse kinnisasja pidamisega kaasnevad regulaarsed kulud, mille kandmisest hageja kompromissi tulemusena vabaneb. Arvestades asjaolu, et hageja on eestkostetav ja tal puudub võimalus sissetulekut teenida, aitab kulude kandmisest vabanemine vähendada tema regulaarsete väljaminekute suurust. Lisaks kinnitas kostja, et ta loobub kaasomandist tulenevatest nõuetest (sh kantud kulude hüvitamise nõudest) hageja vastu. Kohus annab erieestkostjale nõusoleku hageja vara käsutamiseks kompromissis välja toodud viisil.
17.TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõivu. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
18.Pooled on esitanud taotluse tagastada pool hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust.
18.1.Hageja on esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks. Kaasomandi lõpetamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 4) ja tahteavalduse asendamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Ühes hagis esitatud nõuded liidetakse (TsMS § 134 lg 1) ja tsiviilasja hind on 7000 eurot. Märgitud tsiviilasja hinnalt pidi hageja tasuma riigilõivu 450 eurot. CC on tasunud hageja eest riigilõivu kokku 600 eurot (15.02.2018 summas 300 eurot ja 30.03.2018 summas 300 eurot). Kuigi hageja palub kompromissis tagastada riigilõiv 150 eurot, määrab kohus tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool riigilõivust summas 225 eurot (450 eurot : 2). Hageja taotlusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda CC arvelduskontole.
18.2.Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 150 euro (600 eurot – 450 eurot) tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Selleks tuleb hagejal esitada eraldi taotlus, märkides, kellele ja mis kontole palutakse lõiv tagastada.
18.3.Kostja on esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja hageja tahteavalduse asendamiseks. Kaasomandi lõpetamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 4) ja tahteavalduse asendamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Ühes hagis esitatud nõuded liidetakse (TsMS § 134 lg 1) ja tsiviilasja hind on 7000 eurot. Märgitud tsiviilasja hinnalt maksis kostja riigilõivu 450 eurot (14.05.2019 summas 300 eurot ja 28.05.2019 summas 150 eurot). Kuigi kostja palub kompromissis tagastada riigilõiv 150 eurot, määrab kohus tagastada kostjale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool riigilõivust summas 225 eurot (450 eurot : 2). Tagastatav riigilõivu tuleb kanda kostja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.