Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-20-145875 Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Eesti Keskkonnateenused AS esitas 28.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Axxxx Rxxxxx 192,58 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 04.01.2021 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 20.01.2021.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetlus jätkamiseks hagimenetluses. 18.02.2021 esitas hageja kostja vastu hagi jäätmeveoteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis 25.02.2021.a määrusega menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu. 07.06.2021.a määrusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade ning taotluste esitamiseks 15.06.2021 ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 30.06.2021. 21.06.2021.a määrusega uuendas kohus asja arutamise ning palus hagejal täpsustada oma nõuet, sest selgus, et ebaselge oli nõude tekkimise alus, nõude suuruse kujunemine ja nõude tõendatuse küsimus. Kohus määras istungi 14.09.2021 hageja jätkuvalt ebaselge nõude täpsustamiseks. Istungil esitas hageja hagist loobumise avalduse. Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumise osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt protokollitakse hagist loobumine, kui see on esitatud kohtuistungil. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest ning selline avaldus on protokollitud. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-20-145875 TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 200 eurot. Nimekirja kohaselt on kostja ja tema esindaja leppinud kokku selles, et kostja poolt kuulub hüvitamisele 50 eurot iga menetlusega seotud aktiivse toimingu eest. Esindaja on koostanud vastused hageja nõudele ja kohtu küsimustele aprillis, juunis ja augustis 2021 ning osalenud kohtuistungil. Esindaja on teinud 4 aktiivset toimingut, mille tasuks on kokku 200 eurot (50€ x 4). Hageja ei esitanud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, vaadanud läbi esitatud menetluskulude nimekirja, leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud üksnes 50 euro ulatuses, s.o kostja esindaja istungil osalemise toimingu eest. Muus osas ei ole kostja menetluskulud põhjendatud seetõttu, et kostjal ei olnud enne kohtuistungi toimumist kohtumenetluses lepingulist esindajat. Ka Riigikohus on väljendanud järgmist seisukohta: „Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses.“ (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14 p 13) Asja materjalidest nähtuvalt astus kostja esindaja menetlusse vahetult enne kohtuistungi toimumist, esitades kohtule 13.09.2021 volikirja. Enne kohtuistungit ei kajastu kostja esindaja nimi üheski menetlusdokumendis. Seega polnud kostjal lepingulist esindajat enne kohtuistungi toimumist ja sellel perioodil tekkinud kulud ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 50 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on see võimalik. Kohtu andmetel on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 75 eurot. Pool sellest tuleb hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.