Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

BF Saeveski Halduse OÜ esitas 14.06.2021 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 15.06.2021 määrusega võttis kohus BF Saeveski Halduse OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammeri. 16.07.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruandes ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata deposiidisumma pankrotimenetluse kulude katteks BF Saeveski Halduse OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kui võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud ajaks summat kohtu deposiiti tasunud, siis tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl. 18- 23)

15.06.2021 bilansi järgi on osaühingul nõudeid teiste isikute vastu kokku summas 18 161,17 eurot: 1) O.B.F. (pankrotis), registrikood XXX, vastu summas 18 131,32 eurot. O.B.F. (pankrotis) pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 30.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr XXX. Ajutine pankrotihaldur tegi järelepärimise O.B.F. (pankrotis) pankrotihaldurile T.S, kas viimane tunnistab võlgniku nõuet või vaidleb sellele vastu. T.S. vastas, et vaidleb võlgniku väidetavale nõudele vastu ning teatas, et võlgnik ei ole B.F.O. (pankrotis) pankrotimenetlusse nõuet kaitsmiseks esitanud. O.B.F. (pankrotis) pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgnikul alust esitada nõuet ka muudel pankrotiseaduses sätestatud alustel. Ajutine pankrotihaldur palus võlgnikul selgitada, millest nõue koosneb, millest see on tekkinud, mis on nõude aluseks. Võlgniku juhatuse liige J.N. vastas, et tegu on valdavalt summadega, mis võlgnik on tasunud B.F.O. eest kolmandatele isikutele. Summade kujunemine kuupäevaliselt ja summaliselt olevat näha esitatud pearaamatu väljavõttest ja panga väljavõttest. Võlgniku pangakonto väljavõttest ja võlgniku esitatud 2020 ja 2021 pearaamatutest nähtub, et nõuetena O.B.F. (pankrotis) vastu on raamatupidamises peamiselt kajastatud S.R, A.S, A.L, M.M. ja teistele isikutele 2020.a. ja 2021.a. tehtud maksed selgitusega „B.F.O. eest palk“ ja „Avanss majandustehinguteks.“ Samuti 16.11.2020 Eesti Energia AS-ile tehtud makse 2680,90 eurot selgitusega (B.F.O. eest arve nr XXX osaline tasumine,“ Telia Eesti AS-ile 20.11.2020 tehtud makse 453,33 eurot, If P&C Insurance AS-ile 27.11.2020 tehtud 4 makset kokku summas 28,02 eurot, C.O. 13.01.2021 tehtud makse 229,58 eurot. Selgusetuks jääb 04.01.2021 nõudena kajastatud 4000 eurot. Vähemalt osaliselt on võimalikud nõuded O.B.F. (pankrotis) vastu tekkinud enne selle pankroti väljakuulutamist, kuid võlgnik ei ole esitanud pankrotihaldurile nõudeavaldust. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks, miks ja mille alusel pidi võlgnik maksma O.B.F. (pankrotis) eest ja selle pankrotihalduri nõusolekuta S.R, A.S, A.L, M.M. jt. palka ja avanssi majandustehinguteks. O.B.F. ja võlgniku vahel sõlmitud rendilepingus on kokku lepitud, et renditasuna käsitletakse rentniku poolt tehtavaid kulutusi vara väärtuse säilitamiseks ja saeveski töökorras hoidmises, eesmärgiga võimaldada parimatel tingimustel tervikvara müüki rendileandja pankrotimenetluses. Seega olid renditud varaga seotud kulude kandmine mitte rendileandja, vaid rentniku kohustus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole enamik nõuded O.B.F. (pankrotis) vastu põhjendatud. Väidetavad nõuded vajavad põhjalikumat analüüsi pankrotimenetluse käigus. 2) L.O, registrikood XXX, vastu summas 29,85 eurot. Ajutine pankrotihaldur palus juhatuse liikmetel selgitada võlgniku nõuet L.O. vastu J.N. vastuse kohaselt on tegu summadega, mis võlgnik on tasunud L.O. eest kolmandatele isikutele (06.01.2021 Telia Eesti AS'ile). L.O. on osaniku ja juhatuse liikmetega seotud isik. L.O. juhatuse liikmed on J.N. ja P.N. Samad isikud olid L.O. osanikud kuni 23.11.2020, kui osad võõrandati P.O. Võlgniku juhatuse liige ei selgitanud, miks võlgnik pidi tegema makseid L.O. eest. L.O. on maksuvõlad alates 20.01.2020, 16.07.2021 seisuga on maksuvõlad kokku

816,72 eurot. L.O. on esitamata 2020.a. majandusaasta aruanne. Eeltoodust tulenevalt hindab ajutine pankrotihaldur nõude L.O. vastu ebatõenäoliselt laekuvaks.

Kokkuvõte varadest. Ajutine pankrotihaldur, olles tutvunud võlgnikult ja kolmandatelt isikutelt ning registritest saadud andmetega ning enda poolt kogutud andmetega, on seisukohal, et võlgniku varadeks saab lugeda pangakontol oleva raha 16,43 eurot ning Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol oleva raha 102,52 eurot. Võlgnikul on raha kokku 118,95 eurot.

Kokkuvõte kohustustest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tema täitmata kohustused kokku summas 34 554,60 eurot. Võlausaldaja nimi 220 Energia OÜ (12271081) Eesti Energia AS (10421629) Telia Eesti AS (10234957)

O.D.M. (XXX)

Kokku

Võlasumma

(EUR)

12 742,74 17 800,99 510,87

34 554,60

Ajutise halduri hinnangul on võlgniku kohustused suuremad kui näidatud, S.R, A.S, A.L, M.M. ja teistele isikutele tehtud väljamaksetelt tasumisele kuuluvate tööjõumaksude võrra. O.B.F. (pankrotis) pankrotihaldur T.S. väidab, et O.B.F. (pankrotis) on tekkinud kahjunõue võlgniku vastu.

Ajavahemikul 09.11.2020 – 31.12.2020 oli võlgniku müügitulu 12 077 eurot, mis saadi E.O. teenuste osutamisest (pearaamatus nimetatud „laudade sorteerimine“). Võlgniku ärikulud olid kokku 2116 eurot, sellest ostetud teenused 1091 eurot, telefon, internet 395 eurot, konsultatsioonid 630 eurot. Tööjõukulusid ei olnud. 2020.a. kasum majandustegevusest oli 9960 eurot. 2021.a. müügitulu oli 833 eurot, 17.01.2021 M.V. traktori rippsüsteemi müümine. Ärikulud olid kokku 27 105 eurot, sellest kaubad 800 eurot, ostetud teenused 73 eurot, elekter 24 956 eurot, telefon, internet 1271 eurot, konsultatsioonid 762 eurot. Tööjõukulusid ei olnud. Võlgniku selgituste järgi oli elektrikulu valdavalt seotud renditava XXX objekti ning sealsete hoonete ja seadmete olukorra säilitamisega. Elektrit tarbis nii objekti öine valgustus kui ka veepumbad, mis ajasid küttesüsteemis vett ringi ning vajalik objekti ja seadmete külmumise vältimiseks. 2021.a. kahjum majandustegevusest on -26 272 eurot. Võlgnik väidab, et rendileandja O.B.F. (pankrotis) ei suutnud tagada objektil püsivat elektrivarustust, mistõttu katkes võimalus teostada planeeritud teenustöid. Seejärel tegeles võlgnik enda väitel objekti korrashoiuga. Võlgnik väidab, et sai pankrotihaldurilt korduvalt suulisi lubadusi, et suur osa elektrikulutustest kompenseeritakse, kuid need lubadused osutusid vääraks. Võlgnik ei näinud enam võimalusi tegevuse jätkamiseks ning lõpetas ühepoolselt rendilepingu. Võlgnik väidab, et tagastas 06.05.2021 pankrotihaldurile renditud vara ning üleandmise juures viibis pankrotihaldur T.S. Ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastas O.B.F. (pankrotis) pankrotihaldur T.S, et kompleksi valdust ei ole tagastatud, võlgnik lahkus teadmata ajahetkel ja jättis objekti sisuliselt valveta ning elektri eest tasumata, mistõttu elekter lülitati välja. Pankrotihaldur kinnitab, et tänaseks kompleksi valduse üle võtnud ja taganud seal ööpäevaringse valve. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul on vara 118,95 eurot. Võlgniku enda esitatud andmete koheselt on temal tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi 34 554,60 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ülaltoodu alusel leiab ajutine pankrotihaldur, et BF Saeveski Halduse OÜ on alaliselt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2021.a. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. BF Saeveski Halduse OÜ omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele. Võlgniku esitatud 15.06.2021 bilansi järgi on omakapital -16 274 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse. Võlgnik puudub tahe ja võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega, mis ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara jooksvate kohustuste täitmiseks ning majandustegevuse jätkamiseks.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu: ebarealistlik plaan tegutseda lühikese aja jooksul maksejõuetule äriühingule kuuluvas saeveski kompleksis ja kanda sellega seotud kulusid. Maksejõuetuse põhjused vajavad põhjalikumat kontrollimist, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 34 554,60 eurot, vara on võlgnikul 118,95 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 19.07.2021 määrusega BF Saeveski Halduse OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna BF Saeveski Halduse OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada BF Saeveski Halduse OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. BF Saeveski Halduse OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme J.N. Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 15.06.2021 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata BF Saeveski Halduse OÜ ajutise halduri tasuks 1090,08 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 8,75 tundi, tasuga 60 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub tasu 1090,08 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult. Võlgnikul on vara 118,95 eurot, millest ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu 693 eurot (sh käibemaks). Tasu maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb _ Advokaadibüroo Tamme Tammer OÜ, arvelduskonto nr XXX. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 908,40 eurot, millele lisandub käibemaks 181,68 eurot, kokku 1090,08 eurot. Ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 693 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.