Osaühingu Aaspere Agro hagi Osaühingu Andreken ja Aimur Ilissoni vastu ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aaspere Agro määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Aaspere Agro (registrikood 10549075), esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja I: Osaühing Andreken (registrikood 11082142), esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja II: Aimur Ilisson (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Lea Suurkivi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja I poolel: OÜ Roosikrantsi Õigusbüroo (registrikood 11697056), esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrus ja saata asi samale maakohtule läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.Osaühing Aaspere Agro (hageja) esitas 14. mail 2020 Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Andreken (kostja I) ja Aimur Ilissoni (kostja II) vastu ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagi kohaselt oli kostja II hageja juhatuse liige kuni 12. maini 2017 ning tekitas hagejale ja hageja emaettevõtja kontsernile kahju 932 460 eurot 88 senti. Kostjale II edastati 11. mail 2017 teade hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseks. Kostjad sõlmisid 15. mail 2017 ühishüpoteegi (180 000 eurot) seadmise lepingu, mille alusel kanti 18. mail 2017 kostja II kinnisasjadele asukohas X (registriosa nr X) ja X (registriosa nr X) hüpoteek kostja I kasuks. Maakohus on 14. juuni 2017. a hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7978 seadnud kostja II kinnisasjadele hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid, mis asuvad kostja I kasuks seatud hüpoteegist järjekohas tagapool. Hageja palub tuvastada kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kannete kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustuse. Kostjate vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslik kokkulepe ning tagatiskokkulepe on tühised vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (tsiviilseaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1). Need sõlmiti vahetult pärast kostja II juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist ja tema teavitamisest tekitatud kahjust. Tehingul puudub reaalne majanduslik sisu. Hüpoteek seati kostja II advokaadiga A.A.ga seotud äriühingu (kostja I) kasuks. Kostja II kasutas advokaati ja temaga seotud äriühinguid varade peitmiseks, koormamiseks ja tehiolude ebaselguse tekitamiseks eesmärgiga muuta hageja nõue perspektiivituks. Ka tagatiskokkuleppe sisu määratlematus ja globaalsus viitab sellele, et hüpoteegilepingu sõlmimisel puudus tegelik majanduslik sisu ja põhjendus. Kokkulepe, millega on tagatud kõikvõimalikud tuleviku nõuded, on väga ebatavaline, kui just üheks lepingupooleks ei ole pank või mõni muu finantsasutus, kellega on soov tulevikus täiendavaid tehinguid sõlmida. Kui hüpoteeke seatud ei oleks, oleks hagejal kostja II kinnisasjadel järjekohas eespool olevad hüpoteegid. Seega oleks hagejal võimalus nende kinnisasjade arvel oma nõuete (osaliseks) rahuldamiseks. Järelikult on hagejal õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamiseks. Kuigi hagejal puudub kohtuliku hüpoteegi realiseerimist võimaldav kohtuotsus, võimaldab TsMS § 369 esitada tulevase nõude täitmise hagi. Maakohus rahuldas 9. detsembri 2020. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning seadis kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele (korteriomanditele), mis on kantud kinnistusraamatu registriosadesse nr X ja X vastuväite, mille kohaselt on kohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-207123 korteriomandi suhtes käimas vaidlus, milles võlausaldaja nõuab kinnisasja omaniku, hüpoteegipidaja ja pandipidaja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist ja nõusoleku asendamist kohtulahendiga selle kohta, et kinnisasjade seatud ühishüpoteek summas 180 000
eurot ja seda koormav pant kustutatakse. Maakohtu määrus jõustus ringkonnakohtu 22. jaanuari 2021. a määrusega.
2.Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Hageja ainuke huvi on saada kostja II võimaliku tulevase võlausaldajana oma nõuete täitmise tagamiseks paremad võimalused (kostja II hüpoteegipidajana parem järjekoht). Tegemist ei ole õigusliku huvi või eesmärgiga, mille kaitsmiseks on võimalik esitada tuvastushagi järjekohas eespool oleva hüpoteegikande tühistamiseks. Hageja nõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud. Samuti ei ole teada, kas ja millal nõue üldse sissenõutavaks muutub. Hagis esitatud nõuded ja nendega seotud asjaolud on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-17-7978. Hagejal ei ole tema kasuks seatud kohtulike hüpoteekide arvelt realiseeritavat nõuet enne, kui vastavas asjas tehtud lahend jõustub. Isegi kui praeguses asjas esitatud hagi rahuldamise korral esimesel järjekohal asuv ühishüpoteek kustutatakse, hageja olukord ei muutuks, kuna tal ei ole praegu nõuet, mida vara arvelt rahuldada saaks. Õiguslikult ei ole võimalik tuvastushagi n-ö ette esitamine ja rahuldamine. Seega on hagi perspektiivitu. Kostja I ei realiseeri praegusel ajal tema kasuks seatud hüpoteeki. Kostjal I ei pruugi tekkida ka sellist vajadust, kui kostja II oma nõudeid täidab. Seega ei ole hetkel sellist olukorda, kus hageja õigused ja võimalused saaksid tegelikult kahjustada või võiksid kahjustada saada. Kostjate vahel kehtivad laenulepingud. Kuna kostjate omavahelised lepingud on hagejast eraldiseisvad ning neid täidetakse vastavalt kostjate omavahelistele kokkulepetele, võib hüpoteegi ka kustutada. Ka sel põhjusel puudub hagejal vajalik tuvastushuvi sellise tuvastushagi esitamiseks. Kuna hagejale ei tulene kostjate vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise kokkuleppest ja tagatiskokkuleppest mistahes õigusi või kohustusi, ei ole tal mingisugust õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. See, et tagatiskokkulepe sõlmiti pärast kostja II tagasikutsumist hageja juhatuse liikme ametikohalt või on n-ö globaalne, ei tähenda, et vastav tehing oleks vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteek tagab kostja I põhjendatud nõudeid kostja II vastu. Hageja väited kostja I ja kostja II osaniku ning nendega seotud isikute väidetava õigusvastase tegevuse kohta on põhistamata ja tõendamata. Hageja poolt viidatud menetlused on pooleli ning kostja I ei ole nendes osaline. Alternatiivselt palub kostja I jätta hagi rahuldamata. Kostja I loovutas menetluse kestel oma hüpoteegiga tagatud nõude kostja II vastu OÜ-le Roosikrantsi Õigusbüroo, kes on kantud kostja II kinnisasjade ühishüpoteegipidajana kinnistusraamatusse. Seega ei ole kostja I vastu esitatud nõusoleku andmise kohustamise nõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
3.Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata. Hagejal puudub õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuna hagi eesmärk on kustutada hüpoteegikanne lepingu tühisuse tõttu, mille pool hageja ei ole. Hagejale ei tulene vaidlusalusest lepingust õigusi ega kohustusi. Asjaolu, et hageja kasuks on hagi tagamise korras seatud kohtulikud hüpoteegid kostja II kinnisasjadele, ei anna hagejale õiguslikku huvi kinnistusraamatus järjekohal eespool olevate hüpoteegikannete vaidlustamiseks. Hageja ei saa tugineda tema jaoks kolmandate isikute vahelise tehingu tühisusele. Ka mistahes alusetute nõuete esitamine teistes menetlustes ei põhjenda hageja õiguslikku huvi käesolevas asjas hagi esitamisel. Asjaolu, et hageja hagi kostja II vastu on tagatud nii tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses, ei anna talle õigust sekkuda kõikidesse kostja II tehingutesse. Hagi on õiguslikult perspektiivitu, kuna puudub materiaalõiguslik alus hageja nõuete rahuldamiseks (TsMS § 423 lg 2 p 1). Hageja ei ole selgelt kirjeldanud, millisel materiaalõiguslikul alusel on hageja esitanud kostjate vastu kinnistusraamatu kannete jaoks vajalike nõusolekute tuvastamise nõude. Seadusandja on ette näinud võlausaldajate huvide kaitseks kolmandate isikute vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist kahel materiaalõiguslikul alusel – tagasivõitmine täitemenetluses (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187) ja pankrotimenetluses (pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1). Mõlema juhul läbitakse eelnevalt objektiivne menetlus võlausaldajate nõuete kontrollimiseks. Võlausaldajal (pankrotimenetluses pankrotihalduril) on õigus nõuda võlgniku ja kolmandate isikute vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist üksnes nendel piiratud juhtudel, kus võlausaldaja nõue on selge ning tagasivõitmise eeldused ja piirangud seaduses sätestatud. Praegusel juhul ei ole hagejal kostja II vastu sundtäidetavat nõuet (täitemenetluses tagasivõitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud) ning kostja II suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust. Sellega ammenduvad materiaalõiguslikud alused (väidetava) võlausaldaja poolt võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt palub kostja II jätta hagi rahuldamata.
4.Maakohus rahuldas 21. detsembri 2020. a määrusega hageja taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmas isik kostja I poolel OÜ Roosikrantsi Õigusbüroo (iseseisva nõudeta kolmas isik).
5.Iseseisva nõudeta kolmas isik palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagejal ei ole nõuet, mida ta saaks kohtulike hüpoteekide arvel täita. Hageja soov saada hüpoteegipidajana parem järjekoht oma võimalike tulevikus täidetavaks muutuvate nõuete täitmise tagamiseks ei ole õiguslik huvi, mis põhjendaks tuvastushagi esitamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341, TsÜS § 68 lg 5 ja TsMS § 368 lg 1 järgi. Kuna hageja õigusi ei ole rikutud ja hagejal puudub õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kolmas isik ei ole teadlik hageja poolt viidatud kostjate ja nendega seotud isikuid puudutavatest menetlustest või nende sisust.
Kolmas isik omandas ühishüpoteegi heauskselt AÕS § 561 lg 1 järgi. AÕS § 65 lg 3 järgi ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kolmas isik ei teadnud ega pidanud teadma ühishüpoteegi omandamise ajal mistahes vaidlustest käesolevas asjas, sh hageja kostjatele tehtud etteheidetest. Kolmas isik juhindus kinnistusraamatu kandest ning lähtus selle õigsusest (AÕS § 56 lg 1). Kinnistusraamatusse kantud ühishüpoteegil ja sellele seatud pandil on reaalne majanduslik sisu ja eesmärk. Hageja väited ühishüpoteegi majandusliku sisu puudumise ja etteheited pandi seadmise kohta on alusetud ja tõendamata. Nõuded on küll esitatud jätkuvalt kostjate vastu, kuid kohus on selgitanud, et lahend kehtiks ka õigusjärglase suhtes. Kuna kolmas isik on asjaõiguse omandanud heauskselt, siis tehtav kohtulahend ei saa tekitada olukorda, kus ta jääb asjaõigusest ilma.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus jättis 13. aprilli 2021. a määrusega hageja hagi kostjate vastu läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast määruse jõustumist. Sama määrusega tühistas maakohus 9. detsembri 2020. a hagi tagamise määruse. Määruse põhjenduste kohaselt kehtivad tuvastushagi menetlusse võtmisel üldiselt samad eeldused, mis kujundus- või sooritushagi puhul, st isik saab kohtusse pöörduda oma eeldatava seadusega kaitstud õiguse kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Lisaks seab TsMS § 368 lg 1 hagejale tuvastushagi õigusliku huvi olemasolu nõude. Õiguslik huvi on asja sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, et välistada kasutute tuvastushagide esitamist ja menetlemist, kui tuvastusnõue on ilmselgelt põhjendamatu. Hageja peab põhjendama oma isikliku huvi õigussuhte koheseks tuvastamiseks kostja suhtes ning seda, miks just tuvastushagi on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend. Kolmandate isikute vahel sõlmitud leping võib olla tuvastushagi esemeks, kui selle kehtivusest sõltub menetluse poolte vaheline õigussuhe. Seevastu puudub tuvastushuvi kohustustehingu osas, sest see tekitab õigusi ja kohustusi üksnes tehingu pooltele ning hageja õigusi rikkuda ei saa. Tuvastushuvi kontekstis väljendub ka ajaline kriteerium. Tulevikus tekkiv õigussuhe tuvastushagi esemeks olla ei saa, küll aga olemasoleva õigussuhte tulevane areng. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded kostja II vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kostja II vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Võimalus, et tagatud tulevaste nõuetena käsitletakse ka võimalikke tulevikus loovutatavaid nõudeid, peab olema tagatiskokkuleppes selgelt kokku lepitud. Seega ei saa välistada, et tegemist võib olla heade kommete vastase tagatiskokkuleppega, mis võib olla tühine.
Iseenesest on hagejal olemas tuvastushuvi ühishüpoteegi tühisuse tuvastamiseks. Samas ei ole hagejal kohest vajadust õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Isegi juhul, kui hagi rahuldatakse ning esimesel järjekohal asuv ühishüpoteek kustutatakse, ei muutuks hageja olukord seoses oma väidetavate nõuete täitmisega mitte kuidagi, s.o tema nõude rahuldamise väljavaated ei paraneks, sest tal ei olegi praegu nõuet, mida vara arvelt rahuldada saaks. Menetlusökonoomiast lähtudes ei ole mõistlik sellise tuvastushagi esitamine ja rahuldamine n-ö ette (juhuks, kui hagejal võib tulevikus tekkida võimalus hüpoteegid realiseerida). Seega ei ole hagejal praegusel ajal kohtuliku hüpoteegi järgi õigustatud isikuna õiguslikku huvi tuvastada vaidlusaluse ühishüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe tühisust heade kommete ja avaliku korra vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Hagi esitamine ei ole praegusel hetkel vajalik ka seetõttu, et kostja I ei realiseeri tema kasuks seatud hüpoteeki. Kostjal I ei pruugi tekkida ka sellist vajadust. Kui ühishüpoteek ei taga tegelikke nõudeid või kui tagatud nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, ei anna hüpoteek õigust alustada täitemenetlust kinnistute müümiseks. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik AÕS § 349 lg 1 järgi (ühishüpoteegi puhul AÕS § 362 lg 1 järgi) nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui hageja nõudeid tagab tagumisel järjekohal olev (kohtulik) hüpoteek, võiks hageja omanikuhüpoteegi tekkimisel AÕS § 332 lg 1 järgi nõuda sellise hüpoteegi kustutamist. Kuni pankrotimenetluse või täitemenetluse algatamiseni ei riku seatud ühishüpoteek hageja huve sellisel viisil, mis annaks alust tuvastushagi esitamiseks. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks saab kinnisasja omanik TMS § 221 järgi esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi. Teised sissenõudjad saavad kontrollida hüpoteegipidaja nõuete olemasolu TMS § 109 (koostoimes TMS §-ga 137) järgse hagi esitamisel jaotuskava vaidlustamiseks. Pankrotimenetluses oleks hagejal võimalik esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid kolmandate isikute nõuetele (PankrS § 1001 lg 3). Kui kostjate tahtliku ja sihipärase tegevuse tulemusena kaotab hageja siiski võimaluse rahuldada oma nõuded kostja II kinnisasjade arvel, võib hagejal olla kostjate vastu nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks on KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige koormatava asjaõiguse omaja. Seega juhul kui kostjad sooviksid asuda hageja kohtulikust hüpoteegist eespool olevat hüpoteeki muutma, vajaksid nad selleks hageja nõusolekut. Kuivõrd tuvastushagi on esitatud ennatlikult, jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistas kohus hagi tagamise.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Hageja palub 3. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
Hagja esitas hagi TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja on kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele seatud kohtulike hüpoteekide järgi õigustatud isik ning seega on hagejal TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Kui kostja I kasuks ei oleks hüpoteeke seatud, oleks hagejal kostja II kinnisasjadel järjekohas eespool olevad hüpoteegid, mistõttu oleks hagejal võimalus nende kinnisasjade arvel hagis kirjeldatud kahjunõuete (osaliseks) rahuldamiseks. Maakohus iseenesest seda ei eita. Hagejal on juba praegu sissenõutav nõue kostja II vastu, mis on tagatud kohtulike hüpoteekidega. Asjaolu, et hageja nõue kostja II vastu alles läbib menetlusi tsiviilasjas nr 217-7978 ja kriminaalasjas nr 17740000171, ei tähenda, et hageja nõudeid ei ole olemas või ei ole sissenõutavad. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja nõue võib alles tekkida. Kui maakohtul oli kahtlusi, oleks kohus saanud hageja nõudeid kostja II vastu ise kontrollida või käesoleva menetluse peatada. Maakohus on 1. märtsi 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7978 rahuldanud hageja hagi kostja II vastu 305 505 euro 8 sendi ja viiviste saamiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tal puudub kohene vajadus õigussuhte puudumise tuvastamiseks. See järeldus ei põhine tõenditel, mis ilmestavad kostja I pahausksust. Tuvastushuvi on tuvastushagi esitamiseks piisav, kui see on ilmselgelt vajalik esmase ja efektiivse õiguskaitse vajaduse rahuldamiseks. Samuti ei nõustu hageja, et ta peaks valima muud õiguskaitsevahendid, mis on seotud tõenduslike raskuste ning õiguslike riskidega. Hagi esitamise õigust toetab ka TsMS § 368 lg 2. Maakohtu järeldus, mille kohaselt on KRS § 341 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hageja hüpoteegist järjekohas eespool asuva hüpoteegi muutmiseks vajalik ka hageja nõusolek, on ebaõige. Ka praeguse menetluse ajal on kostja I hüpoteegi võõrandanud ning uus hüpoteegipidaja on hüpoteegi koormanud ilma hageja nõusolekuta. Seega pole hageja puudutatud isikuks, kelle nõusolek oleks kostja I kasuks seatud hüpoteegi käsutamiseks nõutav. See tingibki hageja nõuete kohese menetlemise ja õigusliku huvi õigustatuse. Kuna kostjad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt tagab hüpoteek kõiki tulevikus tekkivaid nõudeid, võivad kostjad hagejat teavitamata hoida hüpoteeki nn täismahulise tagatisena ning hagejal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta muul viisil kui tuvastushagi esitamisega. Hageja jääb hagis esitatud seisukoha juurde kostjate vahel sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping tühisuse osas, korrates hagis esitatud põhjendusi. Hageja lisab, et A.A. vastu on esitatud süüdistus rahapesus suures ulatuses ning kostjatel on korruptiivne käitumismuster. Kuna kostjad on oma pahatahtlikkust ja hageja õigusi rikkuvat käitumist näidanud menetluse kestel, ei pruugi hagejal olla võimalik oma nõudeid kostja II vara arvelt rahuldada. Kostjad on püüdnud kostja II vara peita. Hüpoteek on eelduslikult seatud just selle eesmärgiga, et, kui hageja hakkab oma nõuet sisse nõudma, tekitatakse võlgnevused ning algatatakse täitemenetlus näilike kokkulepete alusel. Seda kinnitab menetluse kestel kostja I hüpoteegi ja tagatud nõuete võõrandamine kostja II vastu kolmandale isikule, püüdega jätta muljet, et kolmas isik on hüpoteegi heauskne omandaja. Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastada vaidlusaluse ühishüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe ja tagatiskokkuleppe tühisust
heade kommete ja avaliku korra vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Ühishüpoteegi kokkulepe rikub hageja huve. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS §-i 369. Hageja õiguste rikkumine tulevikus on tõenäoline – isegi, kui leida, et hageja õigusi praegusel ajal ei rikuta.
Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja II palub keelduda hageja poolt 3. mai 2021. a menetlusdokumendile lisatud tõendi – maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-7978 – vastuvõtmisest, jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Iseseisva nõudeta kolmas isik palub jätta määruskaebuse määruskaebusele lisatud tõendi menetlusse võtmata, määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 aluse tühistada ning saata asi läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Hageja on esitanud nõude tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek kostja II kinnisasjadele kostja I kasuks seatud hüpoteekide (ühishüpoteek, 180 000 eurot) kustutamiseks. Hageja hinnangul on hüpoteegi seadmise asjaõiguslik kokkulepe ning tagatiskokkulepe TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised, kuna sellega on soovitud hagejat kui kostja II võlausaldajat kahjustada, raskendades tema võimalusi kostja II kinnisasjade arvel oma nõuet rahuldada (nt sundtäitmisel). Hageja eesmärgiks on saavutada kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kustutamine, mille tulemusena oleks hageja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid järjekohas eespool. Järelikult hageja soovib, et kostjate nõutavad tahteavaldused ühishüpoteegi kustutamiseks asendatakse kohtulahendiga.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue esitatud ebatäpsena – tuvastusnõudena. Hageja nõude puhul on tegemist TsÜS § 68 lg 5 (ja TMS § 184 lg 1) kohase nõudega kohustada tahteavaldust andma. Tahteavalduste asendamist tuleb Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3416, p 18; 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 13). Järelikult on nii maakohtu määruses kui ka määruskaebuses esitatud põhjendused hageja tuvastushuvi kohta asjakohatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist siiski sedavõrd olulise nõude ebatäpsusega, mis takistaks asja lahendamist, sest senist kohtupraktikat arvestades piisab tahteavalduse asendamiseks ka sellest, et kohus tuvastab tahteavalduse andmise kohustuse (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks jätnud hagi TsMS § 3401 järgi käiguta ning andnud hagejale võimaluse nõude täpsustamiseks. Nõude ebatäpsus on TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatav puudus.
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu puuduks hagejal praegu õiguskaitsevajadus 15. mail 2017 sõlmitud lepingu alusel kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kustutamisele suunatud hagi esitamiseks. Kuigi hageja ei ole viidatud hüpoteegi seadmise aluseks oleva asjaõigusliku kokkuleppe (käsutustehingu) pool, mõjutab see leping ringkonnakohtu hinnangul juba praegu hageja asjaõiguslikku positsiooni, kuna kostja II kinnisasjadele on hageja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid (I kd, tl-d 29–32, 33– 42). Kuna kohtulik hüpoteek tekib TsMS § 388 lg 3 kolmanda lause järgi kinnistusraamatusse kandmisega, mitte hagi tagamise kohtulahendi täidetavaks muutumise või jõustumisega, ei sõltu hageja asjaõigusliku positsiooni mõju sellest, kas tal on kostja II vastu kohtuliku hüpoteegi realiseerimist võimaldav kohtulahend. Ringkonnakohtu hinnangul mõjutabki asjaõigusleping hageja asjaõiguslikku positsiooni seni, kuni tema kasuks on kostja II kinnisasjadel kohtulikud hüpoteegid. Seega on hagejal tema asjaõiguslikust positsioonist tulenevalt õigus tugineda hüpoteegi seadmise asjaõiguslikku kokkuleppe tühisusele juba praegu.
16.Asjaõigusliku kokkuleppe (käsutustehingu) kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist lähtudes hinnata lahutatuna selle aluseks olevast kohustustehingust (TsÜS § 6 lg 4). Kuigi käsutusena on asjaõigusleping reeglina õiguslikult neutraalne ning ei saa seetõttu olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine, on siiski võimalik ka asjaõiguslepingu vastuolu heade kommetega, kui heade kommete vastane on käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, pd 23, 26–27). Hagis esitatud asjaoludel ei ole hüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe kehtivuse hindamisel TsÜS § 86 lg 1 kohaldamine õiguslikult välistatud. Hagejal puudub praegu ka TMS § 2 lg-s 1 sätestatud täitedokument, mistõttu pole tal võimalik tugineda sissenõudja ja võlausaldaja õiguste kaitseks pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus ette nähtud eriregulatsioonidele. Ringkonnakohus märgib, et võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool (vt Riigikohtu
13.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 13). Eelmärgitu kehtib ka kostjate vahel sõlmitud tagatiskokkuleppe kohta (vt ka Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 22). Seega ei saa hageja tagatiskokkuleppe tühisusele tugineda. Tagatiskokkulepe eraldi võetuna hageja asjaõiguslikku positsiooni ka ei mõjuta.
17.Ringkonnakohus kokkuvõttes seega ei nõustu maakohtuga, et väljaspool täite- või pankrotimenetlust ei riku hüpoteek hageja huve ning hagi esitamine ei ole hetkel vajalik, kuna kostja I ei realiseeri oma hüpoteeki (ning ei pruugi seda ka tulevikus teha). Maakohtu määruses esitatud põhjendustel ei olnud alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p-le 2 tuginedes läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab asja tagasi läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb asja lahendamisel arvestada mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. Maakohtul tuleb mh otsustada koos määruskaebusega esitatud uue tõendi (Tartu Maakohtu 1. märtsi 2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-7978) asja materjalide juurde võtmine.
18.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ülalesitatud põhjendustel, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse muudele väidetele.
19.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.