Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Triaad OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on ettevõttel tekkinud tõsised makseraskused, kuna ettevõttele on koostatud maksuotsus, mille tasumiseks puuduvad vahendid. Võlanimekirja koostamise seisuga kuupäeval 16.05.2021 on võlgnikul ülal võlgnevusi üle 60 000 euro (MTA nõue koos viivisega 58 317,82 eurot ja õigusbüroo arve 1 796 eurot). Vara puudub. Ettevõttel ei ole võimalik olemasolevate vahendite arvelt võlgnevusi tasuda. Iga viivituses oldud päev suurendab võlgnevusi viiviste tõttu. Juhatus ei näe võimalust tegevuse jätkamiseks. Võlgnik palub kohtul algatada Triaad OÜ pankrotimenetlus ja kuulutada välja Triaad OÜ pankrot. 14.06.2021. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 38 878,36 eurot, vara puudub. Võlgnik on asutatud osakapitali sissemakset tegemata. Selles ulatuses on võlgnikul nõue osaniku vastu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2018. aastal, mil tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Võlgnik tegutses aktiivselt kuni 2018. a teise pooleni. Sealt edasi kuni 2021. a maini on tegevus järjest vähenenud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal on töötajate töölepingud põhiosas lõpetatud 2020. aastal, viimased töölepingud on lõpetatud suvel 2021. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku hinnangul põhjustas maksejõuetuse Maksu- ja Tolliameti alusetu maksuotsus, mitte äriplaani nurjumine. Võlgnik on teatanud, et ehitusfirmadel ei olegi spetsiifilist äriplaani. Maksuotsusega välja mõistetud summa tasumine ei ole võlgnikule jõukohane. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse mitmes kohtuastmes, kuid 04.05.2021 jättis Riigikohtu halduskolleegium võlgniku kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise usutavaks põhjuseks on 2018. aastal Maksu- ja Tolliameti kontrollmenetluse käigus tuvastatud puudused äririskide juhtimisel. Võlgnik tegi tehinguid kontrollimata taustaga ja ka tuvastamata isikutega, võttes sellega endale põhjendamatuid äririske. See tõi kaasa maksuotsuse ja suure võlgnevuse tekkimise. Kogutud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äripartnerite valik, kellega koostöö tõi kaasa suure maksunõude ja majandustegevuse seiskumise. Seega ei olnud võimalik enam tulu teenida. Võlgniku 2(4)

pankrotiavalduse esitamisega on võlgniku juhtkond näidanud ka oma pessimismi lootusesse majandustegevus taaskäivitada. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,05 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 505 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja endiselt juhatuse liikmelt ning osanikult solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 505 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule A Zile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.