Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu avaldus J. A. vastu võlgnevuse 508,25 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu (registrikood 80162283, asukoht Hariduse tn 4-25, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41534) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-post: [email protected] Puudutatud isik: J. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx, xx-xx, xxx linnaosa, Tallinn, xxxxx, Harju maakond; avalduses märgitud elukoht: xxx xx, xxx linn, xxx vald, Valgamaa, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu avaldus J. A. vastu võlgnevuse 508,25 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Välja mõista J. A.lt /solidaarvõlgnik/ Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga Hariduse 4-xx, Jõhvi linn, majandamiskulude, sh halduskulude, remondifondi, vee ning soojusenergia võlgnevus perioodi 31.01.2020-30.06.2021 eest summas 508 (viissada kaheksa) eurot ja 25 senti, sh põhivõlgnevus 478,64 eurot ja viivised 29,61 eurot.
Välja mõista J. A.lt /solidaarvõlgnik/ Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu korteriühistu kasuks viivis alates 01.08.2021 põhinõudelt (478,64 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses J. A. kanda ja välja mõista J. A.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu korteriühistu kasuks
menetluskulud 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot, sh riigilõiv 5 eurot, õigusabikulud 270 eurot ja dokumentaalne tõend 3 eurot.
5.Välja mõista J. A.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (278 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
8.Toimetada kohtumääruse ärakiri puudutatud isikule J. A.le kätte TsMS §
311`; § 313, § 314 , § 315 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtudokumendid puudutatud isikule kätte avalikult TsMS § 317 lg 3 ettenähtud korras, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda kohtumäärus puudutud isikule J. A.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu esitas 13.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. A. ja A. A. vastu 836,00 euro saamiseks. 17.03.2021 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, milles võlgnikelt nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 901,00 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule J. A. 27.03.2021 kätte toimetatud e-kirjaga meili aadressil xxx ja võlgnikule A. A. on kohtumäärus 19.05.2021 kätte toimetatud aadressil xxx xx, xxx linn, xxx vald, Valga maakond, xxxxx. Võlgnik J. A. esitas 27.03.2021 nõudele vastuväite. Solidaarvõlgniku A. A. osas koostas kohus 15.06.2021 eraldi määrusena maksekäsu TsMS § 489 lg 1 alusel. Pärnu Maakohtu 15.06.2021.a, määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku J. A. suhtes üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.15.06.2021 määrusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
3.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku J. A. vastu 508,25 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Avalduse kohaselt, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu on asutatud elamu, asukohaga Hariduse tn 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja p. 1.3 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks nimetatud elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub J. A.le ja A. A.le korteriomand (registriosa number xxxxx) asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteri nr xx. J. A. ja A. A. on mainitud korteriomandi ühisomanikud, s.t et nad on solidaarvõlgnikud. A. A. osas koostas Pärnu Maakohus 15.06.2021 eraldi määrusena
maksekäsu TsMS § 489 lg 1 alusel. Puudutatud isik on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 4 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 25.07.2021 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 478,64 eurot. Avaldaja arvete ja tõendite järgi on puudutatud isiku täitmata kohustuse suurus 553,25 eurot (s.o põhiosa 523,64 eurot ja viivis 29,61 eurot). Käesolevas avalduses on aga märgitud, et põhivõla suurus on 478,64 eurot. Tegemist on sellega, et arves nr 0321/22 oli puudutatud isikule esitatud tasumiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõiv 45 eurot. Kuni käesoleva avalduse lahendamiseni on aga avaldaja poolt tasutud riigilõiv – avaldaja menetluskulu, mille avaldaja palub puudutatud isikult ka eraldi välja mõista. Sellepärast on tõendites märgitud nõude suurust vähendatud 45 euro võrra. Seisuga 25.07.2021 on viivisevõlgnevus 29,61 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul 31.01.2020 – 30.06.2021 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest (arvestades avaldaja nõude suurust, leidis avaldaja lepinguline esindaja mõistlikuks vältida menetluskulude tekkimist) pöördus avaldaja lepinguline esindaja enne käesoleva avalduse koostamist (s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist) puudutatud isiku poole ettepanekuga tasuda võlgnevus avaldaja ees. Avaldaja lepinguline esindaja seletas puudutatud isikule majandamiskulude suurusega seotud asjaolud ja esitas puudutatud isikule tutvumiseks 06.07.2017 üldkoosoleku protokolli. Avaldaja lepinguline esindaja seletas puudutatud isikule ka seda, et käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud võivad olla suuremad, kui avaldaja nõude suurus. Puudutatud isik ei nõustunud võlgnevuse tasumisega ja pidas võimalikuks menetluskulude tekkimise. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust 478,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 29,61 eurot ja lisanduvat viivist alates 01.08.2021. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult 30.06.2021 seisuga põhivõlgnevus 478,64 ja viivised 29,61 eurot, samuti alates 01.08.2021 viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras ning menetluskulud summas 323 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 270 eurot ja dokumentaalse tondi saamise kulu 3 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. Avaldaja on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 17.08.2021.a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikuid esitama avalduse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.
3.Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. 18.08.2021 saatis kohus puudutatud isikule avalduse e-posti aadressile xxx (nimetatud e-posti aadressi andis puudutatud isik kohtule maksekäsu kiirmenetluse raames), kuid puudutatud isik on jätnud kirja kättesaamise kinnitamata. Samas leiab kohus, et avaldus on puudutatud isikule kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1, § 314`lg 1, 2 alusel, so elektrooniliselt puudutatud isiku enda poolt kohtule antud e-posti aadressile (seega loetakse avaldus kätte toimetatuks 21.08.2021, vastuse esitamise tähtaeg oli 10.08.2021).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita
menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud 21.08.2021 TsMS § 3111 lg 1 p 1, § 314`lg 1, 2 sätestatud korras, puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
6.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule ühisomandina (teine ühisomanik on A. A.) korteriomand asukohaga Hariduse 4-xx, Jõhvi linn (registriosa nr xxxxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 31.01.2020 kuni 30.06.2021 tasumata majanduskulude arved (soojusenergia, remondifond, vesi, hooldustasu) kokku 508,25 eurot, sh põhiosa 478,64 eurot ja viivised 29,61 eurot.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, arved, 06.07.2017 üldkoosoleku protokolli. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 478,64 eurot perioodi 31.01.2020 kuni 30.06.2021 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab arvesse, et maksekäsu kiirmenetluse nr. 2-21-107294 raames on solidaarvõlgnikult A. A.lt välja mõistetud põhivõlgnevus kogusummas 809,57 eurot. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avalduse esitamise hetkeks on ühisomanike võlgnevus oluliselt vähenenud, moodustades 487,64 eurot (arvetest nähtuvalt on avaldajale arveid osaliselt tasutud), kohtutäiturite registris TÄITIS puuduvad andmed täitemenetluse algatamise kohta), seega mõistab kohus puudutatud isikult /solidaarvõlgnikuna/ välja põhivõla summas 478,64 eurot.
10.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised, samuti lisanduva viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni alates 01.08.2021 VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest
11.Avaldaja on arvestanud viivist 29,61 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult /solidaarvõlgnikuna/ avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 29,61 eurot.
12.Kokku kuulub J. A.lt /solidaarvõlgnikuna/ väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 508,25 eurot, sh põhivõlgnevus 478,64 eurot, viivised 29,61 eurot, samuti lisanduv viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni alates 01.08.2021 VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.
13.Kohus pöörab avaldaja tähelepanu asjaolule, et kohtulahendi(te) täitmisel tuleb avaldajal jälgida, et lahendit/lahendeid täidetaks ainult tegeliku võlgnevuse ulatuses (kuna antud lahendi/lahendite täitmisel võib tekkida olukord, et võlgnevuse katteks peetakse kinni suurem summa, kui tegelik võlgnevus antud hetkel moodustab; võttes arvesse, et avalduse esitamise hetkeks oli võlgnevus osaliselt tasutud, ei tohiks solidaartäitmise korral väljamõistetav võlgnevus ületada tegelikku võlgnevuse summat). Kohus selgitab puudutatud isikule, et tema poolt avaldajale solidaarvõlgnevuse tasumisel täies ulatuses on tal õigus pöörduda kohtusse regressinõudega kaasvõlgniku A. A. vastu. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 323 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja avalduse esitamisel 5 eurot), õigusabikulud 270 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
16.Kuna 15.06.2021 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult A. A.lt avaldaja kasuks välja mõistetud riigilõiv 45 eurot, siis kuulub puudutatud isikult J. A.lt väljamõistmisele riigilõiv summas 5 eurot (50-45). Muud menetluskulud, so õigusabikulud summas 270 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot kuuluvad rahuldamsiele täies ulatuses. Kokku kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kogusummas 278 eurot (sh 5 eurot riigilõiv, 270 eurot õigusabikulud ja 3 eurot dokumentaalse tõendi kulu).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 278 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (278 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
18.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.