R. R. hagi A. H. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja: R. R. (isikukood: XXX elukoht: XXX, e-post: XXX). kostja: A. H. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
31. august 2021. a.
Protokollija
Istungisekretär Merili Riga
RESOLUTSIOON
1.Jätta R. R. hagi A. H. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud R. R. kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 22-23).
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tegi S. R. (isikukood: XXX, surnud XX.XX.XXX. a) XX.XX.XXX. a koduse testamendi, millega pärandas kogu oma vara ja korteri asukohaga
XXX, A. H.
2.Hageja leiab, et kuna tema XXX oli XXX. aastane, siis oma vanuse ja halva tervise tõttu ei saanud ta hästi asjadest aru ning tegi testamendi A. H. viimase mõju all. S. R. kinnitas korduvalt perele, et peale tema surma jääb tema vara pereringi. Korter pidi jääma XXX, K. R., kellele oli ta teinud ka XX.XX.XXXX. a notariaalse testamendi.
3.Pere otsustas S. R. panna XXX üks kuu enne tema surma, kuna S. R. oma tervislikust seisundist tulenevalt ei saanud enam kodus iseseisvalt hakkama. S. R. suri haiglas.
4.Hageja palub tuvastada S. R. poolt XX.XX.XXXX. a tehtud koduse testamendi tühisus S. R. otsusevõimetuse tõttu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 31-35).
5.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Kostja tutvus S. R. oli pikaajaline, kuna nad elasid samas majas. Kostja abistas S. R. aastaid igapäevastes tegemistes, käis poes, pakkus seltsi ja oli inimene, kellega S. olid usalduslikud ja lähedased suhted. Kuna S. R. ei olnud oma füüsilisest seisundist tulenevalt võimeline igapäevaseid toimetusi tegema ja tema lähedased ei osutanud talle vajalikku abi ja toetust toimetulekuks, siis Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna korraldusega nr XXX ;20.10.2014. a määrati kostja testaatori hooldajaks. Seega on pahatahtlik hageja väide, et tegemist oli võõra isikuga.
7.Hageja väited, et tema ema vaimne seisund oli viimastel aastatel „ebastabiilne“, tekitab hämmeldust ning on küsimus, miks testaatori lähedased ei täitnud ülalpidamiskohustust või määranud eestkostet. Hageja vahetu suhtlus oma emaga oli minimaalne, kuid mitte olematu, mida on S. R. aastaid kinnitanud.
8.S. R. oli väga suurte teadmiste ja terava mõistusega vanaproua, kellele ristsõnade lahendamine oli igapäevaseks meelelahutuseks. Väita, et neid täitis inimene, kes „ ei saanud oma tegudest aru jms“, on kas hageja teadmatus S. R. isiklikust elust või siis pahatahtlik katse seada kahtluse alla S. vaimne võimekus peale tema surma, lähtudes isiklikest materiaalsetest huvidest.
9.S. R. helistas 25.05. ja 26.05.2020. a notarile ning palus tühistada oma eelmine testament ja avaldas soovi koostada uus testament. Temalt võeti kõik andmed ja ta pandi järjekorda, sest notar pidi tulema koju, sest S. R. liikumisvõime oli piiratud. Notarilt saadud nõuande alusel kirjutas S. R. omakäeliselt koduse testamendi, milles avaldas soovi tühistada eelmine testament ja pärandada kõik oma vara ja korter kostjale. Samuti avaldas ta soovi, et kostja vastutaks tema eest ja ka mataks teda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tlk 61-65).
10.S. R. oli isiksushäire ja perekond teadis, et kui ta piisaval hulgal ja kiiresti lähedaste haletsust ja tähelepanu ei saanud, läksid jutud suremise peale. Põhiprobleemid olid XXX, XXX ja lõpuks vanadus.
11.Vale on kostja väide selle kohta, et S. R. puudus kontakt oma perekonnaga, ta käis oma XXX juures igal aastal jaanipäeval ja jõulude ajal. Nendel koosviibimistel rääkis S. R. kõigile oma muredest ja korduvalt ka sellest, et ta kostjale korterit ei jäta, sest ta saab aru, et hooldaja tahab tema korterit pärast surma endale. Samas lubas ta korterit küll ühele ja teisele pereliikmele.
12.Isiksushäire tõttu ei rääkinud S. R. kõigile, kellega ta suhtles, ühesugust juttu. Perekonnas oli üks jutt, hooldajale teine jutt, linnavalitsuses kolmas jutt, arstidele neljas jutt jne. See asjaolu näitab selgelt, miks perekond juba aastaid tagasi sai aru, et midagi on S. R. vaimse tervisega korrast ära ja temaga tegelemine ning tema abistamine muutus järjest keerulisemaks.
13.Kostja käitumine on olnud 6 aastat sihikindel sooviga omastada S. R. korter ja vara. S. R. kulutas heldelt oma pensioni hooldajale maksmiseks. Kostja pakkus oma abi ja seltsi hooldajana ning hakkas laimama hagejat ja tema perekonda, et need ei hoolitse S. R. eest piisavalt. Sellise tegevusega suutis kostja pidevalt tekitada konflikte ja S. R. perekonnaga tülli ajada.
14.Hageja leiab, et testament võib olla kehtetu tsiviilseadustiku üldosa seadusest ja pärimisseadusest tulenevate tühisuse aluste tõttu, testeerimisvõime puudumine (TsÜS § 8 ja § 13), vastuolu heade kommete ja avaliku korraga (TsÜS § 86), eksimus (TsÜS § 92) ja pettus (TsÜS § 94).
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. PärS § 20 lg 1 ja 3 sätestavad, et testament võib olla notariaalne või kodune. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Seega on testament ühepoolne tehing (TsÜS § 67 lg 2), mis väljendab pärandaja viimast tahet. Tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse.
17.S. R. tegi XX.XX.XXXX. a koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi (tlk 17), millega tühistas varasemalt tehtud testamendi ja määras kogu oma vara pärijaks, sh korteriomandi asukohaga XXX, kostja, A. H. S. R. suri XX.XX.XXX. a (tlk 67), seega on pärimisseaduse § 25 lg 1 järgi kodune testament kehtiv, sest selle tegemise päevast (26.05.2020. a) ei ole möödunud kuus kuud.
18.Hageja, kes on S. R. XXX ja seadusjärgne pärija, on seisukohal, et testament ei väljenda S. R. viimast tahet seetõttu, et S. R. oli testamendile allakirjutamise hetkel, s.o XX.XX.XXX. a, otsusevõimetu.
19.TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ehk otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament on tühine ja testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
20.Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et hageja poolt on käesolevas asjas esile toomata need asjaolud, millest nähtuks, et S. R. puudus vaidlusaluse testamendi tegemise ajal võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve.
21.Kohus leiab, et testeerimisvabadusest tulenevalt ei tähenda ainuüksi asjaolu, et S. R. nimetas testamendis oma vara pärijaks isiku, kes ei ole perekonnaliige, jättes sellega oma alanejad sugulased pärijate hulgast välja, et tegemist oleks testamendi tegijale ilmselt kahjuliku tehinguga, mis annaks aluse eeldada tehingu tegemist otsusevõimetuna TsÜS § 13 lg 3 alusel.
22.Käesolevas kohtuvaidluses läbiviidud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiisi käigus (tlk 105-114) on eksperdid A. A. ja M. Z. jõudnud järeldusele, et S. R. ei esinenud 26. mail 2020. a testamendi allakirjutamise ajal vaimutegevuse ajutist häiret ning ta ei olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.
23.Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht selle kohta, et kohtu poolt määratud ekspertiisi teostamise käigus ei ole eksperdid kasutanud kõike kättesaadavat olulist informatsiooni. Ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspertiisi läbiviimisel materjalidena kasutatud käesoleva tsiviilasja materjale, Tervise Infosüsteemi, perearst M. T. O. raviloo elektroonilist koopiat, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ravilugusid, TÜK koduõe täpsustavaid kommentaare seoses S. R. osutatud tervishoiuteenusega. Märkimisväärselt suures mahus on aktis kajastatud S. R. terviseseisundit erinevatel ajahetkedel. Seega nähtuvad ekspertiisiaktist kõik andmed, millele tuginedes eksperdid oma arvamuse rajasid. Otsusevõimetuse tuvastamise aluseks ei ole see, kui inimene ei tule iseseisvalt hästi toime oma elu korraldamisega kõrge vanuse tõttu, vaid
tuvastada tuleb, kas isik tegi tehingu tingituna vaimutegevuse ajutisest häirest või muust asjaolust.
24.Ekspertide arvamusest nähtuvalt oli tervishoiutöötajate hinnangul S. R. kuni oma surmani orienteeritud ajas, kohas, oma isikus, olukorras. S. R. sai teistest inimestest raskusteta aru ja ka tema eneseväljendus oli adekvaatne ja ladus. Oma seisukohtade ja soovide väljendamisel oli ta ka haiglas väga konkreetne. Ravidokumentides kirjeldatud S. R. mäluprobleemid ei olnud sellisel tasemel, et oleksid mõjutanud tema arusaamist oma tegude tähendusest. Ekspertide poolt antud arvamus ühtib ka kohtus tunnistajate M. T. kes oli S. R. perearst ja koduõe A. P. poolt antud ütlustega selle kohta, et S. R. oli väga omapärane inimene ja oma soovides alati kindel, teadis lõpuni, mida ta tahab ning sai väga hästi toimuvast aru.
25.Tunnistajad M. T. ja A. P. on kohtus kinnitanud, et S. R. olid suhted pereliikmetega halvad. Tunnistaja M. T.ütlustest nähtuvalt ei suhelnud S. R. oma XXX ning arstina sai ta arutada S. R. raviküsimusi S. R. XXX, K. R. Tunnistajate poolt antud ütlused ühtivad ekspertiisiaktis kajastatud haiguslooga (tlk 107), kust nähtub, et S. R. TÜK kardioloogia osakonnas viibimise ajal XX.XX – XX.XX.XXXX. a ja ka haiglas viibimise ajal XXX. a ei õnnestunud sotsiaaltöötajal hagejaga kontakti saada ja patsiendi osakonnas olles ei uurinud sugulased patsiendi kohta ega külastanud teda, haiglas külastas S. R. tema hooldaja A. H. .
26.Ka pereliikmetest tunnistajad, S. R. ja K. R. on kohtus kinnitanud et S. R. näol oli tegemist väga tugeva, värvika ja võimuka isiksusega ning isikuga, kes vajas tähelepanu ning kui ta seda ei saanud temale vajalikul hulgal, siis kasutas tähelepanu saamiseks erinevaid meetodeid, nagu näitlemist ja päriselt ei olnudki aru saada kas tal on paha olla või ta teeskleb. Et S. R. sai toimuvast ja elust adekvaatselt aru ilmestavad tunnistajate, A. P., S. R. ja K. R., ütlused ka selle kohta, et S. R. arutas erinevate isikutega tema hooldamise küsimust ning kulude katteks korteri andmist hooldekodule. S. R. on kohtus samuti kinnitanud, et pere oli hooldaja, A. H.i, isiku ja tööga väga rahul.
27.Tunnistajate ütluste alusel tuvastatud S. R. võimalikud motiivid testamendi muutmiseks, s.o tema poolt hinnatuna perekonna vähene tähelepanu ja abi, millele vastukaaluks oli kostja poolt pakutud abi, osutavad pigem läbikaalutud ja pärandaja huve silmas pidavale otsustusele. Mitte üksi tõend ei kinnita, et kostja oleks S. R. mõjutanud, pigem tõendavad tunnistajate ütlused vastupidist. Ekspertiisi aktis kajastatud ühtib põhimõtteliselt tunnistajate poolt antud ütlustega ning ekspertide arvamuse ja tunnistajate poolt antud ütluste vahel puudub vastuolu.
28.Kohus leiab, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et S. R. ei olnud XX.XX.XXX. a omakäelise testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, vaid ta sai õigesti aru testamendi tähendusest ning tal oli testamendi tegemise ajaks välja kujunenud kindel soov ja tahe pärandada oma vara A. H., kes oli tema eest hoolitsenud ja kes viimastel aastatel oli talle toeks ja lähedaseks inimeseks.
29.Hageja on menetluses viidanud testamendi tühistamise alustele, kuid vaatamata kohtu selgitustele (tlk 18-19) hageja vastavat nõuet ei esitanud, mistõttu kohus käesolevas asjas tühistamise aluseid ei käsitle.
30.Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kuna kostja esindaja ei vastanud TsMS § 218 sätestatule, siis saab teda lugeda kostja nõustajana TsMS § 175 lg 2 mõttes, kuid kelle kulusid ei hüvitata. Muid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole ja seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.