2-21-9842/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik J A esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustused niivõrd suured, et neid ei ole võimalik täita majanduslikult raske olukorra ja püsiva maksejõuetuse tõttu. Võlgnik ei tööta, ta on arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Tema töötuskindlustushüvitis lõpeb peagi ja tal puudub sissetulek. Võlgnik on erialalt xxx, kuid koroonaviiruse levikust tingitud olukorras ei ole tal töö leidmine õnnestunud. Võlgnik on jõudnud olukorda, kus ta ei suuda täita olemasolevaid kohustusi. Võlgniku täitmata kohustuste suuruseks on 40 496.74 eurot. Võlgnikul ei ole vallas- ja/või kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik võlgu kasvõi osaliseltki katta. Võlgnikule kuuluvad kogumispensioni osakud AS-s SEB Pank. Võlgniku sissetulekud ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita. Tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast, on võlgnik palunud ta menetlusabi eraisiku pankrotimenetluse kulude katteks, kuid 18.06.2021 on ta pankrotiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksnud kohtu kassasse. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 28.05.2021 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik Töötukassas töötuna arvel alates 19.01.2021. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on perioodil 26.01.2021-22.10.2021 talle määratud töötuskindlustushüvitis. Hüvitise suurus on kuude lõikes olnud varieeruv jäädes vahemikku 200 - 900 eurot. Juulis 2021. a oli väljamakstavaks summaks 335.76 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja lapsi tal ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt on tema võlad tekkinud hasartmängude mängimise tagajärjel. Kaks aastat tagasi oli tal olemas kindel töökoht ning kasiinodes käimine pakkus tööpingetest lõõgastust. Mõne aja möödudes mängukirg süvenes ning võlgnikul ei piisanud enam igakuistest sissetulekutest mängukire rahuldamiseks. Võlgnik hakkas võtma kiirlaene. Peagi leidis võlgnik end olukorrast, kus kiirlaenude tagasimaksete summa ühes kuus oli suurem kui

2-21-9842 kuu sissetulek. Seega jäid osad laenude tagasimaksed õigeaegselt tasumata ning võlad hakkasid kuhjuma. Olukorra muutis keerulisemaks teade võlgniku pangakonto arestimisest kohtutäituri poolt. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid tal xxx ja xxx ning ta oli sunnitud pöörduma abi saamiseks arstide poole. 2020. a lõpus lõppes võlgniku töösuhe xxx-ga ja seeläbi kadus ka püsiv sisstulek. Alates 2021. a jaanuarist on võlgnik töötuna arvel Töötukassas ning tema sissetulekuks on vaid töötuskindlustushüvitis. Võlgnik tunnistab, et ta on püüdnud endale võetud kohustusi tasuda, kuid tänaseks on ta jõudnud olukorda, kus see on võimatu, sest kohustused suurenevad igapäevaselt viiviste ja intresside näol. Võlgniku hinnangul on tema võlad kokku 40 000 eurot. Võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku kohta avaldatud andmetega avalikes andmebaasides, teinud päringuid pankadesse, liisingettevõtetesse, maanteeametile ning kontrollinud vara olemasolu kinnistusregistrist ja äriregistris. Samuti on ajutine pankrotihaldur edastanud võlgnikule teabenõude. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab arvelduskontot xxx AS-is, xxx AS-is, xxx AS-is ja xxx AS-is. Arvelduskontode väljavõtetelt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud töötasu ja Töötukassa poolt makstava töötuskindlustusehüvitise laekumised. Samuti nähtuvad korduvad kiirlaenu võtmised ning tagasimaksed. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud arvelduskontode väljavõtetelt, et võlgnik on püüdnud tagasi maksta juba olemasolevaid kiirlaene võttes uusi suuremaid laene. Arvelduskonto väljavõtetelt nähtuvad ka korduvad kasiinodes tasumised, mis kinnitavad võlgniku poolt antud ütlusi probleemide kohta hasartmängudega. Võlgniku esitatud andmete kohaselt puudub tal vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: xxx AS: arvelduskontot nr xxx, mille saldo seisuga 14.07.2021 on 0.53 eurot, kogumishoius nr xxx, mille saldo 14.07.2021 seisuga on 0.00 eurot, allkirjaõiguslikud isik on võlgnik ainuisikuliselt, kohustused panga ees puuduvad, konto on arestitud kohtutäiturite Kaire Põlts, Kristiina Feinmani, Hille Kudu, Elin Vilippuse ja Mati Roodese poolt; xxx AS: arvelduskonto nr xxx, mille saldo seisuga 16.07.2021 on 0.00 eurot, limiidikonto nr xxx, allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt, kohustused panga ees puuduvad; xxx AS: arvelduskonto xxx, mille saldo seisuga 19.07.2021 oli 0.00 eurot, allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt, kohustused panga ees puuduvad; xxx AS: arvelduskonto nr xxx, konto jääk seisuga 12.07.2021 on 0.00 eurot. Kontol lasub teenustasu võlgnevus summas 1.21 eurot, allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt, kohustused panga ees puuduvad. AS Citadele bank Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Holm Bank As-is, Luminor Bank AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel), TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, Citadele Leasing Eesti filiaaliga, AS-iga SEB Liising, Coop Liinsing AS-iga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud ei ole ja viimase viie aasta ei ole olnud.

2-21-9842 AS Pensionikeskus vastusest selgub, et võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo seisuga 16.07.2021 on 7128,563 SEB Energilise Pensionifondi osakut väärtusega 8521.13 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 13.07.2021 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Võlgnik on asutajaks xx-le. Mittetulundusühing on asutatud 09.02.2021. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku ainukeseks varaks on 7128,563 SEB Energilise Pensionifondi osakut väärtusega 8521.13 eurot, kuid tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik on esitanud kohustuste temale teadaoleva kohustuste nimekirja, mille kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste isikute ees: xxx OÜ 3835.37 eurot; xxx OÜ 4836.08 eurot; xxx OÜ 7995.24 eurot; xxx OÜ 4268.35 eurot; xx AS 7719.58 eurot; xxx 2556.22 eurot; xxx AS 4305.81 eurot, kokku nõudeid summas 35 516.66 eurot. Maksu- ja Tolliameti 14.07.2021 teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ning seisuga 14.07.2021 maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 12.07.2021 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käimas hetkel 17 täitemenetlust kogusummas 43 157.50 eurot. Kolm suuremat täitemenetlust on: täitemenetlus nr 034/2021/815, alustatud 16.03.2021, sissenõudja xxx AS nõudega summas 4923.96 eurot, kohtutäitur Kristiina Feinman; täitemenetlus nr 022/2020/4651, alustatud 10.06.2020, sissenõudja xxx AS nõudega summas 4747.86 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus; täitemenetlus nr 022/2020/4650, alustatud 10.06.2020, sissenõudja xxx AS nõudega summas 5471.50 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus. Võlgnikus suhtes on lõpetatud 3 täitemenetlust. xxx As-i 12.07.2021 vastusest päringule selgub, et võlgniku ja xxx AS vahel on sõlmitud järgmised lepingud: väikelaenuleping Nr xxx, põhisumma 3731.79 eurot, nõue on loovutatud xxx OÜ-le ja väikelaenuleping xxx, põhisumma 3640 eurot, nõue on loovutatud xxx OÜ-le. xx AS-i 13.07.2021 vastuskirjast selgub, et neil on võlgniku vastu nõue summas 4305.81 eurot. Nõude alus on Pärnu Maakohtu 28.07.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-117250. xxx OÜ 12.07.2021 vastusest päringule selgub, et neil on võlgniku vastu nõue summas 2665.22 eurot. Nõue tuleneb võlgniku ja xxx OÜ vahelisest lepingust ning nõue on loovutatud 29.12.2020 xxx OÜ-le. Nõuet menetletakse täitemenetluses. xxx OÜ 13.07.2021 vastusest selgub, et nende portfellis on võlgniku vastu nõudeid kogusummas 8137.64 eurot järgmiselt: xxx nõue summas 4923.96 eurot, xxx nõue summas 232.24 eurot, xxx nõue summas 227.48 eurot, xxx nõue summas 232.03 eurot, xxx nõue summas 1141.72 eurot, xxx nõue summas 1380.21 eurot.

2-21-9842 xxx annab teada 12.07.2021 päringu vastuses, et neil on võlgniku vastu nõue summas 4257.55 eurot. Nõue tuleneb Pärnu Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-139707. xxx annab teada 13.07.2021 vastuskirjas, et omavad nõuet võlgniku vastu summas 3747.38 eurot, mis tuleneb Pärnu Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-124350. nõue on antud täitmiseks kohtutäitur Hille Kudule. xxx omab ka võlgniku vastu nõuet summas 1866.49 eurot, mis tuleneb Pärnu Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-123041. Nõue on täitmiseks antud kohtutäitur Hille Kudule. Laekumisi kummagi nõude puhul kohtutäituri vahendusel pole toimunud. xxx esinda xxx 13.07.2021 vastusest selgub, xxx omab kolme nõuet võlgniku vastu: 1) xxx AS ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust nr xxx tulenev nõue summas 5338.99 eurot 2) xxx ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust nr xxx tulenev nõue summas 4823.94 eurot 3) Pärnu Maakohtu 25.11.2020 kohtumäärusest tsiviilsajas nr 2-20-132024 tulenevat nõuet summas 4233.82 eurot. Nõue on täitmiseks antud kohtutäitur Hille Kudule, kohtutäituri vahendusel laekumised puuduvad. xxx AS 27.07.202 vastusest päringule selgub, et neil on võlgniku vastu nõue summas 8150.17 eurot. Nõue tuleneb Pärnu Maakohtu kohtumäärustest tsiviilasjades nr 2-20-107956, 2-20107957, 2-20-107958. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 43 157.50 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 43 157 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud seoses hasartmängusõltuvusega. Tänu mängukirele on võlgnik võtnud kergekäeliselt lühikese perioodi jooksul suurel hulga kiirlaene. Kohustusi võttes ei ole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorra ning finantsvõimekusega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2020. a keskpaiku, kui on algatatud mitmed täitemenetlused mis on käesoleva hetkeni menetluses. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1 ja 31 on ajutine haldur seisukohal, et välja tuleks kuulutada J Ai pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral on O. Ennok nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on perioodil 26.01.202122.10.2021 talle määratud töötuskindlustushüvitis, mille suurus on kuude lõikes vahemikus 200 – 900 eurot. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo seisuga 16.07.2021 on 7128,563 SEB Energilise Pensionifondi osakut väärtusega 8521.13 eurot, tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik omab arvelduskontot xxx AS-is, mille saldo seisuga 14.07.2021 oli 0.53 eurot, konto on arestitud kohtutäiturite Kaire Põlts, Kristiina Feinmani, Hille Kudu, Elin Vilippuse ja Mati Roodese poolt; xxx AS-is, xxx AS-is ja xxx AS-is võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. AS Citadele bank Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Holm Bank As-is, Luminor Bank AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel), TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, Citadele Leasing Eesti filiaaliga, AS-iga SEB Liising, Coop Liinsing AS-iga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud ei ole ja viimase viie aasta ei ole olnud. Võlgniku nimele ei ole väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Võlgnik on asutajaks xxx-le, mis on asutatud 09.02.2021. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 43 157.50 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi, tal puudub maksuvõlg. Võlgniku suhtes toimub hetkel 17 täitemenetlust kogusummas 43 157.50 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 43 157.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara var a, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku ei ole andnud selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Ta on pankrotiavalduses välja toonud, et tema kohustused on niivõrd suured, et neid ei ole võimalik täita majanduslikult raske olukorra ja püsiva maksejõuetuse tõttu. Võlgnik on avaldanud, et ei tööta, ta on arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Tema töötuskindlustushüvitis lõpeb peagi ja tal puudub sissetulek. Koroonaviiruse levikust tingitud olukorras ei ole tal töö leidmine õnnestunud. Võlgnik on jõudnud olukorda, kus ta ei suuda täita olemasolevaid kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud seoses hasartmängusõltuvusega, tänu mängukirele on võlgnik võtnud kergekäeliselt lühikese perioodi jooksul suurel hulga kiirlaene. Kohustusi võttes ei ole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorra ning finantsvõimekusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.