2-21-707/8 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 ASis LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-21-707 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. 15.01.2021 esitas osaühing DARINA CENTER (edaspidi OÜ DARINA CENTER) kohtule hagiavalduse Leforest osaühingu (edaspidi Leforest OÜ) vastu, mida täpsustas 25.03.2021 (mh esitas täpsustatud tõendid 30.03.2021) ja 03.05.2021 ning milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 4011.88 eurot, 25.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 180.88 eurot ja täiendava viivise. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust (mille lõplikud tingimused lepiti kokku 17.06.2020 ja 26.06.2020 e-kirjaga) ja mille alusel osutas hageja kostja saematerjalide hööveldamistöid perioodil 2020 juuni-august. Hageja teostas kostja saematerjali hööveldustööd ja andis kostjale üle kokkulepitud mahus, korras ja tavalise kvaliteediga ning esitas kostjale arved, mille kostja on jätnud osaliselt tasumata. Kostja poolt on täielikult või osaliselt tasumata arved nr 00023, nr 00026, nr 00027, nr 00028 ja nr 00029 kokku summas 4011.88 eurot. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid avaliku e-toimiku vahendusel 10.06.2021. Kostja seaduslik esindaja on dokumendid kätte saanud 12.06.2021 ning saatnud kohtule samal kuupäeval kaherealise e-kirja, mis sisaldas veel lisadena viite e-kirja. 15.06.2021 kohtumäärusega jättis kohus kostja vastuse käiguta ja kohustas kostjat esitama TsMS §-s 394 sätestatud nõuetele vastava vastuse ning võõrkeelsete tõendite tõlked. Kostja seaduslik esindaja on kohtumääruse kätte saanud 30.06.2021, kuid tähtaegselt puudusi kõrvaldanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole kõrvaldanud 15.06.2021 kohtumääruses osundatud puudusi, ei ole kostja kohtu hinnangul tähtaegselt hagile vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel 17.06.2020 (täpsustatud 26.06.2020) sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel tekkinud võlgnevuse summas 4192.76 eurot, s.o põhivõlgnevuse 4011.88 eurot ja 25.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 180.88 eurot, väljamõistmiseks, kuna

2-21-707 nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Põhjendatud on ka hageja viivsenõue TsMS § 367 alusel ning kohus mõistab kostjalt välja viivise 8% aastas põhinõudelt (4011.88 eurot) alates 26.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas sissenõutavaks muutunud nõude 4192.76 eurot väljamõistmiseks ja täiendava viivise nõude TsMS § 367 alusel, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 400 euro ja õigusabikulu 585 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 400. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi teenust kokku 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja esindaja ajakulu koosneb hagiavalduse koostamisest ja kohtusse esitamisest. Arvestades, et hageja vandeadvokaadi abist esindaja on esitanud peale kohtu poolt korduvalt hagi puudustele tähelepanu juhtimist 10-leheküljelise hagi, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud, ka hageja esindaja tunnitasu määr on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 985 eurot (400 + 585). TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.