Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

20.01.2020.a otsuse nr. 4-1/2838/19 resolutsiooni punktidele 2, 3 ja 4 Larrydel Norzagaray OÜ-lt V. S. kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu perioodi 01.09.2019-10.11.2019 eest summas 2577,03 eurot, hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu summas 1310 eurot, puhkusehüvitis summas 218,33 eurot, kokku 4105,36 eurot. Vastavalt töövaidluskomisjoni 20.01.2020.a otsuse nr. 4-1/2839/19 resolutsiooni punktidele 2, 5 ja 6 Larrydel Norzagaray OÜ-lt V. Y. kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu perioodi 01.09.2019-10.11.2019 eest summas 2577,03 eurot, hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1310 eurot, puhkusehüvitis summas 218,33 eurot, kokku 4105,36 eurot. Võlausaldajad pöördusid töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku poole, kes on võlgniku suhtes algatatud kaks täiteasja – täiteasi nr 008/2020/833 ja täiteasi nr 008/2020/834. Kuna täitemenetluse käigus ei ole olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuna võlgnikul puudub vara, on võlausaldajatel tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgnik on püsivalt maksevõimate milles tulenevalt võlausaldajad sunnitud esitama võlgniku vastu pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamise seisuga ei ole võlgnik eeltoodud võlgnevust tasunud. Avaldajad paluvad kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse, tuvastada võlgniku püsiv maksejõuetus ja nõuete põhjendatus ning lõpetada menetlus PankrS § 27 lg 41 alusel. Võlgniku vastus Võlgnik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud avaldusega ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 26.08.2021 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötajad deposiiti ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja I pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjon mõistis 20.01.2020.a otsusega nr. 4-1/2838/19 võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.09.2019-10.11.2019 eest summas 2577,03 eurot, hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu summas 1310 eurot, puhkusehüvitise summas 218,33 eurot, kokku 4105,36 eurot.

Võlausaldaja II pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjon mõistis 20.01.2020.a otsusega nr. 4-1/2839/19 võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.09.2019-10.11.2019 eest summas 2577,03 eurot, hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 1310 eurot, puhkusehüvitise summas 218,33 eurot, kokku 4105,36 eurot. Võlausaldaja I ja võlausaldaja II pöördusid töövaidluskomisjoni otsuste täitmiseks kohtutäitur Mati Kadaku poole, kes algatas kaks täiteasja – täiteasi nr 008/2020/833 ja täiteasi nr 008/2020/834. 21.06.2021 seisuga ei ole täitemenetluse raames laekumisi toimunud. Kuna võlausaldaja I ja võlausaldaja II nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja I ja võlausaldaja II on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevaid 20.01.2020.a töövaidluskomisjoni otsust nr 4-1/2838/19 ja 20.01.2020.a töövaidluskomisjoni otsust nr 4-1/2839/19 täitnud. Võlausaldaja I ja võlausaldaja II algatasid täitemenetlused, kuid võlausaldajate nõuded võlgniku vastu on endiselt rahuldamata. Kohus teostas e-päringuid kinnistusregistrisse, Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse ja väikelaeva registrisse, milledest nähtuvalt võlgnikul registrisse kantud vara puudub. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et töötajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad on tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja I on esitanud nõude tõendamiseks 20.01.2020.a töövaidluskomisjoni otsuse nr 4-1/2838/19, mille kohaselt mõisteti võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja 4105,36. Võlausaldaja II on esitanud nõude tõendamiseks 20.01.2020.a töövaidluskomisjoni otsuse nr 41/2839/19, mille kohaselt mõisteti võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja 4105,36 eurot. Kohus leiab, et sellega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei ole vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.