Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud

Tallinn, Kolde pst 94 korteriühistu on esitanud kohtule avalduse T. A. vastu majandamiskulude võlgnevuse saamiseks. Avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik XXX asuva korteriomandi omanik ja korterelamus (elamu) moodustatud avaldaja liige. Avaldaja 20.11.2023 kinnitatud põhikirja p 4.2.6 jj järgselt kohustub puudutatud isik tasuma üks kord kuus, hiljemalt avaldaja juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hagiavalduse kohaselt vaatamata avaldaja korduvatele nõuetele on puudutatud isik jätnud tasumata alates 2024. aasta aprillist kuni 2025. aasta maini talle esitatud 14 majandamiskulude arvet, kokku põhisummas 1419,96 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist summas 1419,96 eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivist summas 99,31 eurot seadusjärgses määras, edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras ning sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. 14.07.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Puudutatud isikule on avaldus kättetoimetatud 03.09.2025 avaliku kättetoimetamise portaali kaudu. Puudutatud isik avaldusele seisukohta kuni käesolevani esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Tallinn, Kolde pst 94 korteriühistu 20.11.2023 kinnitatud põhikirja p 4.2.6 jj järgselt kohustus puudutatud isik tasuma üks kord kuus, hiljemalt avaldaja juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras kas vastavalt kaasomandi osa suurusele või vastavalt puudutatud isiku tarbitud teenuse mahule. Seega oli avaldaja põhikirjas kokku lepitud kohustuste jaotuse alus ja tasumise kord majandamiskulude kandmisel kehtiv. Avaldaja 15.03.2023 üldkoosoleku protokolli p 3 kohaselt otsustati, et aastaringseks hooldustasuks on 0,40 eur/m2, perioodi 01.11 - 31.05 remondifondi tasuks on 0,20 eur/m2 ning perioodi 01.06 - 30.10 remondifondi tasuks on 0,9 eur/m2. Avaldaja 24.04.2024 üldkoosoleku protokolli p 3 järgselt otsustati, et perioodi 01.11 - 30.04 remondifondi tasuks on 0,20 eur/m2 ja perioodi 01.05 - 30.10 remondifondi tasuks on 0,9 eur/m2. Avaldaja 11.09.2024 üldkoosoleku protokolli punktide 1 ja 3 kohaselt otsustati, et alates 01.09.2024 on aastaringseks hooldustasuks 0,50 eur/m2 ja perioodi 01.11 30.04 remondifondi tasuks on 0,30 eur/m2. Avaldaja 07.05.2025 üldkoosoleku protokolli p 4 2

järgselt otsustati, et perioodi 01.11 - 31.05 remondifondi tasuks on 0,30 eur/m2 ja perioodi 01.06 - 30.10 remondifondi tasuks on 0,9 eur/m2. Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes. Puudutatud isikule kuulus korteriomand XXX registriosa numbriga XXX. T. A. kanti omanikuna sisse 08.06.2022 kinnistamisavalduse alusel 13.06.2022. Käesolevalt kuulub korteriomand asukohaga XXX Osaühingule OM Teenused, kes on 18.06.2025 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 19.06.2025. Seega oli puudutatud isik korteriühistu liige arvete ning hagiavalduse esitamise ajal 02.06.2025. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt majandamiskulude arveid. Puudutatud isik on jätnud tasumata avaldaja poolt esitatud 14 majandamiskulude arvet alates 2024. aasta aprillist kuni 2025. aasta maini summas 1419,96 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse summat vaidlustanud. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev võlgnevus korteriühistu ees summas 1519,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 1419,96 eurot ja viivis 99,31 eurot. Puudutatud isikul on tasumata 10.04.2024 arve nr 2404 summas 142,28 eurot, 10.05.2024 arve nr 2405 summas 95,59 eurot, 09.06.2024 arve nr 2406 summas 153,15 eurot, 08.07.2024 arve nr 2407 summas 95,95 eurot, 08.08.2024 arve nr 2408 summas 97,69 eurot, 12.09.2024 arve nr 2409 summas 120,24 eurot, 09.10.2024 arve nr 2410 summas 99,47 eurot, 11.11.2024 arve nr 2411 summas 130,21 eurot, 09.12.2024 arve nr 2412 summas 75,35 eurot, 10.01.2025 arve nr 2501 summas 88,99 eurot, 10.02.2025 arve nr 2502 summas 92,28 eurot, 11.03.2025 arve nr 2503 summas 92,10 eurot, 08.04.2025 arve nr 2504 summas 78,44 eurot ning 08.05.2025 summas 60,09 eurot. Puudutatud isikul oli ettemaks eelmistest tasumistest summas 1,87 eurot, millest tulenevalt on puudutatud isiku põhivõlg summas 1419,96 eurot. Nõude suurus on kooskõlas arvetel kajastuvaga. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad dokumendid. Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude suurusele ja arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Kohus selgitab, et vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ning korteriühistu põhikirjale oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale majandamiskulude eest, kuid puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud ega ka tõendanud, et võlgnevust avaldaja ees ei eksisteeri. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Avalda on esitanud kohtule nõuet tõendavad dokumendid ja detailse viivisearvestuse. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele ning kohus mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse summas 1419,96 eurot avaldaja kasuks. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 3

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Põhikirja punkti 4.2.7 kohaselt ühistu liige (korteriomanik) on kohustatud maksete mitteõigeaegsel tasumisel korteriühistu juhatuse nõudmisel tasuma viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Riigikohus on 23.09.2019 otsuses kohtuasja nr 217-131006 punktis 16 selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei ole muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad. Avaldaja nõuab viivist seadusjärgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 99,31 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule viivisearvestuse. Seega, kuivõrd puudutatud isik on viivitanud majandamiskulude tasumisega, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist seadusjärgses määras, so kokku summas 99,31 eurot. Puudutatud isik viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud. Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla summas 1419,96 eurot, viivise summas 99,31 eurot ja edasiulatuva viivise alates 03.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1419,96 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult sissenõudmiskulude summas 50 eurot hüvitamist. KrtS § 42 lg 2 p 3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kohus rahuldab avaldaja sissenõudmiskulude nõude ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot, kuivõrd avaldaja nõue on üle 1000 euro. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv summas 315 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. 4

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 315 eurot, so 265 eurot rohkem, kui RLS § 59 lg 4 ette näeb. Kohus tagastab avaldajale riigilõivu summas 265 eurot ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu summas 50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on esitanud kohtule vastavasisulise taotluse, mille kohus rahuldab. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.