Estateguru tagatisagent OÜ hagi Osaühing Pesukoda vastu nõude tunnustamiseks 230 107,97 eurot ületavas osas T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.02.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Pesukoda apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tanel Kalaus ja Anna Liiv Kostja (apellant): Osaühing Pesukoda (registrikood 12245534), lepinguline esindaja advokaat Tauri Tigasson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.02.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Rahuldada Estateguru tagatisagent OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Osaühingu Pesukoda poolt Estateguru tagatisagent OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 469,20 eurot.
5.Mõista Osaühingult Pesukoda Estateguru tagatisagent OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 469,20 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Pesukoda Estateguru tagatisagent OÜ-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-15188 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Estateguru tagatisagent OÜ esitas 12.11.2020 maakohtule hagi Osaühingu Pesukoda vastu nõude tunnustamiseks 230 107,97 eurot ületavas osas T7 OÜ (pankrotis) (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses. Hageja palub: 1) Tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses täiendavalt (lisaks 16.09.2020 koosolekul tunnustatud 230 107,97 euro suurusele nõudele) 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena; 2) Tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena.
2.Hagejal on võlgniku vastu nõue summas 351 201,40 eurot, millest põhinõue on 220 000 eurot, intressinõue 5 771,16 eurot, hüvitisenõue 2 471,34 eurot ja viivisenõue 122 958,90 eurot. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et võlgnik on saanud estateguru.co vahendusel investoritelt „Tolli 7 sildfinantseering“ projekti raames laenu, kuid ei ole nimetatud laenu tagastanud, ning lepingujärgsest paralleelkohustusest tulenevalt on „Tolli 7 sildfinantseering“ projekti raames sõlmitud laenulepingutest tulenevale nõudele vastavas ulatuses nõudeõigus ka hagejal. Sealhulgas oli võlgnik kohustuste täitmisega viivituses. Hageja nõue on osaliselt tagatud pandiga (kinnisasjadele registriosa nr 415434 ja 349834 on hageja kasuks seatud ühishüpoteek summas 330 000 eurot).
3.22.02.2018 esitas hageja kohtutäitur Õnne Pajurile täitmisavalduse võlgniku ja X suhtes täitemenetluse algatamiseks. 17.04.2020 kuulutati tsiviilasjas nr 2-20-3706 välja võlgniku pankrot. Hageja esitas 12.06.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles muuhulgas palus: 1) Tunnustada hageja pandiõigust võlgniku pankrotimenetluses I järgu nõudena; 2) Tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 330 000 euro ulatuses I järgu nõudena; 3) Tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena. 16.09.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Kostja vaidles hageja nõudele 230 107,97 eurot ületavas osas vastu.
4.Kostja on põhjendamatult hageja nõudele 230 107,97 eurot ületavas osas vastu vaielnud. Hageja ei ole nõudest mitte mingis ulatuses loobunud. Kostja poolt viidatud pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse näol ei olnud tegemist hageja ja võlgniku vahelise kokkuleppega ning vastavale asjaolule on võlgniku esindaja ise pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust allkirjastamiseks saates hageja tähelepanu juhtinud. Võlgniku esindaja selgitas hagejale, et vastaval dokumendil puudub väljaspool pankrotimenetlust tähendus ja vastava dokumendi allkirjastamine on vajalik, põhistamaks kohtule pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust ning asjaolude muutumist menetluse kestel. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja tema perekond
2-20-15188 püüavad mitmetes menetlustes vastavale dokumendile teistsugust tähendust anda, viitab selgelt nende pahatahtlikkusele ning soovile hagejat põhjendamatult kahjustada. Samuti nähtub 14.06.2019 kokkuleppe punktist 4.3, et selles puudub selgelt rahaline maksimummäär. Seetõttu on kostja väited, justkui oleks hageja oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud, selgelt väärad. Samuti nähtub kokkuleppe sõnastusest selgelt, et tegemist on tingimusliku kokkuleppega, mille kehtivuse eelduseks on Tolli 7 kinnistu võõrandamine. Vastav tingimus saabunud ei ole.
5.Kostja on vastuses segamini ajanud EstateGuru OÜ ja hageja, kuigi tegemist ei ole sama isikuga. Menetluskulude hüvitamise kokkulepped on sõlmitud EstateGuru OÜ ja võlgniku vahel ning hagejal puudub vastavate kokkulepetega mistahes puutumus. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja loobus osaliselt oma nõudest 14. juunil 2019. a võlgniku varasemas pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppes. Kuigi nimetatud dokument on pealkirjastatud kui „taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-19-4184“, siis sisaldub nimetatud dokumendis ka hageja ning võlgniku kokkulepe nõuetest osaliseks loobumiseks. Poolte toonane tahe oli müüa võlgnikule kuuluv kinnisasi aadressil Tolli 7, Kuressaare kolmandale isikule summaga 250 000 eurot, müügisumma arvelt tasuda kohtutäituri tasud (19 892,13 eurot) ning ülejäänu tasuda kompromissi korras hagejale selliselt, et hageja loobub muus osas võlgnevusest võlgniku vastu. Kuigi kokkuleppe järgi saanuks hageja küll 230 107,97 eurot ja loobus seeläbi osaliselt kõrvalnõuetest (eelkõige viivisest) võlgniku vastu, siis soovis hageja liikuda investorite huve silmas pidades kiirema lõpptulemuse poole võrreldes pankrotimenetlusega. Seepärast oli hageja ka nõus nõudest osaliselt loobuma.
7.14.06.2019 dokument on jagatud seitsmeks peatükiks. Kolmanda peatüki alapunkt 3.1 sätestab, et Tolli 7 kinnistule on leitud ostja, kes on nõus selle soetama hinnaga 250 000 eurot. Alapunkti 3.4 kohaselt: „Tolli 7 kinnistu võõrandamisest saadud raha arvelt rahuldatakse kohtutäitur Õnne Pajur ja Estateguru tagatisagent OÜ rahalised nõuded. Müügisumma arvelt rahuldamata jäävas osas loobub Estateguru tagatisagent OÜ oma nõuetest nii võlgniku kui võlgniku nõuet taganud isikute vastu“. Kuigi alapunkt 3.4 ei sisalda müügisummat, siis nähtub see üheselt alapunktist 3.1, mis moodustavad koos tervikpeatüki.
8.Pärast kokkuleppe sõlmimist kolmas isik Tolli 7 kinnistut siiski ei ostnud, kuid kinnistu pidi nüüd ostma kostja. Hageja esindaja kinnitas 3. septembri 2019. a e-kirjas võlgniku toonasele lepingulisele esindajale, et lahendus sobitub täpselt nende nägemusega – investorite õigused saavad kaitstud ning kostjal on võimalus Tolli 7 kinnisasi soetada hinnatasemelt, mille hageja on varasemalt välja käinud. Kuivõrd pooltel ei olnud perioodil, mis jäi pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppe ja viidatud e-kirja vahele, teisi kokkuleppeid hinnataseme osas, siis pidas hageja esindaja hinnataseme all silmas kogusummat 250 000 eurot. Lisaks eeltoodule kinnitati kokkuleppe kehtivust veel ka 24. septembril 2019. a sõlmitud kokkuleppes. Algse projekti kohaselt kohustunuks võlgnik hüvitama kõik investorite (laenuandjate) ees täitmata kohustused, ent kokkulepe sõlmiti siiski selliselt, et võlgnik kohustub täitma laenuandjate ees kohustused üksnes vastavalt senistele kokkulepetele. Nimetatu projekti muutmine viitab kõige selgemalt asjaolule, et veel 24. septembril 2019. a pidas hageja enda nõude jäägiks 250 000 eurot, millest hüvitatakse ka täitemenetluse kulud. Seega nähtub nii 14. juunil 2019. a sõlmitud kokkuleppe sisust, kui ka hageja edasisest käitumisest, et ta loobus võlgniku vastu nõudest 230 107,97 ületavas osas.
2-20-15188 Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Pärnu Maakohus rahuldas hagi, tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses täiendavalt (lisaks 16.09.2020 koosolekul tunnustatud 230 107,97 euro suurusele nõudele) 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena ja 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena ning jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku varasemas pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-194148 kohtule 14.06.2019 võlgniku poolt esitatud taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks on käsitletav ka kokkuleppena, millega hageja on 07.02.2017 võlgnikuga sõlmitud laenulepingust tulenevast nõudest osaliselt loobunud või mitte.
11.Maakohtu hinnangul ei ole võlgniku ja hageja 14.06.2019 ühine taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-29-4184 käsitletav poolte vahelise nõudest osalise loobumise kokkuleppena. 13.06.2019 võlgniku lepingulise esindaja Sandra Sepa kirjast EstateGuru OÜle nähtub, et „...Muidugi mõistame ka teie seisukohta ja põhjuseid, miks ootate hetkel pankrotiavalduse tagasivõtmist. Samas ei ole see ka nii lihtne, st kohtule peab veenvalt põhistama, et olukord on võrreldes pankrotiavalduse esitamise muutunud ja et makseraskused on ületatud. Kindlasti sooviks kohus siin näha ka juba kirjalikke kokkuleppeid. Seega ei ole meil hetkel garantiid selles, et kohus on pankrotiavalduse tagasivõtmisega nõus“. 13.06.2019 kl 15:31 vastab EstateGuru OÜ nimel Kaspar Kaljuvee, et ,,...meie seisukohad jäävad samaks. Palun esitage kohtule avaldus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks...vastasel juhul lihtsalt venitame protsessi perspektiivitult ja raiskame üksteise aega“ ja kl 16:04, et „...saadetud kirja sisus jääb rõhuasetus segaseks. Oleme nõus, et esitate pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduse...“. 14.06.2019 kl 15:44 edastab Sandra Sepp Kaspar Kaljuveele pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse projekti ja palub anda teada, kas on selles märgitud tingimuste osas vastuväiteid vms. EstateGuru OÜ palub rõhutatult oma 14.06.2019 kl 16:25 saadetud e-kirjas parandada kokkuleppe punkti 5 järgnevalt: „Võlgnik avaldab, et võtab enda 19.03.2019.a esitatud pankrotiavalduse tagasi. Estateguru tagatisagent OÜ kinnitab enda nõusolekut pankrotiavalduse tagasivõtmiseks käesolevale avalduses fikseeritud tingimustel oma allkirjaga“. 14.06.2019 kell 16:43 saadetud e-kirjas Kaspar Kaljuveele on Sandra Sepp pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust allkirjastamiseks saates vastusena EstateGuru OÜ poolt esitatud muudatusettepanekutele märkinud, et „esimest punkti ma taotlusesse ei lisanud, mh kuna: 1) tegemist ei ole kokkuleppega, vaid pankrotiavalduse tagasi võtmise taotlusega....“. Läbirääkimiste tulemusel kohtule adresseeritud taotluse on allkirjastanud võlgniku esindajana Sandra Sepp, peale mida on kostja juhatuse liige allkirjaga kinnitanud, et nõustub pankrotiavalduse tagasi võtmisega. Eeltoodust nähtub, et hageja soovis oma allkirjaga kinnitada üksnes nõusolekut pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ega käsitlenud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust hageja ja võlgniku vahelise kokkuleppena. Kohus nõustus hagejaga selles, et puudub alus vastavale dokumendile mistahes muu tähenduse andmiseks. Vastavat tõlgendust toetab ka asjaolu, et näiteks 20.09.2019 menetluskulude hüvitamise kokkulepe fikseeriti EstateGuru OÜ ja võlgniku vahel korrektse kokkuleppena ning ei ole eluliselt usutav, et kui pooled oleksid soovinud nõudest loobumise osas kokkuleppe sõlmida, ei oleks nad seda korrektse kokkuleppena vormistanud. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et EstateGuru OÜ tegevus ei ole samastatav hageja tegevusega. Selle kohta, et EstateGuru OÜ oleks vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 6 lg-le 1 hageja osanik ja seeläbi emaettevõte, pole asjas tõendeid esitatud.
12.Isegi kui tõlgendada allkirjastatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust poolte kokkuleppena, ei ole vastavast dokumendist võimalik üheselt järeldada, et kostja on oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud. Pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse punktis 3.4 on kostja avaldanud järgnevat: „Tolli 7 kinnistu võõrandamisest saadud raha arvelt
2-20-15188 rahuldatakse kohtutäitur Õnne Pajuri ja Estateguru tagatisagent OÜ rahalised nõuded. Müügisumma arvelt rahuldamata jäävas osas loobub Estateguru tagatisagent OÜ oma nõuetest nii võlgniku kui ka võlgniku nõuet taganud isikute vastu“. Vastavas punktis pole müügisummat fikseeritud ega nõuete maksimumsummat määratud. Samuti puudub eeltoodud punktil mistahes seos sama taotluse eelnevate punktidega (sh punktiga 3.1). Ka taotluse punkti 3.1 sõnastusest ei tulene, et vastav punkt omaks seost järgnevate kokkuleppe punktidega. Nimelt sätestab taotluse punkt 3.1, et: „Tolli 7 kinnistule on leitud ostja, kes on nõus selle soetama hinnaga 250 000 eurot.“. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
14.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas tõendeid ebaõigesti ning see tõi asjas kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohtu põhjendused on vastuolulised, üllatuslikud ega ole loogiliselt jälgitavad. Samuti on maakohus otsuse tegemisel jätnud täiel määral hindamata olulist tähtsust omavad tõendid ning hinnanud tõendeid ühekülgselt.
15.Keskse tähendusega on küsimus, kas hageja loobus osaliselt oma nõuetest 14.06.2019 võlgnikuga viimase pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppes. Maakohus hindas asjas tähtsus omavaid tõendeid ühekülgselt, kui leidis, et võlgniku ja hageja 14.06.2019 ühine taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-19-4184 ei ole käsitletav poolte vahelise sundtäidetavast nõudest osalise loobumise kokkuleppena. Tegeliku olukorra mõistmiseks tuleb vaadata minevikus asetleidnud fakte, mille üle pooled tänasel hetkel ei vaidle. Mõistetavalt oli dokument vajalik küll võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks, ent pooled leppisid dokumendis sõnaselgelt kokku ka tingimused kinnisasja võõrandamise osas, mille täitumisel võlgnik ei oleks enam püsivalt maksejõuetu. Teisisõnu sisaldus taotluses täiendav kokkulepe. Sisult ainus kokkulepitud tingimus, mis sai võlgniku maksevõimet ja seeläbi pankrotimenetlust mõjutada, oli Tolli 7 kinnistu müügihind ja nõuetest loobumise ulatus. Kui müügihind jäänuks alla võlgniku kohustuste väärtusele, siis olnuks võlgnik ikka püsivalt maksevõimetu ning vastupidi.
16.Kui kokkulepet tõlgendada selliselt, et kinnistu müüakse, saadud raha eest tasutakse kohtutäituri ja hageja nõuded ning „ülejäänud“ teadmata osas hageja nõuetest loobub, siis jääb kinnistu müügihinna nimetamine sisutühjaks. Piisanuks kokkuleppe p-st 3.4. Ometigi kirjutati kokkulepe vandeadvokaatide poolt just selliselt, et kinnistu müügihind toodi eraldi välja. Järelikult oli poolte ühine tegelik tahe, et kinnistu müüakse hinnaga 250 000 eurot, saadud raha arvelt tasutakse esmalt kohtutäituri ja siis hageja nõuded ning müügisumma arvelt rahuldamata jäävas osas loobub hageja oma nõuetest.
17.Poolte ühine tegelik tahe nähtub ka kokkuleppe ülesehitusest. Nimelt on kõnealune dokument jagatud seitsmeks peatükiks. Kolmas peatükk koosneb omakorda kuuest alaklauslist, mida vastustaja on apellandile kinnitanud. Käesoleval juhul heidab hageja ette, et kui ta tõepoolest loobunuks 250 000 eurot (sh täituri tasud) ületavas osas, siis pidanuks hind sisalduma ka vastavas alaklauslis. Nagu ka teiste kokkulepete puhul, siis peatüki alaklauslite puhul ei ole kordamine vajalik ning see suurendaks üksnes asjatult dokumendi mahtu. Kuna tegemist on dokumendi ühe peatükiga, siis järeldub alaklausli sisu peatüki mõttest.
18.Maakohus jättis kokkuleppe tõlgendamisel arvesse võtmata hageja esindaja 3. septembril 2019. a antud kinnituse, et pakutud lahendus sobitub täpselt nende nägemusega – investorite
2-20-15188 õigused saavad kaitstud ning kostjal on võimalus Tolli 7 kinnisasi soetada hinnatasemelt, mille hageja on varasemalt välja käinud.
19.Loogiliselt ei ole jälgitav maakohtu järeldus, et eluliselt ei ole usutav, et kui pooled oleksid soovinud nõudest loobumise osas kokkuleppe sõlmida, siis ei oleks nad seda korrektse kokkuleppena vormistanud. Esiteks jääb arusaamatuks, miks peab kohus võlgniku ja hageja esindaja vahel 20. septembril 2019. a sõlmitud menetluskulude hüvitamise kokkulepet „korrektseks“ ning 14. juuni 2019. a dokumenti mitte. Maakohus jättis ka viidatud tõendi täielikult hindamata poolte käitumise tuvastamiseks pärast kõnealuse dokumendi sõlmimist, st kokkuleppe sisu tõlgendamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 5 p 3 mõttes. Kostja selgitas maakohtus, et hageja poolne osaline loobumine oma nõuetest nähtub ka mh menetluskulude hüvitamise kokkuleppest. Nimelt kohustunuks hageja esindaja poolt saadetud lepinguprojekti p 2 kohaselt võlgnik hüvitama kõik investorite (laenuandjate) ees täitmata kohustused, ent kokkulepe sõlmiti siiski selliselt, et võlgnik kohustub täitma laenuandjate ees kohustused üksnes vastavalt kokkulepetele. Nimetatud projekti muutmine viitab kõige selgemalt asjaolule, et veel 24. septembril 2019. a pidas hageja enda nõude jäägiks 250 000 eurot, millest hüvitatakse ka täitemenetluse kulud. Seejuures ei oma asja lahendamisel tähtsust maakohtu järeldus, et nagu väitnuks kostja, et hageja on samastatav Estateguru OÜ-ga. Kostja ei ole midagi sellist väitnud.
20.Arusaamatu on maakohtu järeldus, et isegi, kui tõlgendada allkirjastatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust poolte kokkuleppena, ei ole vastavast dokumendist võimalik üheselt järeldada, et hageja on oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud. Loogiliselt ei ole jälgitav maakohtu põhjendus, et eelviidatud maakohtu järeldust toetab ka asjaolu, et täitemenetluses ei ole astutud samme vara võõrandamiseks kohtutäituri kontrolli all ning seetõttu ei ole veenvalt tõendatud kostja väited, justkui oleksid pooled leppinud kokku kinnistu võõrandamises 250 000 euro eest kostjale. Tolli 7 kinnisasja täitemenetluses võõrandamine pidi tõepoolest toimuma hinnaga 250 000 eurot. Kummastavalt teatas hageja aga kohtutäiturile, et tema nõude jääk on hoopiski 315 300,20 eurot. Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks, kuidas pooled oleksid saanud astuda reaalseid samme täitemenetluses kõnealuse kinnistu müümiseks kostjale hinnaga 250 000 eurot. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab olulises osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus
2-20-15188 nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et võlgniku ja hageja 14.06.2019 ühine taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-29-4184 ei ole käsitletav poolte vahelise nõudest osalise loobumise kokkuleppena. Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendustest välja aga maakohtu alternatiivse käsitluse juhuks, kui tegemist on poolte vahelise kokkuleppega nõuetest osaliseks loobumiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole nõuetest võlgniku vastu osaliselt loobunud. Ühtlasi hindas maakohus esmaselt õigesti, kas hageja ja võlgniku vahel on üldse kokkulepe nõuetest osalise loobumise kohta sõlmitud. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt Riigikohtu
24.novembri 2011. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 11). Antud juhul ei nähtu kolleegiumi hinnangul 14.06.2019 taotlusest pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-29-4184 poolte selgeid tahteavaldusi selleks, et järeldada kokkuleppe sõlmimist nõuetest osalise loobumise kohta. Nimetatud tahteavaldusi ei ole võimalik järeldada ka teistest kohtule esitatud tõenditest. Kohtule esitatud 14.06.2019, 03.09.2019 ja 23.09.2019 e-kirjadest ei nähtu eraldiseisvalt ega ka koosmõjus 14.06.2019 taotlusega, et võlgnik ja hageja oleksid soovinud 14.06.2019 taotlusega kaasa tuua kindla õigusliku tagajärje (kostja nõudest osalise loobumise). Tahteavaldust tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus viitas põhjendatult võlgniku esindaja 14.06.2019 vastusena EstateGuru OÜ poolt esitatud muudatusettepanekutele, et: „tegemist ei ole kokkuleppega, vaid pankrotiavalduse tagasi võtmise taotlusega“. Ringkonnakohtu hinnangul puudus võlgnikul sellise sisuga vastuse saatmiseks vajadus, kui tegemist oleks olnud poolte vahelise kokkuleppega nõudest loobumise kohta. Seega on võlgnik ise mõistnud pankrotiavalduse tagasi võtmise avaldust sellisena nagu see oli pealkirjastatud ehk siis taotlusena pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Seega nähtub sellest võlgniku tegelik tahe. Hageja poolt avaldatust ei ole samuti võimalik järeldada, et hageja oleks soovinud tuua kaasa õigusliku tagajärjena oma nõuetest osalist loobumist võlgniku vastu. Pealegi kinnitas hageja 14.06.2019 e-kirjale eelnenud e-kirjas, et ta kinnitab oma nõusolekut pankrotiavalduse tagasivõtmiseks (I kd tl 132). Sellekohane hageja kinnitus sisaldub ka 14.06.2019 kohtule esitatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduses (I kd tl 115-117). Hageja ei ole seega kinnitanud, et ta oma nõuetest osaliselt loobuks. Kokkuleppe sõlmimisele ei viita ka 03.09.2019 Estateguru OÜ e-kiri võlgniku esindajale, et „pakutud lahendus sobitub täpselt nende nägemusega soetada vara hinnatasemelt, mille oleme varem välja käinud.“ (I kd tl 118). Nimetatud e-kirjas kinnitab Estateguru OÜ, et kostjal on võimalik kinnisasi omandada varasemalt pakutud hinnatasemega, mitte aga seda, et hageja loobuks osaliselt nõuetest võlgniku vastu. Samuti ei saa nõuetest loobumist järeldada Estateguru OÜ ja võlgniku vahelisest 24.09.2019 allkirjastatud kokkuleppest menetluskulude hüvitamise kohta. Nimetatud kokkulepe hõlmab kokkulepet Estateguru OÜ ja võlgniku vahel, mitte hageja ja võlgniku vahel ning seda üksnes
2-20-15188 menetluskulude hüvitamiseks. Sellest ei saa järeldada, et hageja oleks oma nõuetest võlgniku vastu osaliselt loobunud (I kd tl 119-122).
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kokkuleppe puudumisele viitab ka asjaolu, et 24.09.2019 allkirjastatud menetluskulude hüvitamise kokkulepe fikseeriti korrektse (eraldi vormistatud ja allkirjadega varustatud) kokkuleppena ning ei ole eluliselt usutav, et kui pooled oleksid soovinud nõudest loobumise osas kokkuleppe sõlmida, ei oleks nad seda sellise kokkuleppena vormistanud. Nimelt on kostja väidetav kokkulepe lisatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldusse ja sõnastatud kui viide poolte vahel peetud läbirääkimistele, mille tulemusel on kokkulepe saavutatud. Niivõrd oluliste kokkulepete, nagu nõuetest loobumiste puhul on kolleegiumi arvates eluliselt usutav, et see vormistataks poolte allkirjadega varustatuna eraldi dokumendina. Seejuures on oluline, et kostja esindaja on 14.06.2019 menetlusdokumendis andnud kinnituse üksnes pankrotiavalduse tagasivõtmisele, mitte punktis 3 märgitud väidetavale kokkuleppele. Ringkonnakohtu hinnangul on 14.06.2019 menetlusdokumenti punkti 3 lisamine seletatav sellega, et kohtule oli vaja pankrotiavalduse tagasivõtmiseks veenvalt põhistada, et olukord võrreldes pankrotiavalduse esitamise ajaga on muutunud ja võlgniku makseraskused ületatud. Pankrotimenetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, mille puhul ei piisa kohtule üksnes pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldusest, vaid kohtule tuleb põhistada ja vajadusel tõendada, et võlgnikul makseraskuseid enam ei ole. Sellist käsitlust kinnitab ka võlgniku esindaja 13.06.2019 e-kiri hagejale, milles ta täpselt niimoodi sellise teksti lisamist pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldusse selgitabki (I kd tl 133 pöördel).
26.Kuna kohtule esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et võlgnik ja hageja oleks sõlminud mingi kokkuleppe, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kuidas oli 14.06.2019 pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduses kogu punkt 3 üles ehitatud ning kuidas olid punktid 3.1 ja 3.4 sõnastatud ning et punktis 3.1 oli märgitud kinnisasja müügihind. Samuti ei oma tähtsust, millise sisuga oli väidetav kokkulepe sõlmitud, sealhulgas, kas hageja on loobunud nõuetest 250 000 eurot ületavas osas või üksnes selles ulatuses. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja osa, milles maakohus on leidnud, et isegi kui tõlgendada allkirjastatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust poolte kokkuleppena, ei ole kohtu hinnangul vastavast dokumendist võimalik üheselt järeldada, et hageja on oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud. Vastava põhjendava osa välja jätmisega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka käsitleda kostja väiteid maakohtu sellekohase järelduse ebaõigsuse kohta.
27.Kostja väite selle kohta, et maakohus on ebaõigesti juhtinud tähelepanu sellele, et täitemenetluses ei ole astutud samme vara võõrandamiseks kohtutäituri kontrolli all, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Maakohus ei ole oma otsuses midagi sellist kirjutanud. Tõenäoliselt on kostja selle osa kopeerinud ekslikult tsiviilasjas nr 2-19-18312 M.Tamjärve poolt esitatud apellatsioonkaebusest käesolevasse apellatsioonkaebusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
29.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hageja esitas 25.08.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 775,20 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude
2-20-15188 nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni ja 48 minuti ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).
30.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud - vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud. Seevastu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu. Kostja apellatsioonkaebus sisaldab üks-ühele samu väiteid, mis olid tsiviilasjas nr 2-19-18312 M.Tamjärve poolt esitatud apellatsioonkaebuses. Seejuures olid tsiviilasjas nr 2-19-18312 Estateguru tagatisagent OÜ lepingulised esindajad samad, mis käesolevas asjas apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel. Kolleegiumi hinnangul ei pidanud seetõttu hageja lepingulised esindajad kostja väidetele vastamiseks enam kulutama kokku 3 tundi ja 30 minutit, vaid piisanuks 2 tunnist. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg 18 minutit on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus hageja põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi ja 18 minutit.
31.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 170 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Antud juhul on tegemist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusabiteenusega ning tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega ning kohtupraktikas on peetud mõistlikuks ja põhjendatuks vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt osutatava õigusabi tunnitasu määra 170 euro (koos käibemaksuga moodustab 204 eurot).
32.Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulude välja mõistmist käibemaksuga summas. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 469,20 eurot (käibemaksuga).
33.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.