lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-15188/14

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 08.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-15188/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Pesukoda12245534(Kostja)Estateguru OÜ12558919Estateguru tagatisagent OÜ12766368(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-15188

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.veebruar 2021.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-20-15188 Estateguru tagatisagent OÜ hagi Osaühing Pesukoda vastu nõude tunnustamiseks 230 107,97 eurot ületavas osas T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus ja advokaat Eli Täpp Kostja Osaühing Pesukoda (registrikood 12245534), lepinguline esindaja advokaat Tauri Tigasson Kirjalik menetlus

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada Estateguru tagatisagent OÜ nõuet T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt (lisaks 16.09.2020 koosolekul tunnustatud 230 107,97 euro suurusele nõudele) 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena.
3.Tunnustada Estateguru tagatisagent OÜ nõuet T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.
Jätta menetluskulud kostja Osaühing Pesukoda kanda.
5.Rahuldada osaliselt Estateguru tagatisagent OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult Pesukoda välja Estateguru tagatisagent OÜ kasuks menetluskulud summas 1932 eurot. (menetluskulud tuleb kanda Advokaadibüroo

TRINITI

OÜ pangakontole EE7810110220192873229 (SEB) ning märkida maksekorralduse selgitusse tsiviilasja number).

7.Väljamõistetud menetluskuludelt (1932 eurot) tuleb Osaühingul Pesukoda tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

2-20-15188

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendus

1.Estateguru tagatisagent OÜ esitas 12.11.2020 maakohtule hagi Osaühing Pesukoda vastu nõude tunnustamiseks 230 107,97 eurot ületavas osas T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub: 1) Tunnustada Estateguru tagatisagent OÜ nõuet T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt (lisaks 16.09.2020 koosolekul tunnustatud 230 107,97 euro suurusele nõudele) 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena. 2) Tunnustada Estateguru tagatisagent OÜ nõuet T 7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena. 3) Otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna Osaühingu Pesukoda kanda ja Osaühingul Pesukoda tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda seaduses sätestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 4) Määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub kostja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE7810110220192873229 (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja märgib kokkuvõtvalt, et tal on T7 OÜ (pankrotis) vastu nõue summas 351 201,40 eurot, millest põhinõue on 220 000 eurot, intressinõue 5 771,16 eurot, hüvitisenõue 2 471,34 eurot ja viivisenõue 122 958,90 eurot. Hageja nõue tuleneb asjaolust (nõude alus ja sisu), et T7 OÜ (pankrotis) on saanud estateguru.co vahendusel investoritelt „T777 sildfinantseering“ projekti raames laenu, kuid ei ole nimetatud laenu tagastanud, ning lepingujärgsest paralleelkohustusest tulenevalt on „T777 sildfinantseering“ projekti raames sõlmitud laenulepingutest tulenevale nõudele vastavas ulatuses nõudeõigus ka hagejal. Sealhulgas oli T7 OÜ (pankrotis) kohustuste täitmisega viivituses. Hageja nõue on osaliselt tagatud pandiga (kinnisasjadele reg. osa nr. 222222X ja 111111111 on hageja kasuks seatud ühishüpoteek summas 330 000 eurot). Kostja on põhjendamatult hageja nõudele 230 107,97 eurot ületavas osas vastu vaielnud. Seetõttu palub hageja tunnustada hageja nõuet ka 230 107,97 eurot ületavas osas ehk 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena ja 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt T7 OÜ (pankrotis) (endise nimega Tammekännu Varad OÜ, lisa 1) („Laenusaaja“) esitas 12.01.2017 taotluse EstateGuru OÜ poolt hallatava portaali estateguru.co vahendusel laenu saamiseks (lisa 2). Laenusaaja sõlmis 07.02.2017 ligi kolmesaja laenuandjaga (lisa 3) laenulepingud („Laenuleping“) kokku summas 220 000 eurot aastase intressimääraga 10,5%. Kuna laenulepinguid on palju, on lisana 4 esitatud üks leping igas keeles, milles laenulepingud on sõlmitud. Hageja kinnitab, et ka kõik teised laenulepingud on sõlmitud identsetel tingimustel ning erisused ilmnevad vaid iga konkreetse investori laenusummas. Laenusaaja, M T, D T, hageja, OÜ SUNEXPERT, AS SEB Pank, EstateGuru OÜ ja Lävepakk OÜ sõlmisid 07.02.2017 hüpoteegi kustutamise kokkuleppe, müügilepingu, lepingueseme valduse üleandmise lepingu ehk asjaõiguslepingu ja ühishüpoteegi seadmise lepingu, mille koostas ja tõestas Tallinna notar Mari-Liis Parmas notari ametitegevuse raamatu registri numbri 516 all (lisa 5). Vastava lepingu alusel seati Laenusaajale ja M Tele kuuluvatele kinnisasjadele kinnistusregistri registriosadega nr 111111111 ja 222222X hageja kasuks ühishüpoteek summas 330 000 eurot.

2-20-15188

Laenulepingujärgne laenu tagastamise tähtaeg oli 07.02.2018. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tagastanud Laenusaaja laenu ning jättis tasumata kolm graafikujärgset intressimakset. 22.02.2018 esitas hageja kohtutäitur Õnne Pajurile täitmisavalduse Laenusaaja ja M Te suhtes täitemenetluse algatamiseks. 17.04.2020 kuulutati tsiviilasjas nr 2-20-3706 välja Laenusaaja pankrot. Hageja esitas 12.06.2020 Laenusaaja pankrotimenetluses nõudeavalduse (lisa 6), milles muuhulgas palus: 1. Tunnustada hageja pandiõigust Laenusaaja pankrotimenetluses I järgu nõudena. 2. Tunnustada hageja nõuet Laenusaaja pankrotimenetluses 330 000 euro ulatuses I järgu nõudena. 3 Tunnustada hageja nõuet Laenusaaja pankrotimenetluses 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena. 16.09.2020 toimus Laenusaaja pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Kostja vaidles hageja nõudele 230 107,97 eurot ületavas osas vastu. Seetõttu puudub vaidlus, et hageja pandiõigus ja nõue on 230 107,97 euro ulatuses tunnustatud. Hagiavalduse põhjendused. Põhivõlg. Nagu punktis 2.1 välja toodud, esitas Laenusaaja 12.01.2017 taotluse EstateGuru OÜ poolt hallatava portaali estateguru.co vahendusel laenu saamiseks. Laenusaaja sõlmis 07.02.2017 ligi kolmesaja laenuandjaga laenulepingud kokku summas 220 000 eurot aastasega intressimääraga 10,5%. Lisaks laenutaotlusest ja laenulepingutest nähtuvatele tingimustele kohalduvad EstateGuru OÜ vahendusel antavatele laenudele veel Estateguru laenu üldtingimused (lisa 7; edaspidi üldtingimused) ning Estateguru kasutajatingimused (lisa 8, edaspidi kasutajatingimused). Üldtingimuste punkti 15 sätestab paralleelkohustuse kokkuleppe: Üldtingimuste punkti 15.2 kohaselt kohustub võlgnik tasuma tagatisagendile summa, mis on võrdne vastava laenuga seonduvast mistahes laenudokumendist tuleneva laenusaaja iga muu rahalise kohustuse summaga. Üldtingimuste punkti 15.3 kohaselt muutub paralleelkohustus sissenõutavaks ning tuleb tagatisagendile täita samal ajal ning samas vääringus, mil muutub sissenõutavaks ning milles tuleb täita vastav aluskohustus. Üldtingimuste punkti 15.4 kohaselt väheneb paralleelkohustuse summa igakordselt ulatuses, mille võrra on kohaselt täidetud sellele paralleelkohustusele vastav aluskohustus selle aluskohustuse igakordsele võlausaldajale (seejuures ei loeta eeltoodud eesmärgil vastavat aluskohustust täidetuks enne, kui vastavale võlausaldajale on tagasipööramatult laekunud vastav rahasumma täies ulatuses) ning vastava aluskohustuse summa väheneb igakordselt ulatuses, mille võrra sellele aluskohustusele vastav paralleelkohustus on kohaselt täidetud tagatisagendile või tagatisagendi poolt näidatud isikule (seejuures ei loeta eeltoodud eesmärgil vastavat paralleelkohustust täidetuks enne, kui tagatisagendile või tagatisagendi poolt näidatud isikule on tagasipööramatult laekunud vastav rahasumma täies ulatuses). Üldtingimuste punkti 15.5 kohaselt võib tagatisagent nõuda paralleelkohustuse täitmist laenulepingu alusel laenusaajalt iseseisvalt enda nimel ning vastava kohustuse peab laenusaaja täitma tagatisagendile või tagatisagendi poolt näidatud isikule. Laenusaaja kohustus laenusumma tagastama 07.02.2018. Käesoleva hetkeni ei ole Laenusaaja laenu tagastanud, s.t Laenusaajal on laenusumma tasumise kohustus täitmata. Seega on hagejal Laenusaaja vastu põhinõue summas 220 000 eurot. Intress. Üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt peab laenusaaja maksma laenult intressi. Laenutaotluse kohaselt on intressimääraks 10,5% aastas (vt p. 2.1). Üldtingimuste punkt 7.4.2 sätestab, et kui laenu põhitingimuste kohaselt kuulub laen tagastamisele ühe maksena laenuperioodi möödumisel kuid intress kuulub tasumisele perioodiliselt igakuiste,

2-20-15188

kvartaalsete, poolaastaste või iga-aastaste maksetena intressimaksetabeli alusel, peab laenusaaja tasuma intressi perioodiliste maksetena selliselt, et igal intressimaksekuupäeval, mis on näidatud Üldtingimuste punktis 8 (Tagasimaksetabel ja intressimaksetabel) viidatud intressimaksetabeli vastavasisulises veerus, peab laenusaaja tasuma intressi summas, mis on intressimaksetabelis näidatud vastavasisulises veerus selle intressimaksekuupäevaga samal real. Laenusaaja on jätnud tasumata kolm graafikujärgset intressimakset summas 1 920,42 eurot, 1 925,42 eurot ja 1 920,32 eurot. Seega on hagejal Laenusaaja vastu intressinõue summas 5 771,16 eurot. Viivis. Laenusaaja oli laenu tagastamise kohustusega viivituses ja sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt peab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral laenusaaja maksma viivist. Viivist arvestatakse vastava rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kui käesolevates Üldtingimustes või Kasutajatingimustes ei ole teisiti sätestatud. Punkti 9.2 kohaselt on viivise määraks laenusaajale laenu põhitingimustes viidatud intressimäär, millele lisandub viisteist protsenti (15%) aastas. Järelikult on Võlausaldajal õigus nõuda viivist Lepingus sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1) 25,5% põhinõudelt aastas. Laenu tagastamise kohustus summas 220 000 eurot muutus sissenõutavaks 07.02.2018. Laenusaaja on pankroti väljakuulutamise seisuga (17.04.2020) tasumisega viivituses 800 päeva, mistõttu on laenulepingus sätestatud aastamäära kohaselt Laenusaajal kohustus tasuda viivist 122 958,90 eurot (220 0000*(25,5/365/100)*800). Seega on hagejal Laenusaaja vastu viivisenõue summas 122 958,90 eurot. Hüvitis. VÕS § 158 lg 1, sätestab et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kasutajatingimuste (lisa 8) punkti 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või tagatisagendile hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud intressimakselt. Laenusaaja oli viivituses alljärgnevate intressimaksete tasumisega: 1 925,42 euro suuruse intressimaksega perioodil 07.11.2017-23.01.2018 – hüvitise summa 73,34 eurot; 1 925,42 euro suuruse intressimaksega perioodil 08.12.2017 - 17.04.2020 - hüvitise summa 829,86 eurot; 1 925,42 euro suuruse intressimaksega perioodil 08.01.2018- 17.04.2020 - hüvitise summa 800,01 eurot; 1920,32 euro suuruse intressimaksega perioodil 08.02.2018- 17.04.2020 - hüvitise summa 768,13 eurot. Seega on hagejal Laenusaaja vastu leppetrahvi nõue summas 2 471,34 eurot. Hüpoteek. Nagu punktis 2.2 välja toodud, sõlmisid Laenusaaja, M T, D T, hageja, OÜ SUNEXPERT, AS SEB Pank, EstateGuru OÜ ja Lävepakk OÜ 07.02.2017 hüpoteegi kustutamise kokkuleppe, müügilepingu, lepingueseme valduse üleandmise lepingu ehk asjaõiguslepingu ja ühishüpoteegi seadmise lepingu,

2-20-15188

mille koostas ja tõestas Tallinna notar Mari-Liis Parmas notari ametitegevuse raamatu registri numbri 516 all. Vastava lepingu alusel seati Laenusaajale ja M Tele kuuluvatele kinnisasjadele kinnistusregistri registriosadega nr 111111111 ja 222222X hageja kasuks ühishüpoteek summas 330 000 eurot. Eeltoodud lepingu punkti 7.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud „kõik laenuandjate nõuded ja [hageja] nõuded [Laenusaaja] vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded, mis on tekkinud või tekivad seoses laenuandjate poolt „T777 sildfinantseering“ projekti rahastamiseks EstateGuru OÜ (registrikood 12558919) peetava portaali estateguru.co kaudu [Laenusaajale] antud või antavate laenudega. Sealhulgas on tagatud võimalikud võlgnevuse sissenõudmise ja hüpoteegi realiseerimisega seotud kulud. Samuti on tagatud nõueteks vastavalt portaali estateguru.co tingimustele nimetatud portaali vahendusel laenude andmisel tekkivast paralleelkohustusest [hagejale] tulenevad nõuded [Laenusaaja] vastu“. Seega on käesolevas hagiavalduses toodud hageja nõuded 330 000 euro ulatuses tagatud pandiga. Seega palub hageja tunnustada hageja nõuet Laenusaaja pankrotimenetluses täiendavalt (lisaks 16.09.2020 koosolekul tunnustatud 230 107,97 euro suurusele nõudele) 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena. Selles osas, mis hageja nõue ei ole pandiga tagatud (st 21 201,40 euro ulatuses) palub hageja tunnustada hageja nõuet Laenusaaja pankrotimenetluses II järgu nõudena. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja esitab hagiavalduses teadvalt valeväited ning soovib seeläbi alusetult rikastuda. VÕS § 207 lg 1 alusel võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Nõudest loobumise leping ei pea olema kindlas vormis. Kui lepingule on seadusest ette nähtud kindel vorminõue, siis ei pea seda vormi järgima lepingu muutmisel või lõpetamisel (s.h nõudest loobumisel). Nõudest loobumine võib olla ka osaline ehk ainult osa suhtes nõudest. Näiteks võidakse loobuda intressi nõudest põhivõla kõrvalkohustusena või tulevikus tekkivatest intressidest. Käesoleval juhul loobus hageja osaliselt oma nõudest 14. juunil 2019.a T7 OÜ varasemas pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppes (lisa 1). Kuigi nimetatud dokument on pealkirjastatud kui „taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-19-4184“, siis sisaldub nimetatud dokumendis ka hageja ning T7 OÜ kokkulepe nõuetest osaliseks loobumiseks. Poolte toonane tahe oli müüa T7 OÜ-le kuuluv kinnisasi aadressil T777, Kuressaare kolmandale isikule summaga 250 000 eurot, müügisumma arvelt tasuda kohtutäituri tasud (19 892,13 eurot) ning ülejäänu tasuda kompromissi korras hagejale selliselt, et hageja loobub muus osas võlgnevusest T7 OÜ vastu. Kuigi kokkuleppe järgi saanuks hageja küll 230 107,97 eurot ja loobus seeläbi osaliselt kõrvalnõuetest (eelkõige viivis) T7 OÜ vastu, siis soovis hageja liikuda investorite huve silmas pidades kiirema lõpptulemuse poole võrreldes pankrotimenetlusega. Seepärast oli hageja ka nõus nõudest osaliselt loobuma. Kõnealune dokument on jagatud seitsmeks peatükiks. Kolmanda peatüki alapunkt 3.1 sätestab, et T777 kinnistule on leitud ostja, kes on nõus selle soetama hinnaga 250 000 eurot. Alapunkti 3.4 kohaselt: „T777 kinnistu võõrandamisest saadud raha arvelt rahuldatakse kohtutäitur Õnne Pajur ja Estateguru tagatisagent OÜ rahalised nõuded. Müügisumma arvelt rahuldamata jäävas osas loobub Estateguru tagatisagent OÜ oma nõuetest nii võlgniku kui võlgniku nõuet taganud isikute vastu“. Kuigi alapunkt 3.4 ei sisalda müügisummat, siis nähtub see üheselt alapunktist 3.1, mis moodustavad koos tervikpeatüki. Kuivõrd pooled leppisid kokku nii müügihinnas, kui ka asjaolus, et nimetatud müügisummat ületavas osas loobub hageja oma nõuetest, siis nähtub eeltoodust selgelt poolte ühine tegelik tahe VÕS § 29 lg 1 mõttes. Seetõttu ei saa asjas tekkida mõistlikku vaidlust, et hageja loobus kõnealuse kokkuleppe allkirjastamisega osaliselt oma nõudest T7 OÜ ning hageja nõuet taganud isikute vastu.

2-20-15188

Kui kohus leiab, et poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha (millega kostja ei nõustu), siis tuleb lepingut VÕS 29 lg 4 alusel tõlgendada. Seejuures tuleb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 3 alusel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Pärast kokkuleppe sõlmimist kolmas isik T777 kinnistut siiski ei ostnud, kuid kinnistu pidi nüüd ostma kostja. Hageja esindaja kinnitas 3. septembri 2019. a e-kirjas T7 OÜ toonasele lepingulisele esindajale, et lahendus sobitub täpselt nende nägemusega – investorite õigused saavad kaitstud ning kostjal on võimalus T777 kinnisasi soetada hinnatasemelt, mille hageja on varasemalt välja käinud (lisa 2). Kuivõrd pooltel ei olnud perioodil, mis jäi pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppe ja viidatud e-kirja vahele, teisi kokkuleppeid hinnataseme osas, siis pidas hageja esindaja hinnataseme all silmas kogusummat 250 000 eurot. Vastupidise tõendamiskoormis lasub hagejal. Lisaks eeltoodule kinnitati kokkuleppe kehtivust veel ka 24. septembril 2019.a sõlmitud dokumendis. Algse projekti kohaselt kohustunuks T7 OÜ hüvitama kõik investorite (laenuandjate) ees täitmata kohustused, ent kokkulepe sõlmiti siiski selliselt, et T7 OÜ kohustub täitma laenuandjate ees kohustused üksnes vastavalt senistele kokkulepetele (lisad 3 ja 4; vt p 2). Nimetatu projekti muutmine viitab kõige selgemalt asjaolule, et veel 24. septembril 2019. a pidas hageja enda nõude jäägiks 250 000 eurot, millest hüvitatakse ka täitemenetluse kulud. Kokkuvõtvalt nähtub nii 14. juunil 2019. a sõlmitud kokkuleppe sisust, kui ka hageja edasisest käitumisest, et ta loobus T7 OÜ vastu nõudest 230 107,97 ületavas osas. Kostja mõistab, et hageja eesmärgiks on T7 OÜ pankrotimenetluses saada hageja väidetav nõue T7 OÜ vastu lihtsalt tunnustatuks, kuid see ei põhine õiguslikul alusel ning hageja teab seda. Seega on hagiavaldus esitatud pahatahtlikult. Kuivõrd hageja on oma nõudest 230 107,97 ületavas osas loobunud, siis tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Hageja vastus kostja vastuväidetele

3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja kinnitab, et ta ei ole ei ole nõudest mingis ulatuses loobunud ning kostja püüab vastupidist väites kohut eksitada. Esiteks, kostja poolt viidatud vastuse lisaks 1 oleva pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse näol ei olnud tegemist hageja ja põhivõlgniku vahelise kokkuleppega ja vastavale asjaolule on põhivõlgniku esindaja ise pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust allkirjastamiseks saates hageja tähelepanu juhtinud (vt lisaks 1 oleva kirjavahetuse esimest, st 14.06.2019 kell 16:43 saadetud põhivõlgniku esindaja Sandra Sepa e-kirja). Nimelt kirjutab põhivõlgniku esindaja vastusena EstateGuru OÜ poolt esitatud muudatusettepanekutele, et: „[e]simest punkti ma taotlusesse ei lisanud, mh kuna: 1) tegemist ei ole kokkuleppega, vaid pankrotiavalduse tagasi võtmise taotlusega“. Seetõttu puudub mistahes põhjus vastavale kokkuleppele mistahes muu tähenduse andmiseks. Seejuures viitab asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja tema perekond püüavad mitmetes menetlustes vastavale dokumendile teistsugust tähendust anda, selgelt kostja seadusliku esindaja ja tema perekonna pahatahtlikkusele ning soovile hagejat põhjendamatult kahjustada. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Põhivõlgniku esindaja selgitas hagejale, et vastaval dokumendil puudub väljaspool pankrotimenetlust tähendus ja vastava dokumendi allkirjastamine on vajalik, põhistamaks kohtule pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust ning asjaolude muutumist menetluse kestel. Nimelt kirjutas põhivõlgniku esindaja 13.06.2019 kell 14:38 hagejale ja EstateGuru OÜ-le: „[m]uidugi mõistame ka teie seisukohta ja põhjuseid, miks ootate hetkel pankrotiavalduse tagasivõtmist. Samas ei ole see ka nii lihtne, st kohtule peab veenvalt põhistama, et olukord on võrreldes pankrotiavalduse esitamise muutunud ja et makseraskused on ületatud. Kindlasti sooviks kohus siin näha ka juba kirjalikke kokkuleppeid. Seega ei ole meil hetkel garantiid selles, et kohus on pankrotiavalduse tagasivõtmisega nõus“. Seega nähtub eeltoodust, et põhivõlgniku esindaja viitas pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduse allkirjastamisele kui ainsale

2-20-15188

võimalikule viisile pankrotimenetluse lõpetamiseks ning selgitas, et vastaval dokumendil puudub muu kokkuleppe väärtus. Seetõttu puudub kostjal juba hea usu põhimõttest tulenevalt õigus käesolevas tsiviilasjas vastavale dokumendile viidates nõudest loobumisele tugineda. Lisaks nähtub kostja poolt viidatud pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse punktist 3.4, et hageja on avaldanud järgnevat: „T777 kinnistu võõrandamisest saadud raha arvelt rahuldatakse kohtutäitur Õnne Pajuri ja Estateguru tagatisagent OÜ rahalised nõuded. Müügisumma arvelt rahuldamata jäävas osas loobub Estateguru tagatisagent OÜ oma nõuetest nii võlgniku kui ka võlgniku nõuet taganud isikute vastu“. Vastavast kokkuleppe punktist puudub selgelt rahaline maksimummäär ning kostja vastupidised väited on selgelt väärad. Eeltoodud punkt ei viita vähimalgi määral, et hageja loobuks 250 000 eurot ületavas osas oma nõuetest. Seetõttu on kostja väited, justkui oleks hageja oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud, selgelt väärad. Teiseks sätestab TsMS § 430 lg 7, et kompromiss võib olla tingimuslik. Eeltoodud sätte sõnastusest nähtub selgelt, et tegemist on tingimusliku kokkuleppega, mille kehtivuse eelduseks on T777 kinnistu võõrandamine. Vastav tingimus saabunud ei ole. Seega on kostja väited nõuetest loobumisest selgelt alusetud. Seejuures vaidlustasid kostja seadusliku esindaja teised pereliikmed kõnealuse täitemenetluse põhjusel, et hind määrati varasemast kõrgem, kuigi on olemas ka kõrgema hinnaga pakkuja. Seega on kostja seadusliku esindaja pere asunud pahatahtlikult takistama kinnistu võõrandamist. Kostja on vastuses segamini ajanud EstateGuru OÜ ja hageja, kuigi tegemist ei ole sama isikuga. Kostja on vastuses läbivalt käsitlenud EstateGuru OÜ tegevust hageja tegevusena, kuigi tegemist on eraldi isikutega ning puudub mistahes põhjus käsitada EstateGuru OÜ tegevust hageja tegevusena. Näiteks vastuse punktis 9 on kostja väitnud, justkui oleksid nad suhelnud hagejaga, kuigi vastavas lõigus viidatud tõendist (vastuse lisa 2) nähtub, et vastavat kirjavahetust peeti hoopis EstateGuru OÜga ning ka sel juhul mitte viimase juhatuse liikme, vaid töötajaga. Samuti on vastuse lisadena 3 ja 4 esitatud kokkulepped sõlmitud EstateGuru OÜ ja põhivõlgniku vahel ning hagejal puudub vastavate kokkulepetega mistahes puutumus. Seega on kostja käsitlenud hagis ekslikult EstateGuru OÜ tegevust hageja tegevusena, seejuures ilmselt sooviga kohut eksitada. Eeltoodust tulenevalt on kostja esitatud vastuväited pahatahtlikud ja otsitud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtu põhjendused

4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja väitel on tal T7 OÜ (pankrotis) vastu nõue summas 351 201,40 eurot, millest põhinõue on 220 000 eurot, intressinõue 5 771,16 eurot, hüvitisenõue 2 471,34 eurot ja viivisenõue 122 958,90 eurot. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et T7 OÜ (pankrotis) on saanud estateguru.co vahendusel investoritelt „T777 sildfinantseering“ projekti raames laenu, kuid ei ole nimetatud laenu tagastanud, ning lepingujärgsest paralleelkohustusest tulenevalt on „T777 sildfinantseering“ projekti raames sõlmitud laenulepingutest tulenevale nõudele vastavas ulatuses nõudeõigus ka hagejal. Sealhulgas oli T7 OÜ (pankrotis) kohustuste täitmisega viivituses. Hageja nõue on osaliselt tagatud pandiga (kinnisasjadele reg. osa nr. 222222X ja 111111111 on hageja kasuks seatud ühishüpoteek summas 330 000 eurot). Kuna kostja on pankrotimenetluses hageja nõudele 230 107,97 eurot ületavas osas vastu vaielnud, palub hageja tunnustada enda nõuet ka 230 107,97 eurot ületavas osas ehk 99 892,03 euro ulatuses I järgu nõudena ja 21 201,40 euro ulatuses II järgu nõudena.
6.Kostja leiab, et hageja loobus osaliselt oma nõudest 14.06.2019.a T7 OÜ varasemas pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppes /tlk 115/. Kostja leiab, et kuigi nimetatud dokument on pealkirjastatud kui „taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-19-4184“, siis sisaldub nimetatud dokumendis ka hageja ning T7 OÜ kokkulepe nõuetest osaliseks loobumiseks. Poolte toonane tahe oli müüa T7 OÜ-le kuuluv kinnisasi aadressil T777 Kuressaares kolmandale isikule

2-20-15188

summaga 250 000 eurot, müügisumma arvelt tasuda kohtutäituri tasud (19 892,13 eurot) ning ülejäänu tasuda kompromissi korras hagejale selliselt, et hageja loobub muus osas võlgnevusest T7 OÜ vastu. Kuigi kokkuleppe järgi saanuks hageja küll 230 107,97 eurot ja loobus seeläbi osaliselt kõrvalnõuetest (eelkõige viivis) T7 OÜ vastu, siis soovis hageja liikuda investorite huve silmas pidades kiirema lõpptulemuse poole võrreldes pankrotimenetlusega. Seepärast oli hageja ka nõus nõudest osaliselt loobuma.

7.Hageja väitel ei ole ta aga nõudest mingis ulatuses loobunud.
8.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas T7 OÜ varasemas pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-19-4148 kohtule 14.06.2019 T7 OÜ poolt esitatud taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks on käsitletav ka kokkuleppena, millega hageja on 7.02.2017 T7 OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevast nõudest osaliselt loobunud või mitte.
9.VÕS § 207 lg-t 1 kohaselt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi arvestatakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.
10.Kohus leiab, et võlgniku T7 OÜ ja võlausaldaja Estateguru tagatisagent OÜ 14.06.2019.a. ühine taotlus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ts asjas nr 2-29-4184 /tlk 115/ ei ole käsitletav poolte kokkuleppena nõuetest osaliseks loobumiseks.
11.TsÜS 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
12.14.06.2019 taotluse allkirjastamisele eelnenud T7 OÜ lepingulise esindaja Sandra Sepp, EstateGuru OÜ ja hageja vahelisest e-kirjavahetusest perioodil 13.-14.06.2019 nähtub, et peetakse läbirääkimisi T7 OÜ pankrotiavalduse tagasivõtmise ja istungi edasilükkamise teemal ts asjas 2-194184 /tlk 132-135/: Nii kirjutab 13.06.2019 kell 14:38 Sandra Sepp EstateGuru OÜ-le:„...Muidugi mõistame ka teie seisukohta ja põhjuseid, miks ootate hetkel pankrotiavalduse tagasivõtmist. Samas ei ole see ka nii lihtne, st kohtule peab veenvalt põhistama, et olukord on võrreldes pankrotiavalduse esitamise muutunud ja et makseraskused on ületatud. Kindlasti sooviks kohus siin näha ka juba kirjalikke kokkuleppeid. Seega ei ole meil hetkel garantiid selles, et kohus on pankrotiavalduse tagasivõtmisega nõus“. 13.06.2019 kl 15:31 vastab EstateGuru OÜ nimel Kaspar Kaljuvee, et: ,,...meie seisukohad jäävad samaks. Palun esitage kohtule avaldus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks...vastasel juhul lihtsalt venitame protsessi perspektiivitult ja raiskame üksteise aega“ ja kl 16:04, et:...saadetud kirja sisus jääb rõhuasetus segaseks. Oleme nõus, et esitate pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduse...“. 14.06.2019 kl 15:44 edastab Sandra Sepp Kaspar Kaljuveele pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse projekti ja palub anda teada, kas on selles märgitud tingimuste osas vastuväiteid vms. EstateGuru OÜ palub rõhutatult oma 14.06.2019 kl 16:25 saadetud e-kirjas parandada kokkuleppe punkti 5 järgnevalt: „Võlgnik avaldab, et võtab enda 19.03.2019.a esitatud pankrotiavalduse tagasi. Estateguru

2-20-15188

tagatisagent OÜ kinnitab enda nõusolekut pankrotiavalduse tagasivõtmiseks käesolevale avalduses fikseeritud tingimustel oma allkirjaga“. 14.06.2019 kell 16:43 saadetud e-kirjas Kaspar Kaljuveele Sandra Sepp on pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust allkirjastamiseks saates vastusena EstateGuru OÜ poolt esitatud muudatusettepanekutele märkinud, et: „esimest punkti ma taotlusesse ei lisanud, mh kuna: 1) tegemist ei ole kokkuleppega, vaid pankrotiavalduse tagasi võtmise taotlusega....“. Läbirääkimiste tulemusel kohtule adresseeritud taotluse on allkirjastanud T7 OÜ esindajana Sandra Sepp, peale mida on Estateguru tagatisagent OÜ juhatuse liige Tanel Kalaus allkirjaga kinnitanud, et nõustub pankrotiavalduse tagasi võtmisega. Seega võib eeltoodust järeldada, et hageja soovis oma allkirjaga kinnitada üksnes nõusolekut pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ega käsitlenud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust T7 OÜ ja hageja vahelise kokkuleppena ning et selliselt mõistis seda ka võlgnik, kirjutades hagejale, et tegemist ei ole kokkuleppega, vaid pankrotiavalduse tagasivõtmise taotlusega. Seetõttu nõustub kohus hagejaga selles, et vastavale kokkuleppele mistahes muu tähenduse andmiseks puudub alus. Vastavat tõlgendust toetab ka asjaolu, et näiteks kostja esitatud 20.09.2019 menetluskulude hüvitamise kokkulepe /tlk 121-122/ fikseeriti T7 OÜ ja EstateGuru OÜ vahel dokumendiga, mille pealkiri ongi kokkuleppe ning ka sellele eelnes e-kirjavahetus 2019.a. septembris /vt tlk 118-119/ ning ei ole eluliselt usutav, et kui hageja ja T7 OÜ oleksid soovinud nõudest loobumise osas kokkuleppe sõlmida, ei oleks nad seda korrektse kokkuleppena vormistanud. Samas tuleb siinkohal nõustuda hagejaga selles, et EstateGuru OÜ tegevus ei ole samastatav hageja tegevusega. Selle kohta, et EstateGuru OÜ oleks vastavalt ÄS § 6 lg-le 1 hageja osanik ja seeläbi emaettevõte, pole asjas tõendeid esitatud. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul toetada hageja seisukohta, et ta ei ole oma nõudest osaliselt loobunud. Isegi kui tõlgendada allkirjastatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust poolte kokkuleppena nõudest osaliseks loobumiseks, ei ole kohtu hinnangul vastavast dokumendist võimalik üheselt järeldada, et hageja on oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud. Nii nähtub pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse punkt 3.4 sõnastusest, et hageja on avaldanud järgmist: „T777 kinnistu võõrandamisest saadud raha arvelt rahuldatakse kohtutäitur Õnne Pajuri ja Estateguru tagatisagent OÜ rahalised nõuded. Müügisumma arvelt rahuldamata jäävas osas loobub Estateguru tagatisagent OÜ oma nõuetest nii võlgniku kui ka võlgniku nõuet taganud isikute vastu“. Vastavas punktis pole müügisummat fikseeritud ega nõuete maksimumsummat määratud. Samuti puudub eeltoodud punktil veenev seos sama taotluse eelnevate punktidega (sh punktiga 3.1). Ka taotluse punkti 3.1 sõnastusest ei tulene, et vastav punkt omaks seost järgnevate kokkuleppe punktidega. Nimelt sätestab taotluse punkt 3.1, et: „T777 kinnistule on leitud ostja, kes on nõus selle soetama hinnaga 250 000 eurot.“ Seetõttu on kostja väited, justkui oleks hageja oma nõuetest 250 000 eurot ületavas osas loobunud veenvalt tõendamata ja ka taotlusest pankrotiavalduse tagasivõtmiseks sellist asjaolu selgelt ei nähtu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõude suuruse arvestamisel on põhjendatult tuginetud laenutaotlusele, laenulepingule, üldtingimustele, VÕS §-le 113 lg-le 1, VÕS § 158 lg-le 1, PankrS §-le 106 ja 107.

13.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-20-15188

13.1.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulude väljamõistmise taotlusega, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2360,40 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistetud menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Taotluse kohaselt on hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusteenuse maht 10,10 tundi tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja õigusabikulud on seega kokku 2060,40 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
13.2.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole antud tsiviilasi keskmisest keerukam ega selle mahukus keskmisest suurem. Põhjendatud tunnihinnaks on kohtu arvates 170 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 3.04.2019.a. määrus tsiviilasjas nr 2-16-3785 p 31.4). Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu kaheksa tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1632 eurot käibemaksuga. Lisaks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, kokku seega 1932 eurot. Kohus märgib hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja