3.Jätta L.T (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.Vabastada L.T usaldusisiku kohustustest. 1(6)
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Teade kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus kuulutas 28.10.2020 määrusega välja L.T (võlgnik) pankroti, lõpetas 23.08.2022 määrusega pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku usaldusisikuks ning kohustades teda esitama iga aasta 23. augustil usaldusisiku aruande. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mille ulatuses jäi võlausaldajatel raha saamata olid II rahuldamisjärgus: 1) J R 141,02 eurot; 2) Tallinna kohtutäitur M K 1306,62 eurot; 644,12 eurot; 168,08 eurot; 3) Y.B.Z 504,65 eurot; 4) Z.B.B 7,57 eurot; 5) X.Z.M 240,60 eurot; 6) Tallinna kohtutäitur A P 29,61 eurot;81,40 eurot; 7) Tallinna kohtutäitur R S 34,51 eurot; 8) Tallinna kohtutäitur K F 284,36 eurot; 9) Eesti Vabariik (J.J.S-i kaudu) 8349,27 eurot; 10) O.S.L 1454,49 eurot; 189,16 eurot; 104,67 eurot; 405,53 eurot; 759,06 eurot; 11) X.U.Y 2799,82 eurot; 2345 eurot; 12) S.X 4453,60 eurot; ning III rahuldamisjärgus: 13) G.S.T 1381,61 eurot. Kokku 25 684,75 eurot. Kohus selgitas võlgnikule 23.08.2022 määruses järgmist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lgte 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule
2(6)
üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus kohustab usaldusisikut/võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Seega kohustus võlgnik esitama iga aasta 23.08.2022 kohtule usaldusisiku kohustusi täites aruande.
2.Võlgnik ei esitanud kohtule esimest aruannet tähtaegselt, s.o hiljemalt 23.08.2023.
3.Kohus tegi võlgnikule 28.08.2023 kohtunõude aruande esitamiseks ning selgitas võlgnikule taas tema kohustusi ning hoiatas, et kohustuste rikkumise korral keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Võlgnik kohtu 28.08.2023 nõuet ei täitnud.
5.Kohus kohustas võlgnikku 18.09.2023 uuesti esitama aruanne.
6.Võlgnik esitas 26.09.2023 usaldusisiku aruande, milles ei olnud osaliselt aruande lahtreid täidetud ning esitatud oma pangakonto väljavõtteid.
7.Kohus kohustas 02.10.2023 võlgnikku esitama oma pangakontode väljavõtted perioodil 23.08.2022-23.08.2023, hiljemalt 09.10.2023. Kohus palus ka 03.10.2023 kirjas võlgnikule esitada tal oma pangakonto väljavõtted eelviidatud perioodi kohta.
8.Võlgnik kohtunõuet tähtaegselt, s.o 09.10.2023, ei täitnud.
9.Kohus kohustas 10.10.2023 uuesti võlgnikku esitada pangakonto väljavõtted hiljemalt 17.10.2023.
10.Võlgnik taas kohtunõuet tähtaegselt ei täitnud, kirjutades 18.10.2023, et „Olen terve nüüd ja tegelen täna asjadega, mis formaadis ja mis ajavahemik peab olema konto välja võtte. Kas väljavõtte peab sisaldama nii laekumis, kui väljaminekuid?“
11.Kohus selgitas võlgnikule 18.10.2023 vähemalt kolmandat korda, mis perioodi väljavõtted tuleb kohtule esitada ja andis uueks tähtajaks 23.10.2023.
12.Võlgnik kohtunõuet hiljemalt 23.10.2023 ei täitnud.
13.Kohus tegi 15.11.2023 päringud krediidiasutustele, Q.M.E-le, V.S.B-le, L.B.H-le ja Maksu-ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub mh, et võlgnikule on laekunud kohustustest vabastamise perioodil suuri summasid: nt 24.10.2022 4200,65 eurot, 22.11.2022 7809,65 eurot; 24.01.2023 6624,43 eurot; 22.02.2023 4083,33 eurot; 22.03.2023 5252,74 eurot jne. Lisaks on võlgnikule laekunud ülekanded eraisikutelt ja võlgnik on neile teinud ise ülekandeid. Võlgnik on teinud suuremas summas ülekandeid ka enda kontode vahel ning andnud ja saanud rahalisi
3(6)
vahendeid enda ettevõttelt P OÜ. Samuti on võlgnik mänginud hasartmänge, tehes ülekandeid Eesti Loto AS-ile ja saades sealt raha.
14.Võlgnik kohtule 23.08.2024 usaldusisiku aruannet ei esitanud.
15.Kohus tegi 27.08.2024 võlgnikule kohtunõude ja kohustas võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne, hoiatades teda, et kohustuste rikkumise korral keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.Võlgnik kohtule aruannet ei esitanud.
17.Kohus edastas 22.10.2023 kohtunõude, millele võlgnik vastas 22.10.2024: „Mis see on?“.
18.Kohus vastas 22.10.2024 võlgniku küsimusele, ja palus esitada usaldusisiku aruanne.
19.Võlgnik kohtule aruannet ei esitanud.
20.Võlausaldaja X.U.Y esitas 01.11.2024 kohtule taotluse, milles palus lõpetada võlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus, kuna see ei täida oma eesmärki ühelgi moel võlgniku passiivsuse tõttu. Võlgnik on jätnud andmata kohtule teabe oma sissetulekute ja vara kohta ning jätnud tegemata väljamaksed võlausaldajatele. Seda kõike kohtu korduvatele nõudele ja hoiatusele vaatamata. Võlausaldaja hinnangul kvalifitseerub see süüliseks rikkumiseks. Võlgnik ei täida kohtumäärust ja see pole vabandatav. Võlgnik käitub selgelt temale pandud kohustusi eirates, mistõttu kohustustest vabastamise menetlus pole täitnud oma eesmärki ühelgi moel ja pole aluseid eeldada, et võlgnik korrigeeriks ennast.
21.Kohus kohustas 04.11.2024 võlgnikku uuesti esitama usaldusisiku aruanne.
22.Võlgnik vastas 04.11.2024 kohtule, et „Teen seda hiljemalt 25.11.24, kuna olen Võru haiglas“.
23.Võlgnik ei esitanud 25.11.2024 aruannet ega pole rohkem kohtuga ühendust võtnud.
24.Võlausaldaja X.U.Y esitas 31.01.2025 kohtule uue taotluse, milles palus lõpetada võlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus.
25.Võlausaldaja X.U.Y esitas 27.08.2025 kohtule teavituse, et kohus pole tema 31.01.2025 taotlust lahendanud ja kuna võlgnik pole ka 23.08.2025 aruannet esitanud, siis on põhjendatud tema kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, kuna võlgnik pole sooritanud ainsatki väljamakset.
26.Kohus teavitas 02.09.2025 võlausaldajat kohtu koosseisu vahetumisest.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlausaldaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada.
4(6)
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 alusel pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 1 järgi vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus ja lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 4 lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 47 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt FIMS-ile kohalduvad käesolevas menetluses hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg 5).
29.Praegusel juhul võlgnik, vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele (vt ka määruse p-d 223), ei ole esitanud kohtule iga-aastast aruannet oma tegevuste, tulude ning tuludest võlausaldajatele väljamakstud summade või mittemaksmise põhjuste kohta. Samuti ei esitanud võlgnik kohtu korduval nõudmisel oma pangakonto väljavõtteid, kus nähtus suuremates summades rahaliste vahendite saamine. Kohus leiab, et kohustatud isikuna oma sissetuleku üle arvestuse pidamata jätmise ja kohtu nõudmise täitmata jätmisega on pankrotivõlgnik teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja takistab kohtul teostada järelevalvet võlgniku üle. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg-tes 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena. Kohus ei pea vajalikuks võlgniku/usaldusisiku ära kuulamist FIMS § 49 lg-st 6 tulenevalt, kuna võlgnikku on korduvalt hoiatatud kohustustest vabastamata jätmisest. Võlgnik ei ole vaatamata hoiatusele täitnud enda kohustust. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega esitanud kohtule selgitusi. Isegi kui võlgnik esitab nõutud selgitused, ei ole tulevikus selgituste andmisega võlgnikul võimalik korvata kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju. Sellepärast ja võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks, FIMS § 49 lg 5 alusel lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
30.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(6)
Agle Lauren kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.