Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Ansepuu OÜ esitas 18.06.2021 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku vara ei kata kõiki võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetus tekkis olukorrast, mida võlgnik ei saanud ette näha – vaakumpuidukuivati avarii tulemusena ei olnud enam võimalik tootmispindasid rentida ja remondikuludeks võimalused puuduvad. Makseraskused ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutised. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 04.08.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 427 379,85 euro ulatuses ja vara ligikaudu 99 240 eurot. Kinnistusraamatu põhjal kuulub võlgnikule kinnistu asukohaga xxx, xxx, xxx vald, Saare maakond (registriosa nr xxxxx). Lisaks kuuluvad võlgnikule kinnistu hooned, vaakumkuivati. Kassa jääk seisuga 20.07.2021 moodustab 36,59 eurot. Võlgnikul on nõue A. L. vastu summas 78 000 eurot. Ajutine haldur ei arvesta seda summat Võlgniku vara hulka, kuna võlatunnistuses viidatud Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 mõistes). Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Ansepuu OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 427 379,85 euro ulatuses ja vara ligikaudu 99 240 eurot. Puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis

tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga xxx, xxx, xxx vald, Saare maakond (registriosa nr xxxxx). PankrS § 40 lg 1 ja 2 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale asjakohase märkuse tegemiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Vastavalt halduri taotlusele kohustab kohus võlgnikku andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kui võlgnik nimetatud nõuet ei täida, võib võlgnikku trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 04.08.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 30,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 2897,50 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 2897,50 eurot välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.