Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-20-17957 aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

SA Sillamäe Haigla esitas 26.06.2020 töövaidluskomisjonile avalduse T L vastu töötaja 29.05.2020 esitatud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes. T L esitas omakorda 17.07.2021 nõude mõista välja tööandjalt hüvitis summas 3985,20 eurot ning saamata jäänud töötasu summas 1830 eurot. Lisaks ka sissenõutavaks muutunud ning edasiulatuvad viivised. T L saamata jäänud töötasu nõude aluseks on asjaolu, et töölepingus on kokkulepitud, et T L asub osalise tööajaga tööle (koormus 0,5). T L on teinud ületunde, mis hüvitati töölepingus määratud tunnitasu alusel, s.o 8 eurot. 1,5 kordne töötasu moodustab 12 eurot, seega ei ole T L tasutud olulises osas töötasu. Kokku on T L teinud alates 2018 november ületunde 457,5 tundi, mis tuleb korrutada 4 euroga, kokku 1830 eurot. Lisaks on T L soovinud ka viivise tasumist.

Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati avaldus osaliselt: SA-lt Sillamäe Haigla mõisteti T L kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 442,80 eurot (bruto), saamata jäänud töötasu summas 1830 eurot (bruto) ning viivis summalt 2272,80 eurot VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 02.06.2020 kuni 22.10.2020 kindla summana 71.04 eurot ja alates 23.10.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlasummalt kuni kohase täitmiseni.

T L esitas 04.12.2020 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse T L poolt vaidlustatud ulatuses läbivaatamiseks. T L palub SA-lt Sillamäe Haigla nõuda välja hüvitis brutosummas 3985,20 eurot. T L vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse tema avalduse rahuldamata jäetud ulatuses ja palub avalduse läbi vaadata hagimenetluses. T L ei vaidlusta, et SA-lt Sillamäe Haigla mõisteti T L kasuks välja viivis summalt 1830 eurot VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 02.06.2020 kuni kohase täitmiseni. Töövaidluskomisjon leidis, et hüvitist tuleb vähendada võttes arvesse ülesütlemise asjaolusid, töötaja ütles töölepingu üles päeva pealt, eelnevalt ei teavitanud tööandjat administraatori ebaväärikast käitumisest ega ka sellest, et administraator sundis teda 2 / 13

2-20-17957 andmeid võltsima. Töövaidluskomisjon võttis arvesse, et töötajale polnud üheselt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud tema tööülesandeid, vastutuse piire ega ka tööaja kestust. Samas arvestas töövaidluskomisjon ka tööandja huvidega, et töötaja peab tööandjale teada andma töö tegemise takistustest ja vaidluse korral peab suutma seda ka tõendada. Töötaja väidetavalt ei teavitanud tööandjat töökiusamisest töökeskkonnas. Hüvitise määramisel lähtus töövaidluskomisjon töötaja esitatud keskmise kalendripäeva tasust 44,28 eurot ja mõistis välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 442,80 eurot. Töötaja on seisukohal, et määratud hüvitis 10 kalendripäeva eest on ilmselgelt põhjendamatu. Tööleping on lõpetatud töötaja poolt raskete tööandja rikkumiste tõttu, st ebaväärikas käitumine ja seadusvastaste korralduste täitmise nõudmine. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et eelnevaga kaasnes töötajale oluline ja pikaaegne terviserike. Asjaolu, et seadusest tulenevate kohustuste järgimata jätmine päädib töötaja olulise terviserikkega on ilmselgelt oluline põhjus määrata hüvitis vastavalt seaduses sätestatud määras (TLS § 100 lg 4). Vastavalt välja mõistetavale hüvitisele tuleb välja mõista ka seadusjärgne viivis alates avalduse esitamisest töövaidluskomisjonile kuni kohustuse täitmiseni.

SA Sillamäe Haigla esitas 04.12.2021 hagiavalduse, milles palus tunnistada tühiseks T L 29.05.2020 esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus. Lisaks palus SA Sillamäe Haigla vaadata T L töövaidluskomisjoni esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras vastuhagina ja jätta T L nõuded rahuldamata.

SA Sillamäe Haigla hagiavaldus

T L ja SA Sillamäe Haigla sõlmisid 15.10.2018 töölepingu nr 861, mille alusel asus T L tööle SA Sillamäe Haigla juurde sotsiaalnõuniku ametikohale. Seoses 2020.a COVID-19 koroonaviiruse levitamisega ja eriolukorra kehtestamisega ei saanud SA Sillamäe Haigla ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda T L ja teistele töötajatele kokkulepitud ulatuses tööd ning töölepingus lepitud töötasu maksmine oli tööandjale koormav. 03.04.2020 käskkirjaga otsustas SA Sillamäe Haigla TLS § 37 alusel vähendada ühepoolselt T L koormust ja töötasu tähtajaga kuni kolm kuud alates 17.04.2020. Töötasu vähendati ning T L viidi üle 0,5 koormusega töökohale täiskoormuse asemel. Vastav otsus oli T L kättetoimetatud 03.04.2020. SA Sillamäe Haigla oli samaaegselt vähendanud veel 9 töötaja töökoormust TSL § 37 alusel. T L ei olnud nõus töökoormuse vähendamisega, mille osas ta tegi käskkirjale omakäelise avalduse. Peale oma mittenõustumise väljendamist lahkus T L töölt. 06.04.2020 sai SA Sillamäe Haigla raamatupidajalt teada, et alates 03.04.2020 viibib T L haiguslehel. Haiguslehte pikendati ja see lõppes 29.05.2020. 29.05.2020 edastas T L SA-le Sillamäe Haigla töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avalduse järgi lõpetas T L SA-ga Sillamäe Haigla sõlmitud töölepingu alates 01.06.2020 TLS § 91 lg 2 alusel. T L põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et: „SA Sillamäe Haigla administraator T A on loonud asutuses õhkkonna, kus töötamine on võimatu ja tervisele kahjulik. Töö jätkamine SA-s Sillamäe Haigla on vastunäidustatud minu tervisele. Olen viibinud kaks kuud haiguslehel pr T A vihahoogudest tingitud ebaväärika kohtlemise nii enda kui teiste töötajate suhtes ja sellest minule tekkinud stressi tõttu.“ T L palus töölepingu erakorralisel ülesütlemisel SA-l Sillamäe Haigla maksta talle kolme kuu töötasu suurune hüvitis.

3 / 13

2-20-17957

SA Sillamäe Haigla leiab, et T L ülesütlemisavaldus ei ole põhjendatud. T L peab ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid põhjendama. T L ei ole toonud välja ühtegi erakordset sündmust, millest tulenevalt oleks T L tekkinud õigus tööleping päeva pealt üles öelda. T L ei ole SA Sillamäe Haigla kunagi teavitanud võimalikest probleemidest töökohal ning töökeskkonna negatiivsest mõjust tema tervisele või sellest, et teda on koheldud ebaväärikalt. Töölepingu kehtivuse ajal ei ole SA Sillamäe Haigla ja T L esitanud teineteisele mingeid pretensioone ega hoiatusi seoses töökohustuste rikkumise ja töötingimuste negatiivse mõjuga. SA Sillamäe Haigla töötajad ja koostööpartnerid on iseloomustanud haigla administraatorit positiivselt. T L on olnud T A asendaja, kui isikute vahel oleksid pingelised suhted, siis ei oleks selline korraldus mõeldav. SA Sillamäe Haigla on T L andnud ülikoolis õppimise ajaks õppepuhkust perioodidel 25.02.2020 – 28.02.2020, 16.03.2020 – 27.03.2020. Haiguslehe pikendamisel selgus, et T L haigusleht oli tingitud psüühikahäirest ja T L viibis haiguslehel depressiooni tõttu psühhiaatri suunamisel. See ei saa olla aluseks, et selleni viis SA Sillamäe Haigla administraatori käitumine või õhkkond töökohal ja kollektiivis. Põhjuseks võis olla muu asjaolu või asjaolude kogum.

T L seisukoht

T L on kohtule selgitanud, et töölepingu ülesütlemise tingis asjaolu, et töö jätkamine oli vastunäidustatud tema tervisele. T L viibis kaks kuud haiguslehel administraatori vihahoogudest tingitud ebaväärika kohtlemise nii enda kui teiste töötajate suhtes, millest töötajal on tekkinud depressioon ja stress. Töötaja edasine töötamise jätkamine oleks võinud ka tema mainet kahjustada, kuna teda sunniti valeandmete alusel arvestusi ning aruandlust koostama. Töötaja korduvalt juhtis toimuvale tähelepanu. T L on esitanud ka tõendid, et jäi töövõimetuslehele alates 03.04.2020 ja on pöördunud haiglasse psühhiaatrilise abi saamiseks, kusjuures ravi kestis kuni 29.05.2020. Vahetu juhi näol oli tegemist tööandja juhatuse liikme (so seadusliku esindaja) abikaasaga, st puudus ka mõte pöörduda teavitustega asutuse juhi poole. Tööle asumisel võttis T L ühendust eelmise töötajaga (so I K), kes lahkus ametikohalt päevapealt, kirjutades lahkumisavalduse ja minnes kuuks ajaks haiguslehele. I K kirjeldas T A on nn raske inimesena, ta karjuvat töötajate peale, dokumente tehakse fiktiivselt ja tööõhustik on väga negatiivne. T L eeldas, et ta on iseloomult tugev inimene ega lasknud sellest informatsioonist heidutada. Tegelikkuses lubas T. A endale pidevat karjumist raamatupidaja L B peale, kes asus töötaja kõrval kabinetis. Karjumine kostus hästi läbi ukse. Samuti lubas ta endale karjumist töötajate ja klientide peale oma kabinetis. SA Sillamäe Haigla esindajale oli selline suhtlusviis tavapärane. T L viibimine õppepuhkusel ei sobinud pr T. A. Pärast õppepuhkust karjus administraator solvaval toonil T L peale ja süüdistas teda, et on pidanud T L eest tööd tegema. Kõik see kostus teiste töötajateni Sellest hetkest algas T L alandamine ja kiusamine T. A poolt alandamine (T L karjuti, et tehtu ei ole õige, ei tehta nii ja isikut ei huvita T L seisukoht). 03.04.2020 kutsus T. A T L oma kabinetti, näidates käskkirja, millega vähendati palka ja koormust. T L ei nõustunud antud käskkirjaga, millest kirjalikult ka teatas. Nimelt vastupidiselt töökoormus ei vastanud ka osalisele tööajale, so 0,5. Selle peale nõudis T. A T L lahkumisavaldust. Vaatamata märkustele toimus kõik eelnev kisaga ja seega alandamisega. T L tundis ennast eelnenud situatsioonide tõttu väga halvasti ja pöördus psühhiaatri poole, kes diagnoosis tal 4 / 13

2-20-17957 depressiooni. Peale ravi möönis T L, et ta pole suuteline selles asutuses ja sellises töökeskkonnas enam edasi töötama ning lõpetas töölepingu erakorralise etteteatamisega. T L on seisukohal, et järjepidev kõrgendatud toonil ja teiste töötajate kuuldes avaldatav on töötajale alandav ja mainet rikkuv ning ei ole vastuvõetav. T L alandav käitumine kestis alates märtsi kuust 2020 õppepuhkuselt naastes kuni haigusleheni. T L ei ole ka vastuvõetav, et teda sunniti täitma olematute teenuste kohta aruandlust, milline ei vasta tõele ning T L seisukohad esindajat ei huvita ning väidetavalt ei ole õiged. SA Sillamäe Haigla on kohelnud T L ebaväärikalt ning töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tervisele, kõlbelisusele ja töötaja heale nimele. Ka I K puutus kokku analoogse situatsiooniga, st negatiivne töö keskkond ja dokumentatsiooni mittevastavus tegelikele asjaoludele. T L esitas nimekirja isikutest, kes on väidetavalt saanud logopeedi ja psühholoogi teenuseid (so N G ja O O), kuid tegelikult on enamjaolt tegemist juurdekirjutusega ning isikud ei ole sellist teenust valdavas osas saanud. Nendeks isikuteks on M N, V K, I Z, R F, E J, D L, O D, I I, D K, A O, A O, A M, A G, G, Z, T. Kuna T L sai selgeks, et tehakse tööandjale kompenseeritavate teenuste osas juurdekirjutusi ning neid pidi kajastama töötaja oma aruandluses, oli ilmne, et selline kajastus on ebaseaduslik ning selline ebaseaduslik tegevus võis tulevikus mõjutada ka töötaja mainet ja head nime. T L selles osaleda ei soovinud ning sellest tekkisid konfliktid. SA Sillamäe Haigla seisukoht

SA Sillamäe Haigla on tasunud T L kõik tasud. T L ei ole teinud ületunnitööd, kuna pooltel puudus vastavasisuline kokkulepe. Töölepingu punkti 4.2 kohaselt töötab T L 7 tundi päevas ning lepingu punkti 4.4. järgi algab tööpäev kell 9.00 ja lõppeb kell 16.00. T L osas kohaldati summeeritud tööaega, arvestusperioodiks oli neli kuud. T L pidas ise oma tööaja arvestust ja edastas selle SA-le Sillamäe Haigla töötasu arvestamiseks. Kuni septembrini 2019 ei vastanud T L töökoormus isegi 0,5 töökoormusele. Perioodil oktoober – detsember 2018 töötas T L kokku 199,5 tundi, samas kui 0,5 töökoormuse norm on 209 tundi. Perioodil jaanuar – aprill 2019 töötas T L 299 tundi, samas kui 0,5 töökoormus oleks 336 tundi. Perioodil mai – august 2019 töötas T L kokku 266 tundi, 0,5 töökoormus on 340 tundi. Ehk alates töölepingu sõlmimisest ei töötanud T L isegi 0,5 koormust ja T L on töötanud vähem kui see on ettenähtud kalendaarse tööajafondiga. T L töökoormus ei suurenenud, kuid septembris 2019 teatas T L, et vajab oma tööülesannete täitmiseks rohkem tööaega. SA Sillamäe Haigla lubas T L töötada rohkem ning pooled leppisid kokku, et töötasu arvestamine toimub samadel põhimõtetel nagu varem (T L poolt esitatud töötundide arvu alusel) ja sama tunnihinnaga (7 eurot tunnis). Samal ajal ei ole pooled kokku leppinud ületunnitöö tegemises ega ületunnitöö tasus. Tasu tasuti tegelikult töötatud aja eest, mille andmed esitas T L SA-le Sillamäe Haigla. T L ei ole kunagi esitanud pretensioone ega nõudnud SA-lt Sillamäe Haigla ületunnitöö ega lisatasu tasumist väidetava ületunnitöö eest, sh töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisel. Nimetatud nõude on T L esitanud alles 17.07.2020 töövaidluskomisjonile esitatud vastuavalduses. SA Sillamäe Haigla ei tunnista ületunnitasu nõuet.

Töölepingu kehtivuse ajal ei ole T L SA-e Sillamäe Haigla esitanud pretensioone ega hoiatusi töötingimuste rikkumise osas. T L ei ole toimuvale korduvalt tähelepanu juhtinud. Asjaolu, et T L on depressioon ei tõenda seda, et haiguse põhjus oleks olnud 5 / 13

2-20-17957 tööandja käitumine või õhkkond tööl ja kollektiivis ja ei oleks võinud olla mingi muu asjade kogum või T L endast tulenevad põhjused. T L epikriisist tuleneb, et tema diagnoosiks on raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomiteta, millest tulenevalt on ilmne, et T L on ka varem pöördunud psühhiaatri poole ravi saamiseks sama psüühikahäirega. Seega ei ole T L väidetav haigus seotud SA-ga Sillamäe Haigla. T L ei ole kunagi pöördunud T A poole ega SA Sillamäe Haigla juhatuse poole. Asjaolu, et SA Sillamäe Haigla juhatuse liige on T L vahetu juhi T A abikaasa, ei mõjuta mingil viisil nende professionaalseid suhteid. Samal ajal, T L ei ole isegi suuliselt pöördunud oma vahetu juhi poole pretensioonidega. Juhul, kui T L leidis, et puudus mõte pöörduda SA Sillamäe Haigla seadusliku esindaja poole, siis võiks ta pöörduda juhatuse ülal seisva juhtorgani (nõukogu) poole. T L seda ei teinud. T L väited juurdekirjutuste kohta on tõendamata. SA Sillamäe Haigla on taastusravi teenuseid osutav isik ja tema tegevus on rangelt reglementeeritud ning selle üle teostatakse pidevat kontrolli. SA Sillamäe Haigla suhtes ei ole alustatud ühtegi menetlust, mis seostuks T L etteheidetega.

15.06.2021 istung

06.07.2021 istung

6 / 13

2-20-17957 vähendamiseks puuduvad põhjendused ja SA Sillamäe Haigla vastav taotlus. Hüvitise arvestuse osas brutosummas 3985,20 eurot pooltel vaidlus puudub.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-20-17957 • T L asus SA Sillamäe Haigla juures tööle sotsiaalnõunikuna alates 15.10.2018 (dtl 124). • 03.04.2021 tutvustas SA Sillamäe Haigla T L käskkirja, mille alusel vähendati T L töötasu ja töökoormust – 73 tundi kuus ja 3,5 tundi päevas, tasuga 584 eurot kuus. T L ei nõustunud nimetatud käskkirjaga. (dtl 126). • Alates 03.04.2020 viibis T L haiguslehel (dtl 128). • 29.05.2020 esitas T L töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl 31).

2-20-17957 ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega.“ Kohus leiab, et kuna poolte ühist tahet on käesoleval juhul keeruline tuvastada ning samuti ei ole lõpuni arusaadav, millisel viisil tõlgendasid pooled vastuolulist tööaja kokkulepet, siis on vajalik lähtuda sellest, kuidas lepingupooltega sarnane isik seda mõistma pidi. Lepingus sisaldub päevane tundide arv ning ka tööaja algus ja lõpp, samuti on see kooskõlas sellega, millises mahus tööaega aprillis vähendati (poole võrra varasemast, mitte aga 0,25 koormus), lisaks on ette nähtud, et T L olid iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev. Seega leiab kohus, et lepingu punkt 0,5 koormuse osas on vastuolus lepingu muude sätetega ning mõistlik inimene saab tööaja kokkuleppes aru nii, et T L pidi igapäevaselt tegema tööd 7 tundi. Kohus leiab, et asjaolu, et SA Sillamäe Haigla ei nõudnud T L tööaja järgimist ja võimaldas tal ka vähem tööd teha, ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt oluline. T L on ka oma ületunnitöö nõude esitanud kuude, mitte päevade lõikes, millest tulenevalt lähtub kohus samuti kuude arvestusest. Ilmestamaks kohtu arvestust, esitab kohus andmed tabelis: kuu

Tööpäevade arv

T L töötatud päevade arv arvestades puhkusi ja haigusi (dtl 341)

Töötundide arv kuus (tegelikud tööpäevad x 7)

Töötatud tundide arv kuus (dtl 149)

Okt 18

Nov 18

90,5

Dets 18

Jaan 19

Veebr 19

10 (märgitud on 13 päeva, kuid perioodi peab sisaldama ka nädalavahetust)

Märts 19

Aprill 19

Mai 19

Juuni 19

Juuli 19

August 19

Sept 19

Okt 19

Nov 19

Dets 19

139,5

41,5

Jaan 20

Veebr 20

Märts 20

Aprill 20

vahe

9 / 13

2-20-17957

2-20-17957 tõendamata. T L ütlused on selles küsimuses umbmäärased ning kohus leiab, et nimetatud tõend ei ole piisav, et lugeda seda tõendiks töölepingulise kohustuse rikkumise kohta.

2-20-17957 lg 2 p 4). Kohus mõistab SA-lt Sillamäe Haigla T L kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja 665 eurot (bruto), mis on pool T L ühe kuu töötasust. Viivise nõue

2-20-17957 hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

13 / 13

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.