Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Liina Naaber-Kivisoo
Määruse tegemise aeg:
03.07.2026, Narva
Tsiviilasja number: Tsiviilasi, hageja nõue:
2-24-18628
Menetlustoiming:
Kompromissi kinnitamine
Kohtuistung:
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised:
Hageja / Vastukostja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing (rk 10068915; e-post XXX; aadress XXX) Hageja / Vastukostja lepinguline esindaja: Aivar Krusta (ik XXX; e-post XXX)
P. DUSSMANN EESTI Osaühing hagi Y.X vastu töövaidluses ja Y.X hagi P. DUSSMANN EESTI Osaühing vastu
Kostja
/
Vastuhageja: Y.X (ik XXX; epost XXX; elukoht XXX , XXX)
Kostja / Vastuhageja lepinguline esindaja: Aivar Haava (ik XXX; e-post XXX)
I. Kinnitada P. DUSSMANN EESTI Osaühing ja Y.X vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on P. DUSSMANN EESTI Osaühing hagi Y.X vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning Y.X vastuhagi. 18.05.2026 sõlmisid pooled kohtuistungil kokkuleppe. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et loobuvad õigusest esitada määruskaebus. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kannavad oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.