Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 06.07.2026, Tallinn 2-25-1776 X hagi Europa Roads OÜ vastu saamata jäänud töötasu 962,60 euro ja välislähetuse päevarahade 1000 euro (neto) nõudes 1 962,60 eurot
nende Hageja
Kohtuistungite toimumise aeg
(töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik/avaldaja/töötaja): X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx, xxx Kostja (kohtu poole pöördunud isik/tööandja): Europa Roads OÜ (registrikood 16509869), Kuuse tee 9-9, Vaela küla, Kiili vald, 75413 Harju maakond; e-post: [email protected] Kostja seaduslik esindaja: Y, (isikukood XXX)
17.09.2025, 26.11.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X (isikukood XXX) hagi Europa Roads OÜ (registrikood 16509869) vastu.
2.Mõista Europa Roads OÜ-lt X kasuks välja saamata jäänud töötasu 962,60 eurot (bruto) ja välislähetuse päevarahad 1000 eurot (neto).
3.Jätta menetluskulud kostja Euroopa Roads OÜ kanda.
4.Kohus jätab hageja menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
1.Harju Maakohtu menetluses on hageja X hagi kostja Europa Roads OÜ vastu saamata jäänud töötasu 962,60 euro ja välislähetuse päevarahade 1000 euro (neto) nõudes (dtl 138148, 253-255).
2.Töövaidluskomisjoni (TVK) 17.12.2024 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1961/24 rahuldati avaldaja X avaldus Europa Roads OÜ vastu osaliselt ning mõisteti Europa Roads Osaühingult Xi kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.09.2024 kuni 04.10.2024 eest kokku brutosummas 962,60 eurot. TVK 14.02.2025 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/73/25 rahuldati avaldaja X avaldus Europa Roads OÜ vastu täies ulatuses ning mõisteti Europa Roads OÜ-lt Xi kasuks välja välislähetuse päevaraha perioodidel 03.09.2024-08.09.2024, 16.09.202421.09.2024 ja 26.09.2024-03.10.2024 kogusummas 1000 eurot (neto).
3.Europa Roads OÜ esitas Harju Maakohtule 02.02.2022 taotluse töövaidlusasjas nr 41/1961/24 esitatud avaldus (tsiviilasi nr 2-25-1776) ning 11.03.2025 taotluse töövaidlusasjas nr 4-1/73/25 esitatud avaldus vaadata läbi hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-25-3764).
4.Hageja X esitas Harju Maakohtule 24.02.2025 hagi Europa Roads OÜ vastu saamata jäänud töötasu 962,60 euro ja välislähetuse päevarahade 1000 euro (neto) nõudes. Kohus võttis hagid 18.03.2025 määrusega menetlusse ja liitis tsiviilasjad üheks tsiviilasjaks. TVK 17.12.2024 ja 14.02.2025 otsused ei ole seoses tsiviilasjas nr 2-25-1776 menetlusega jõustunud.
5.Hagiavalduse kohaselt asus hageja poolte vahel 02.09.2024 sõlmitud töölepingu nr 007 alusel
2.septembrist 2024 tähtajatult täistööajaga vastaspoole juures tööle veoautojuhi ametikohale. Töösuhe kestis kuni 04. oktoobrini 2024. Hageja töötamise asukoht oli Harjumaa. Hageja asus tööle veoautojuhina. Töö sisuks ja ülesanneteks olid veose transport, rahvusvaheliste vedude teostamine, kaubaveo dokumentide sõlmimine, vastuvõtmine ja säilitamine, veoki korrashoid.
6.Kostja jättis hagejale töötasu maksmata. Töölepingu punkti 6.1 kohaselt oli töötaja töötasu brutosummas 410 eurot kuus täistööajaga töötamisel (töölepingu punkt 4.1.). TLS § 29 lg 5 ja 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse poolt kindla ajaühiku kohta kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Seega ei võinud hageja töötasu ühes kalendrikuus olla väiksem, kui 820 eurot brutosummas. Eelnevast tulenevalt teenis hageja 2024 septembris välja töötasu brutosummas 820 eurot ja 01-04.10.2024 brutosummas 142,60 eurot (820 : 23 tööpäeva oktoobris X 4 töötatud päeva). Kokku teenis hageja nimetatud ajavahemikus välja brutosummas 962,60 eurot (820+ 142,60).
7.Lisaks on hageja esitanud nõude kostja vastu välislähetuse päevaraha nõudes. Kokku oli lepitud välislähetuse päevaraha 32 kuni 50 eurot päev (lähetuse 15 esimest päeva 50 eurot päev ja alates 16. päevast 32 eurot päevas). Kõik 3 lähetust olid lühemad kui 15 päeva. Kokkulepitud palgapäev oli 15. oktoober. Tööandja ei ole tasunud ettenähtud välislähetuste päevaraha. Hageja palub välja nõuda tööandjalt välislähetuse päevaraha järgnevalt: -
Esimene ring. Lähetuses 03.09-08.09.2024. Seega 6 päeva x 50 eurot = 300 eurot.
-
Teine ring. Lähetuses 16.09-21.09.2024. Seega 6 päeva x 50 eurot = 300 eurot.
-
Kolmas ring. Lähetuses 26.09-03.10.2024. Seega 8 päeva x 50 eurot = 400 eurot.
Kogu nõude summaks on seega 300+ 300+ 400= 1000 eurot.
8.Hageja on kohtule esitanud 02.09.2024 mõlema poole omakäelise allkirjaga töölepingu (dtl 143), pangakonto väljavõtte perioodi 02.09.2024-24.02.2025 (dtl 147-148), sõnumivahetuse tööandjaga töölepingu lõppemisel (dtl 275) ja allkirjastamata töölepingu (dtl 276). Lisaks on hageja esitanud juhikaardi väljavõtted (tsiviilasja nr 2-25-3764 dtl 46-48).
9.Hageja oma 03.05.2025 vastuses kompromissiga ei nõustu kuna tegu ei ole kompromissiga, vaid otseselt nõudest loobumisega. Hageja ei nõustu kostja väitega, et Qle on töötasu ja päevaraha tasutud. Q töövaidluskomisjoni üks nõue sai jõustumismärke ja hagiavaldusega tehti tagaseljaotsus, millele tööandjal vastuväiteid ei olnud. Tööandja ei ole oma vastuse juurde ühtegi tõendid lisanud, seega on jutt paljasõnaline (dtl 253-255).
10.17.09.2025 toimunud istungil selgitas hageja, et sõitsid abikaasaga kahe juhi süsteemis ühes autos. Üks lõpetab töö, siis algab ooteaeg, aga tööaeg ei katke. Ooteaeg ei ole puhkeaeg, vaid valmisolek tööks. Kuna sõitsime Euroopas, siis pidi olema kaks juhti (dtl 262-265).
KOSTJA VASTUS
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata (dtl 246-248). Hageja abikaasa Q ja hageja leppisid kostjaga kokku töölepingute sõlmimisel, et kuna Q oli just saanud endale vastava kategooria juhtimisõiguse ja ta üksi ei suutnud veel sõidukiga toime tulla, siis hageja õpetab abikaasat ja katseajal hageja ja tema abikaasa saavad ühe töötaja töötasu. Kuna Qle tasuti töötasu ära, siis hagejal eeltoodud kokkuleppest puudub igasugune nõudeõigus kostja vastu.
12.Kostja on nõus asja lahendamisega kompromissiga viisil, et hageja loobub esitatud nõuetest, siis kostjal ei teki menetluskulu ega vajadus nõuda hagejalt selle hüvitamist.
13.17.09.2025 istungil selgitas kostja, et hageja sõitis koos oma abikaasaga kahekesi ühes autos. Üks nendest sõitis pool aega ja siis sõitis teine pool aega. Ühes autos ei saa samal ajal kaks inimest koos tööd teha. Töölepingusse jäi pool kohta märkimata, aga töötajate registris on kirjas, et pool kohta. Kuna oli kaks inimest ühes autos, siis ei saa mõlemad täiskohaga töötada, nad mõlemad töötasid poole kohaga. Kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole (dtl 246-248).
MENETLUSE KÄIK
14.Tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit: 1) 17.09.2025 (dtl 262-265); 2) 26.11.2025 (dtl 268-272).
15.Kohus määras 19.03.2026 poolte nõusolekul kirjaliku menetluse (dtl 279-285).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga, kuulanud ära pooled ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
17.Kohus selgitas 19.03.2026 kohtumäärusega pooletele kohalduvat õigust, nõude eeldusi ning poolte tõendamiskoormust (dtl 279-285). Samuti andis kohus pooltele lõplikud tähtajad esitada soovi korral täiendavad tõendid ja seisukohad ning esitada menetluskulude nimekirjad ja vastuväited vastaspoole menetluskuludele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust
tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
19.Antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja ja hageja vahel sõlmitud tööleping oli sõlmitud osalise tööajaga või täistööajaga. Samuti on vaidlus selles, kuivõrd hageja abikaasale on tasutud töötasu ära, siis hagejal töötasule nõudeõigus puudub. Hageja leiab, et tööleping on sõlmitud täistööajaga, kostja on aga seisukohal, et töölepingud hageja ja hageja abikaasaga on sõlmitud poole tööajaga kuna veoautot juhtides teeb tööd korraga üks juht ning teine sel ajal puhkab.
20.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
21.TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Siiski loetakse sama sätte teise lause järgi tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg-st 4 tulenevalt ei too TLS § 4 lg-s 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust.
22.TLS § 5 lg-s 1 on sätestatud andmed, mis töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma, sh töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta (p 5) ning aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) (p 7).
23.Seega TLS § 5 kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.
24.Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et hageja ja hageja abikaasa töötavad kumbki 0,5 tööajaga, kuid kostja kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Hageja on kohtule esitanud 2024 mõlema poole omakäelise allkirjaga töölepingu nr 007 (dtl 143), mille punkt 4.1 järgi asub töötaja tööle täistööajaga. Lepingu p 6.1 sätestab, et töötasu on 410 eurot kuus (bruto). Lepingu 2.1 kohaselt asub töötaja tööle 02.09.2024. Punki 3.2 kohaselt on töötaja alaline töökoht Eesti. Töösuhe kestis kuni 04.10.2024.
25.Seega on kohtu hinnangul pooled leppinud lepinguga kokku, et töötaja töötab täistööajaga.
26.TLS § 29 lg 5 ja 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kindlale ajaühikule vastavat kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta.
27.TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg) ning töötaja töötab 8 tundi päevas (lg 2). Sama sätte lõike 3 järgi arvestatakse summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
28.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.10.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-16497 selgitanud, et TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt on tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 15 lg 2 p 1 järgi on töötajal kohustus teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtul liikmesriigi õigust tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega (RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552/52, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Tööaja direktiivi art 2 p 1 kohaselt on tööaeg iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi
kooskõlas riigisiseste õigusaktide või tavadega. Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et tööaja mõistet tuleb käsitada vastandina puhkeaja mõistele, kuna need on vastastikku teineteist välistavad. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et selleks, et töötajat saaks pidada tööandja käsutuses olevaks, peab töötaja olema pandud olukorda, kus ta on juriidiliselt kohustatud täitma tööandja juhiseid ja viimase jaoks tegutsema (vt EKo 10.09.2015, C266/14, p-d 25 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika).
29.Kostja on selgitanud, et hageja sõitis koos oma abikaasaga kahekesi ühes autos. Üks nendest sõitis pool aega ja siis sõitis teine pool aega. Ühes autos ei saa samal ajal kaks inimest koos tööd teha. Kuna oli kaks inimest ühes autos, siis ei saa mõlemad täiskohaga töötada, nad mõlemad töötasid poole kohaga. Kohus leiab, et ka ajavahemikul kui töötaja viibib tööandaja autos, ilma autot juhtimata, on ta tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma töökohustusi.
30.Hageja nõuab 2024 septembris välja teenitud töötasu brutosummas 820 eurot ja 01.10.2024 kuni 04.10.2024 brutosummas 142,60 eurot (820 : 23 tööpäeva oktoobris x 4 töötatud päeva). Kokku teenis hageja nimetatud ajavahemikus välja brutosummas 962,60 eurot (820+ 142,60).
31.Kohtule nähtuvalt on lepingu p-s 6.1 kokku lepitud, et töötasu on 410 eurot kuus (bruto).
32.Kuivõrd TLS § 29 lg 5 ja 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse poolt kindla ajaühiku kohta kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta, ei võinud hageja töötasu ühes kalendrikuus olla väiksem, kui 820 eurot (bruto). Hageja on esitanud konto väljavõtte perioodi 02.09.2024-24.02.2025 kohta, kust tööandja töötasu laekumist ei nähtu (dtl 147148).
33.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 01.09.2024 kuni 04.10.2024 eest välja töötasu kokku brutosummas 962,60 eurot.
34.Veel on hageja esitanud kostja vastu välislähetuse päevaraha 1000 euro nõudes. Kokku oli lepitud välislähetuse päevaraha 32 kuni 50 eurot päev (lähetuse 15 esimest päeva 50 eurot päev ja alates 16. päevast 32 eurot päevas). Kõik 3 lähetust olid lühemad kui 15 päeva. Kokkulepitud palgapäev oli 15. oktoober. Tööandja ei ole tasunud ettenähtud välislähetuste päevaraha. Hageja palub välja nõuda tööandjalt välislähetuse päevaraha järgnevalt: -
Esimene ring. Lähetuses 03.09-08.09.2024. Seega 6 päeva x 50 eurot = 300 eurot.
-
Teine ring. Lähetuses 16.09-21.09.2024. Seega 6 päeva x 50 eurot = 300 eurot.
-
Kolmas ring. Lähetuses 26.09-03.10.2024. Seega 8 päeva x 50 eurot = 400 eurot.
35.TLS § 21 lg 1 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. TLS § 40 lg 2 sätestab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha TLS § 40 lg 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
36.Töölepingu punktis 6.2 on kokku lepitud, et töötajale makstakse välislähetuse päevaraha vastavalt Eesi Vabariigi kehtivatele õigusaktidele, st 32-50 eurot päevas. Seega vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 25.06.2009 vastu võetud määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 p-le 3 makstakse esimese 15 kalendripäeva eest makstakse avaldajale välislähetuse päevaraha summas 50 eurot (neto) ja edaspidi 32 eurot (neto) iga järgneva päeva kohta.
37.TLS § 40 lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest.
38.Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 2 kohaselt makstakse päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
39.Hageja on TVK-s esitanud juhikaardi väljavõtted, millelt nähtub, et ta on 03.09.2024 viibinud kell 20.00 Leedus ning 08.09.2024 kell 20.00 naasnud Eestisse. 16.09.2024 ja 21.09.2024 on hageja samuti viibinud kell 20.00 Leedus. 26.09.2024 on hageja juba enne kell 20.00 Leedus ning 03.10.2024 kell 20.00 Lätis. Seega on hageja viibinud lähetuses 03.09.2024-08.09.2024, 16.09.2024-21.09.2024 ja 26.09.2024-03.10.2024. Kostja ei ole esitanud omapoolset arvestust ega hageja esitatust erinevaid tõendeid, sh maksete tasumist tõendavaid tõendeid.
Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue välislähetuse päevaraha 20 kalendripäeva eest 50 eurot päevas, kokku summas 1000 eurot (neto) ning kohus rahuldab nõude.
41.Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi täielikult rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
44.Hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole ning menetluskulude tekkimist ei nähtu ka tsiviilasja toimikust. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.