Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2

intellektuaalse taseme ja sotsiaalsete oskuste tagasilanguses. Dementsus oli kujunenud järkjärgult mitme ajuinfarkti tagajärjel, mis olid põhjustanud ajukoe kumuleeruva kahjustuse. L. R.S-i vaimse tervise olulist halvenemist on täheldatud alates 2017. a-st. 2018. a-l tehtud uuringust alates on ta olnud olulise dünaamikata kuni 10.10.2019 uuringuni, millest nähtuv seisund oli aluseks eksperdi arvamusele, et L. R.S-il on piiratud teovõime, mille alusel määras kohus L. R.S-ile eestkostja. On tõenäoline, et L. R.S-i teovõime oli piiratud vähemalt 2017. a-st.

MAAKOHTU LAHEND

kergele kognitiivse funktsiooni häirele kui algavale dementsusele. Tõenäoliselt oli tegemist kerge kognitiivse funktsiooni häirega, sest mäluhäired olid väheväljendunud ja hõlmasid lühimälu, varasemaid elusündmusi meenutas ka 06.02.2020 ekspertiisil probleemideta. Igapäevaeluga toimetulek oli rahuldav. Maakohus leidis, et eksperdi arvamuse kujunemine on jälgitav ja põhineb pärandaja terviseandmeid sisaldaval dokumentatsioonil. Eksperdiarvamuses puuduvad vastuolud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub pärandaja kognitiivsete funktsioonide selline defitsiit 15.10.2019 notariaalse testamendi tegemise ajal või testamendi tegemisele lähedasel ajal, mis oleks takistanud tal aru saamast testamendi tegemise tähendusest ja selle sisust. Eeltoodut arvestades on eksperdiarvamus tõendina usaldusväärne. Maakohus ei nõustunud psühholoog E. Kesküla arvamusega, et ekspert on jõudnud kahes ekspertiisis vastukäivate järeldusteni. Postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi eesmärgiks on hinnata pärandaja arusaamise ja tegude juhtimise võimet 15.10.2019 notariaalse testamendi tegemise aja seisuga. Isegi kui isikul on kestev psüühikahäire ja talle on määratud eestkostja, võib isik olla testamendi tegemise ajal testeerimisvõimeline. Notar on 15.10.2019 testamendis märkinud, et: „Notariaalakti tõestaja tähelepanekute kohaselt on testaator teovõimeline ega ole põhjust kahelda testaatori otsusevõimes. Ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt“. Seega notar ei märganud notariaaltoimingut tehes pärandaja käitumist, mis võinuks viidata teadvushäirele, teo- või otsusevõime puudumisele. Eestkostemenetluses tegi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi samuti psühhiaater A. Sell. Ekspert vestles L. R.S-iga 06.02.2020. L. R.S oli ekspertiisil selge teadvusega, õigesti orienteeritud ajas ja kohas, mõttekõik oli jälgitav, meelepetteid ta ei avaldanud. Avaldas paranoilisi luulumõtteid lähedaste suhtes. L. R.S avaldas eksperdile mh seda, et C.R olevat tema hooldaja, kellega koos käiakse poes, turul, pangaautomaadist raha võtmas ja surnuaial. L. R.S soovis, et C.R oleks tema eestkostja. L. R.S avaldas, et tegi pärandamislepingu pojatütrele, kuid 2019. a oktoobris tegi lepingu ümber E. H.le, sest pojatütar ei hooldanud teda ega käinud vaatamas. Eestkostemenetluses tehtud ekspertiisi kohaselt esines L. R.S-il multiinfarktne (valdavalt kortikaalne) vaskulaarne dementsus kaasuvate luululiste sümptomitega (RHK-10 järgi F01.11), mis väljendub orientatsiooni- ja mäluhäiretes, intellektuaalse taseme ja sotsiaalsete oskuste tagasilanguses ning luulumõtetes. Kohus seadis 13.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-845 L. R.S-i üle eestkoste ja määras eestkostjaks hageja. Eestkostja ülesanneteks määrati vajadusel eestkostetava ravi ja hoolduse korraldamine, eestkostetavale kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise tagamine eestkostetava huvides, eestkostetava ülalpidamiseks ja hoolduseks vajaminevate rahaliste toimingute teostamine, asjaajamised ametiasutustes, kus on vajalik seadusliku esindaja olemasolu, vajadusel eestkostetava nimel tema varaliste tehingute teostamine. Määrusest nähtuvalt avaldas L. R.S kohtule, et saab iseseisvalt oma eluga hakkama, käib ise poes ja maksab arved. Ütles, et kinkis oma korteri naabrile, seejärel ütles, et pärandas. Arvas, et tema eestkostjaks võiks hakata naaber C.R. Seega L. R.S oli 06.02.2020 eestkostemenetluses tehtud kohtupsühhiaatrilisel ekspertiisil selge teadvusega, orienteeritud õigesti ajas ja kohas, tema mõttekäik oli jälgitav. L. R.S-i avaldatust nähtub, et ta teadis, et oli oma pärandi osas 2019. a oktoobris teinud korralduse kostja I kasuks. Kuigi 06.02.2020 ekspertiisist nähtub, et L. R.S-il diagnoositi psüühikahäire, siis tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et pärandaja oli 15.10.2019 notariaalse testamendi tegemise ajal testeerimisvõimeline ja testament ei ole tühine. Isiku kestev psüühikahäire ei välista, et tema testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tähendusest aru. Tõenditest nähtub, et pärandajal olid oma naabri E. H.ga head ja lähedased suhted ning kostja I abistas pärandajat, nad käisid koos arsti juures, kostja I tõi pärandajale poest süüa jne.

4

Pärandaja usaldas kostjat I. Pärandaja oli läbivalt erinevatel ajahetkedel selge teadvusega, orienteeritud õigesti ajas ja kohas. Ta teadis läbivalt erinevatel ajahetkedel, et tegi korteri osas testamendi kostja I kasuks. Samuti on arusaadav, miks pärandaja testamendi kostja I kasuks tegi. Kohus leidis, et pärandaja viimse tahte avaldus kujunes tema isiklikust tahtest. Hageja ei ole tõendanud TsÜS § 8 lg 2 ega § 13 lg 1 järgseid tehingu tühisuse eeldusi. Kuna 15.10.2019 notariaalne testament ei ole tühine, siis PärS § 88 lg-te 1 ja 4 järgi kaotas 06.02.2019 notariaalne testament kehtivuse 15.10.2019 notariaalse testamendi tegemisega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5

18.04.2024 täiendavates taotlustes väljatoodud vastuolude arvestamata jätmist põhjendamata asuda seisukohale, et pärandaja oli 15.10.2019 testamendi tegemise ajal testeerimisvõimeline. Maakohus on mõistnud valesti, et ekspertiis põhineb pärandaja terviseandmeid sisaldaval dokumentatsioonil. Ekspert on lisaks kasutanud enda varasemaid üleskirjutusi pärandaja väidetest, mille tõepärasust ei ole ta kontrollinud. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millele tuginedes on ta vastuolud pärandaja tahteavaldustes ja eksperdile avaldatus välja toonud; 2) taotles hageja 18.04.2024 postuumset kohtupsühholoogia-kohtupsühhiaatria kordusekspertiisi uue psühhiaatriga ja neuropsühholoogi kaasamisega, kuna eksperdiarvamuses sisalduvad vasturääkivused ja ebaselgus ning vastava spetsialisti (atesteeritud kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog ja kliiniline psühholoog E. Kesküla) hinnangul oleks asjas selguse saamine kõige parem postuumse kompleksekspertiisiga. Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja palub rahuldada tema 18.04.2024 taotluse postuumse kohtupsühholoogiakohtupsühhiaatria kordusekspertiisi määramiseks. Hageja ei saanud ekspertiisi valiku tegemisel ette näha, et eksperdiarvamuses saavad olema vastuolud, mis ei võimalda üheselt mõista pärandaja seisundit testamentide tegemise ajal.

ebaselge, vasturääkiv või puudulik ning neid puuduseid ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega. Üksnes asjaolu, et üks asjatundja peab eksperdiarvamust ebapiisavaks, ei tähenda, et maakohus oleks pidanud määrama kordusekspertiisi ja seejuures uut liiki ekspertiisi. Hageja ei saa nõuda ringkonnakohtus uut liiki ekspertiisi või kordusekspertiisi, kuna hageja ei soovinud maakohtus esitada eksperdile lisaküsimusi ega eksperti üle kuulata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7

14.03.2024 arvamuse (I kd, tl 94-99) kohaselt L. R.S-il ei esinenud 15.10.2019 notariaalse testamendi tegemise ajal ega 06.02.2019 notariaalse testamendi tegemise ajal vaimutegevuse ajutist häiret ning ta ei olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime hinnata seda, kuidas testamendi tegemine mõjutas tema huve. L. R.S-il 15.10.2019 notariaalse testamendi tegemise ajal ja 06.02.2019 notariaalse testamendi tegemise ajal esinenud kerge kognitiivsete funktsioonide häire (RHK-10 järgi) ei takistanud tal aru saamast testamendi tegemise tähendusest ja selle sisust. 06.02.2020 arvamuses tuvastatud psüühikahäire võis avalduda 15.10.2019 ja 06.02.2019 notariaalsete testamentide tegemise ajal kergemal kujul. Eeltoodust tulenevalt on sama ekspert tuvastanud 06.02.2020 ekspertiisiakti arvamuses, et L. R.S ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida ning ta saab iseseisvalt hakkama tehingutega väiksema rahasumma ulatuses. 14.03.2024 ekspertiisiakti arvamuses on ekspert aga seisukohal, et L. R.S-il ei esinenud 15.10.2019 ja 06.02.2019 notariaalsete testamentide tegemise ajal vaimutegevuse ajutist häiret, ta oli suuteline hindama, kuidas testamentide tegemine mõjutas tema huve ning ta sai aru testamentide tegemise tähendusest ja selle sisust. Seega on õige hageja seisukoht, et sama ekspert on jõudnud lühikese ajavahemiku jooksul sama isiku suhtes vastukäivate järeldusteni. 10.06.2024 määruses, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse postuumse kohtupsühholoogia-kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramiseks, ei ole maakohus arvestanud 06.02.2020 arvamust ega asja materjalide juures olevaid Tartu notar T. Tombergi ja Tartu Linnavalitsuse seisukohti. Samuti ei ole maakohus taotluse rahuldamata jätmisel arvestanud kliinilise psühholoogi E. Keskküla seisukohaga (I kd, tl 120-121), mille kohaselt on põhjendatud hinnata lisaks L. R.S-i kognitiivseid funktsioone, mis kuulub kliinilise psühholoogi, mitte psühhiaatri pädevusse. Eeltoodu kinnitab, et maakohus rikkus hageja taotluse rahuldamata jätmisel eelmenetluse ülesandeid eelkõige sellega, et jättis välja selgitamata hageja nõude aluseks olevad asjaolud ning tegi otsuse olukorras, kus kõik olulised asjaolud vaidluse õigeks lahendamiseks olid välja selgitamata.

L. R.S

teovõime TsÜS § 8 lg 2 alusel piiratud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 01.05.2025 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti arvamuse (II kd, tl 2-30, edaspidi 01.05.2025 arvamus) kohaselt esines L. R.S-il nii 15.10.2019 kui ka 06.02.2019 testamendi tegemise ajal püsiv raske psüühikahäire – luululine (paranoidne) häire (F22.0), mis välistas tema võime tegelikkusega kooskõlas oleval viisil aru saada oma tegude tähendusest ja nende võimalikest tagajärgedest, sh sellest, kuidas testamendi tegemine mõjutab tema huve. L. R.S-il testamentide tegemise ajal esinenud luululine häire (mis on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“) välistas temal võime tegelikkusega kooskõlas oleval

8

viisil saada aru testamendi tegemise tähendusest. L. R.S juhindus mõlema testamendi tegemise ajal temal esinenud luulumõtetest, millest lähtuvate eesmärkide saavutamiseks oli suuteline sihipäraselt käituma. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus seada 01.05.2025 arvamuse usaldusväärsust kahtluse alla. Ringkonnakohus kuulas eksperdid V.V ja H.C ära 02.09. 2025 kohtuistungil ning ringkonnakohus veendus, et kostja I väited nimetatud arvamuse ebausaldusväärusest ei ole põhjendatud. 01.05.2020 arvamus on kooskõlas 06.02.2020 arvamusega selles, et L. R.S-il esines psüühikahäire (nõdrameelsus kaasuvate paranoiliste luulumõtetega), mille tõttu ei suuda L. R.S kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning ta saab iseseisvalt hakkama tehingutega väiksema summa ulatuses. Nimetatud arvamus anti seoses L. R.S-ile eestkostja määramisega ning Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusest nähtuvalt oli eestkostja ülesanneteks mh eestkostetavale kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise tagamine eestkostetava huvides ning asjaajamine ametiasutustes, kus on vajalik seadusliku esindaja Isiku teovõimet tule iga eestkostemäärusega hõlmamata tehingu osas eraldi hinnata (vt Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 14). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis (vt käesoleva otsuse p 10) teavitas Tartu Maakohut ja Tartu Linnavalitsust L. R.S-ist kui võimalikust eestkostet vajavast isikust Tartu notar T. Tomberg, kelle büroos sooviti teha tehingut, millega L. R.S kingib talle kuuluva korteriomandi oma naabrile. Samuti on Tartu Linnavalitsus teavitanud Tartu Maakohut, et L. R.S vajab eestkostet kinnisvaratehingute tegemiseks. Maakohus jättis 06.02.2020 arvamuse osa, milles leiti, et L. R.S ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning ta saab iseseisvalt hakkama üksnes tehingutega väiksema rahasumma ulatuses, ning Tartu notar T. Tombergi ja Tartu Linnavalitsuse seisukohad tähelepanuta. Samas ei ole maakohtu põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt 06.02.2020 arvamuses tuvastatud psüühikahäire ei välista testamendi kehtivust (ilmselt pidas maakohus silmas 15.10.2010 testamenti). Seega tugines maakohus hagi rahuldamata jätmisel üksnes 14.03.2024 arvamusele ning põhjendas seda sellega, et 14.03.2024 arvamuse kujunemine on kohtule järgitav ja selles puuduvad vastuolud. Selliselt rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust hinnata kõiku tõendeid ning juhul, kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, tuleb seda otsuses põhjendada. Ringkonnakohus märgib, et 14.03.2024 arvamus on vastuolus ülalmärgitud tõendite kogumiga (eelkõige 01.05.2025 arvamusega) ning seetõttu ringkonnakohus sellega ei arvesta. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et L. R.S-i 15.10.2019 notariaalne testament ja 06.02.2019 notariaalne testament on TsÜS § 10 järgi tühised, kuna testamentide tegemise ajal oli L. R.S-i teovõime TsÜS § 8 lg 2 alusel piiratud. Maakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja hagi rahuldada.

9

Nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 28,5 tunni ulatuses järgmiselt: 1) materjalidega tutvumine 3 h, juriidiline konsultatsioon 1 h, hagiavalduse koostamine 5 h; 2) vastus kostja seisukohale 2,5 h; 3) täiendava seisukoha esitamine kohtule 4 h; 4) E. H. avaldusele vastamine 1 h, apellatsioonkaebuse koostamine 7 h, 03.12.2024 kohtuistungi ettevalmistamine, istungil osalemine, täiendavate materjalide koostamine 3 h; 5) 08.08.2025 lõplike seisukohtade ja menetluskulude koostamine 2 h. Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (OÜ Madal ja Partnerid ei ole käibemaksukohustuslane). Hageja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostjad hagaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et TsMS § 176 lg 4 kohaselt menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Maakohus oli määranud 18.03.2024 määrusega menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 22.05.2024. Hageja maakohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas toonud välja ka oma maakohtu menetluse kulud. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (TsMS I komm (2017) § 176, p-d 3.5, 3.6.1.b; RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-107-16, p 13) on asutud seisukohale, et kõrgema astme kohtumenetluses madalama astme kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa, kuid nimekirja esitamata jätmine ei välista, et kohus siiski menetluskulud kindlaks määrab. Sel juhul võtab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi aluseks tsiviilasja materjalid. Toimiku materjalide põhjal määrab kohus kindlaks üksnes selged ja üheselt tuvastatavad menetluskulud, nt riigilõivu ja ekspertiisitasu. Lepingulise esindaja kulu kohus ilma vastava kulunimekirjata kindlaks määrata ei saa. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja Elina Madal. Hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus (ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt 15,5 tunni eest 1550 eurot) jääb eespool toodud põhjendustel kindlaks määramata. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud esindaja toimingud ringkonnakohtus on ringkonnakohtu hinnangul asja mahtu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud kogu märgitud 13 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu. Seega hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus on 1300 eurot. Lisaks on hageja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasunud asjas riigilõivu nii hagilt kui ka apellatsioonkaebuselt 420 eurot ning ekspertiisitasu maakohtus 1692 eurot ja ringkonnakohtus 8748 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kulutused seaduses nõutud suuruses tasutud riigilõivudele, s.o nii hagilt kui ka apellatsioonkaebuselt 420 eurot, kokku 840 eurot, põhjendatud kulutused. Samuti on põhjendatud kulutused kahe ekspertiisi tegemise eest tasutud 10 440 eurot, sh maakohtu määratud postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis 1692 eurot ja ringkonnakohtu määratud postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 8748 eurot. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus 2112 eurot (sh riigilõiv 420 eurot ja ekspertiisikulu 1692 eurot) ning ringkonnakohtus 10 468 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1300 eurot, riigilõiv 420 eurot ja ekspertiisikulu 8748 eurot), kokku 12 580 eurot, ning mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

10

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.