Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib hageja esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale TsMS § 187 lg 6 kohaselt kui menetlusabi taotleja esitab menetlusabi taotluse, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) OÜ Dictator nõuab R. S.lt kõrvalkulude 180,09 eurot tasumist ja alates 18.05.2021 põhinõude 180,09 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni viivise tasumist. Nõuete aluseks on poolte vahel 01.09.2020 sõlmitud eluruumi üürileping Tallinnas xxx xx-xx, tuba nr xx osas. R. S. jättis tasumata 2020.a septembri kõrvalkulud 84,38 eurot ja 2020.a oktoobri kõrvalkulud 95,71 eurot. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2 (3)

Menetluskulude kindlaksmääramine Kohus on seisukohal, et hageja poolt riigilõivu 75 eurot tasumine on vajalik ja põhjendatud kohtukulu. TsMS § 4842 järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks maksekäsus või maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu. TsMS § 172 lg 9 ls 2 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja hagi koostamise ajakulu kolm tundi on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas asja vähese õigusliku keerukuse ning vähese mahuga. Hageja on avaldanud kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasu suurus põhjendatud ja vajalik, kui see ei ületa 120 eurot tunnis (sealhulgas käibemaks). Kohus leiab, et tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades määrab kohus kindlaks kohtukulu riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 72 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.