Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Igor Santašov (avaldaja) esitas 13.05.2021 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei 03.05.2021 otsusele täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ning palub vaidlustatud osas kohtutäituri otsus tühistada ja saata avaldaja 26.05.2020 kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur saatis avaldajale kutse, kuid kutses märgitud ajal keeldus kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei teadmata põhjusel kaebuse läbivaatamisest. Avaldaja on seisukohal, et tema TMS §-st 217 lg 3 tulenevat õigust osaleda kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse läbivaatamisel on rikutud. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur 03.05.2021 otsusega, millega rahuldas 26.05.2020 kaebuse ja tagastas avaldajale õigusvastaselt kinnipeetud rahalised vahendid summas 8,10 eurot, lisanud õigusvastaselt kinnipeetud raha tagastamise tingimuse, mille kohaselt „kohtutäitur tagastab 8,10 eurot täitemenetluses sissenõutud kohtutäituri tasu arvelt“ ja „tagastatud summa võrra suureneb rahuldamata täitekulude jääk“.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kaebuse läbivaatamise käigus oli avaldajat mitmekordselt palutud teatada, kas ta soovib 26.05.2020 kaebusele midagi lisada. Kohtutäitur leiab, et kaebuse läbivaatamisel ei ole ta avaldaja õigusi rikkunud. Avaldaja kontolt teenustasuna panga poolt võetud 0,38 eurot võttis võlgniku kontolt pank mitte kohtutäitur. Kohtutäituril on võimalik võlgnikule ametialaselt kontolt tagastada vaid raha, mis kohtutäituri poolt läbiviidud sissenõudmise tulemusena ametialasele kontole on laekunud. Avaldaja suhtes viiakse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX läbi täitemenetlust. 03.05.2021 otsusega otsustas kohtutäitur 19.05.2020 kinnipeetud rahalised vahendid summas 8,10 eurot võlgnikule tagastada. Seoses raha tagastamisega vähenes 8,10 euro võrra täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX võlgnikult sissenõutud raha. Kohtutäitur otsustas raha tagastada täitemenetluses sissenõutud kohtutäituri tasu (so täitemenetluse kulude) arvelt, seega vähenes
8,10 euro võrra võlgnikult sissenõutud täitemenetluse kulude summa. Kuivõrd võlgnikult sissenõutud täitemenetluse kulude summa 8,10 euro võrra vähenes, siis vastavalt suurenes täitemenetluse kulude jääk.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 17. juuni 2021. a määrusega osaliselt I. Santašovi kaebuse ja tühistas kohtutäitur Oksana Kutšmei 03.05.2021 otsuse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX kohtutäituri täitemenetluse kulude suurendamiseks 8,10 euro ulatuses ning saatis selles osas I.Santašovi kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Panga teenustasu 0,38 eurot tagastamiseks jättis maakohus läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda ja mõistis kaebaja kasuks välja 15 eurot menetluskulude katteks. Maakohus oli seisukohal, et kuna kaebuse läbivaatamine menetlusosaliste juuresolekuta on võimalik, ei ole kohtutäituri tegevusele midagi ette heita. Avaldaja ei ole kaebuses kohtutäituri otsuse peale toonud ka välja, mis osas oleks ta soovinud kaebust täiendada või millised täiendused jäid kaebusele tegemata ning kuidas oleks need mõjutanud kohtutäituri tehtud otsust. Avaldajal oleks olnud võimalik kaebuse täiendused maakohtule esitatud kaebuses välja tuua, kuid seda tehtud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur alusetult sissenõutud summa tagastamisel lähtunud täitemenetluse üldpõhimõtetest. Rahalise nõude sundtäitmise korral on kohtutäituri seaduse (KTS) §-s 32 lg 5 sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega alusetult sissenõutud 8,10 eurot pidi olema ka sellest lähtuvalt sissenõudja ja kohtutäituri vahel jagatud. Kohtu hinnangul tuleks alusetult sissenõutud summa tagastamisel lähtuda sellest, kuidas summa sissenõudja ja kohtutäituri vahel selle saamisel jagunes. See, et alusetult sissenõutud summa tagastamise hetkeks oli avaldajalt sissenõutud summa suurem (kokku 78,69 eurot) kui tagastamisele kuuluv summa (8,10 eurot), ei oma alusetult saadud raha tagastamisel tähendust. Praegusel juhul tagastas kohtutäitur alusetult sissenõutud summa kogu ulatuses vaid kohtutäituri täitemenetluse kulude arvelt ja selle võrra suurendas enda nõuet avaldaja vastu. Kohtutäitur pidi avaldajale tagastama vaid selle osa, millises ulatuses tema nõue 8,10 euro sissenõudmisel vähenes. Ülejäänud ehk sissenõudjale ülekantud rahasumma peab tagastama sissenõudja. Kui sissenõudja seda vabatahtlikult ei tee, saab avaldaja esitada sissenõudja vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 12.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-1612972, p 26). Sellest tulenevalt võib kohtutäitur suurendada kohtutäituri täitemenetluse kulude nõuet vaid selles ulatuses, mis osas oli tal raha tagastamise kohustus. Kui kohtutäitur täitis sissenõudja kohustuse võlgniku ees, läks selles osas võlgniku nõue sissenõudja vastu üle kohtutäiturile (võlaõigusseaduse § 78 lg 4). Vastasel juhul viib alusetult sissenõutud rahade tagastamine vaid kohtutäituri täitemenetluse kulude arvelt olukorrani, kus sissenõudja nõue on näiliselt rahuldatud suuremas osas, kui see tegelikult on ja seetõttu saaks kohtutäitur näiteks nõuda suuremat kohtutäituri täitemenetluse tasu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituril puudus õiguslik alus suurendada kohtutäituri täitemenetluse kulude nõuet kogu avaldajale tagastatud rahasumma ulatuses. Selles osas tuleb kohtutäituri 03.05.2021 otsus tühistada. Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõuet ei saa esitada kaebusega kohtutäituri otsuse peale, ja jättis läbi vaatamata avaldaja kaebuse panga teenustasu 0,38 euro tagastamiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda ja mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus kaebuse rahuldamise osas, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtutäitur märkis, et maakohtul puudus kaebus, mida kohustati uuesti läbi vaatama ja taotles I. Santašovi 26.05.2020 kaebuse tõendina asja materjalide juurde võtmist. 26.05.2020 kaebuse selgesõnaliselt väljendatud nõue oli, et kohtutäitur viivitamatult tagastaks raha 8,10 eurot. Seega oli ainsaks võimaluseks rahuldada kaebuses esitatud nõue tagastada 8,10 eurot kohtutäituri tasu arvelt. Kohtutäituri hinnangul ei ole kaebuse läbivaatamisel läbitud MS § 218 lg 1 teises lauses sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, küsimuses mille (kas täituri tasu või sissenõudja nõude katteks kantud) raha arvelt soovib võlgnik 8,10 eurot tagasi saada. 03.05.2021 otsuse tegemise kuupäeva seisuga ületas kohtutäiturile kantud summa (so 32,94 eurot) KTS § 32 lg 5 järgi sissenõutavaks muutunud põhitasu suurust (so 24,71 eurot) 8,23 euro võrra. Maakohutu määrusest ei nähtu kas ja kuidas on maakohus erinevate tasu ja sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamise arvestuse võimalustega arvestanud. Näiteks oli võimalik võlgnikule 8,10 eurot tagastada selle raha arvelt mille võrra kohtutäiturile kantud summa (so 32,94 eurot) ületas KTS § 32 lg 5 järgi sissenõutavaks muutunud põhitasu suurust (so 24,71 eurot).
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse ja võtab asja juurde I. Santašovi 26.05.2020 kaebuse. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
8.Asjas on vaidluse all küsimused, kas TMS § 218 sätestatud avalduse kohtueelse läbivaatamise kord on läbitud ning kuidas ja millistest vahenditest võib konkreetsel juhul kohtutäitur vaidlusaluse raha avaldajale tagastada.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kuna kaebaja ei märkinud kaebuses, kuidas tuleks raha tagastada, siis ei ole kaebuses nõuet esitatud ja läbimata on kohtueelne menetlus. Samuti ei ole põhjendatud väide, et maakohus ei teadnud, mis kaebust ta läbi vaatab, kuna kaebust kohtuasja materjalides ei olnud. Menetlusosalised said maakohtus aru, mille üle vaieldakse, maakohus pidas õigesti kaebaja väiteid kaebuse sisu osas piisavaks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei pidanud kohtutäiturile esitatud kaebuses märkima, kuidas ja millistest vahenditest tuleb talle vaidlusalune summa tagastada. Selle üle sai otsustada kohtutäitur arvestades kehtivaid õigusnorme ning maakohtul oli pädevus raha tagastamise korra vastavust kontrollida.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse esitaja väited, et kohtutäitur valis lihtsaima võimaluse raha tagastamiseks ning maakohus ei kontrollinud kõiki võimalikke viise raha tagastamiseks. Võlgnik ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, seega on ta nõus maakohtu määrusega.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6) osas, milles maakohus leidis, et alusetult sissenõutud summa tagastamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas summa sissenõudja ja kohtutäituri vahel selle saamisel jagunes ning kohtutäitur peab avaldajale tagastama vaid selle osa, millises ulatuses tema nõue 8,10 euro sissenõudmisel vähenes.
11.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Avaldajal ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad, mistõttu puudub alus menetluskulude suurust kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.