2-21-5642/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Registon (hageja) ja OÜ Ida Regioon (kostja) vahel 30.11.2018 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja 17.09.2019 sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppe alusel sai kostja hagejalt laenu kokku 40 000 eurot tähtajaks kuni 07.12.2020.a. Laenulepingu punkti 1.6. kohaselt kohustub Kostja igakuiselt tasuma intresse 0,1% päevas. Kostja on tasunud intresse alates jaanuarist kuni oktoobrini 2019.a., kuid alates novembrist 2019.a., vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, on jätnud intressid tasumata. Hageja leidis, et laenuintresside tasumata jätmine on lepingu oluline rikkumine, mis annab Hagejale aluse laenulepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks ning laenusumma koheseks tagasinõudmiseks. 22. aprillil 2020.a. esitas hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja laenuintresside tasumiseks. Kostja ei ole intresse hagejale maksnud. 08.05.2020.a. esitas hageja kostjale avalduse laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning palus tagastada laenusumma koos intressidega hiljemalt 15.05.2020.a. Kostja ei ole laenusummat ega intresse hagejale maksnud. Hageja nõue Kostja vastu oli tagatud Hageja kasuks seatud 40 000 eurot suuruse hüpoteegiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxx kantud kinnistule asukohaga xxx xx, xxx. Hageja pöördus 26.05.2020.a. kohtutäituri Andrei Krek poole laenu põhisumma 40 000 eurot ning intresside 9 120 eurot sissenõudmiseks. Hageja nõue on arvutatud alljärgnevalt: 1. 40 000 eurot – põhinõue ehk laenusumma 2. 9 120 eurot – laenuintress ajavahemiku 01. oktoober 2019.a. – 15. mai 2020.a. eest. 228 päeva x 40 eurot (40 000 x 0,1%) = 9 120 eurot. Kokku 49 120 eurot. Hageja täitmisavalduse alusel algatati kostja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 066/2020/1594. 23. märtsil 2021.a. kohtutäitur müüs avalikul enampakkumisel kostjale

kuuluva kinnisasja asukohaga xxx xx, xxx hinnaga 46 000 eurot. 08. aprillil 2021.a. edastas kohtutäitur hagejale kinnisasja müügist saadud tulemi jaotuskava, mille kohaselt lähtudes hüpoteegi summa 40 000 eurot suurusest, rahuldatakse hageja nõue kostja vastu summas 37 600 eurot ning 2 400 eurot on kohtuätituri tasu, müügihinnast ülejäänud 6 000 eurot tagastatakse kostjale. Ülaltoodud järjekorrast tulenevalt on kinnisasja müügist laekunud summast täidetud hageja intressinõue summas 9 120 eurot ning põhinõue (laenu põhisumma) 28 480 eurot, seega kostja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse (laenusumma) jääk on 11 520 eurot (40 000 eurot – 28 480 eurot). 23.03.2021.a. jaotuskava kohaselt tagastatakse kostjale kinnisasja müügist saadud tulemist 6 000 eurot (46 000 eurot – 2 400 eurot kohtutäituri tasu – 37 600 eurot hageja nõue). Vaidlus kuulub on poolte kokkuleppe järgi lahendamisele Harju Maakohtus. Hageja nõuab pooltevahelisest laenulepingust tuleneva põhinõude väljamõistmist kostjalt osaliselt summas 6 000 eurot. Hageja palus hagi tagamist. Hageja palub kostjalt välja mõista Ida Regioon OÜlt OÜ Registon kasuks 6 000 euro ja jätta menetluskulud palub Kostja kanda. Hageja palub hagi lahendada tagaseljaotsusega juhul, kui kostja ei vasta tähtaegselt hagile. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel on riigilõiv hagi esitamise eest 425 eurot ja riigilõiv hagi tagamise eest 50 eurot ning lepingulise esindaja kulud 340 eurot, kokku 815 eurot. Hageja palub määrata kindlaks tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 815 eurot. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.07.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 340 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 475 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud lõiv 425 eurot, hagi tagamise taotluse lõiv 50 eurot), seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud