Hageja N. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Kohtuistungil 17.05.2021
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks välja mittevaraline kahju 500 eurot.
3.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks välja varaline kahju 1035 eurot.
4.Jätta rahuldamata N. S. taotlus võtta tsiviilasja juurde hageja 31.05.2021 esitatud asjatundja arvamus (lisa 1) ning artiklid hagejat puudutavate kommentaaridega (lisa 3) ja jätta nimetatud tõendid vastu võtmata.
5.Võtta tsiviilasja materjalide juurde hageja 31.05.2021 esitatud loetelu artiklite pealkirjadest (lisa 2).
6.Jätta rahuldamata AS Ekspress Meedia 14.06.2021 alternatiivne taotlus kohtuliku keeleekspertiisi määramiseks ning jätta asja juurde võtmata 14.06.2021 AS Ekspress Meedia esitatud tõendid. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud kostja AS Ekspress Meedia kanda.
8.Määrata N. S. menetluskulude suuruseks 3436 eurot.
9.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks välja menetluskulud 3436 eurot (sh käibemaks).
10.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (3436 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Kostja on ajalehe Eesti Päevaleht ja veebiportaali www.epl.delfi.ee väljaandja. Ajalehes Eesti Päevaleht ilmus 05.08.2020 artikkel „TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica“ (edaspidi artikkel). Artikli põhiteemaks on Isamaa parteist kerkinud parempoolsete ühendus ning artiklis tutvustatakse selle tuntumaid liikmeid, teiste seas ka parempoolsete nimekirjas olevat S. K., kellega seoses on artiklis järgnev lause: „K.le kuulus kolmandik kinnisvara, mida respublikaanid N. S. ja I. R. kasutasid elamislubadega kaubeldes.“ Nimetatud lause sisaldas ebaõiget faktiväidet hageja kohta, nagu hageja oleks justkui müünud elamislube. Kostja töötles artiklis mh hageja isikuandmeid (nime) ilma andmesubjekti teadmiseta, nõusolekuta ja ilma selleks õigustatud alust omamata, kuigi hageja ei olnud artikli teemaga ühelgi viisil seotud. Artikkel avaldati elektroonilises meedias, mille leviala on oluliselt suurem, kui paberväljaandel ja seetõttu oli info kättesaadav ka suuremale isikute ringile, kui oleks olnud paberväljaandes info avaldamise korral.
2.Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväite ning isikuandmete lubamatu kasutuse tõttu. Artiklis avaldatud ebakohase faktiväitega kahjustati hageja mainet ja head nime. Faktiväide on tõele mittevastav ja negatiivse sisuga ning seostab hagejat ebaseadusliku tegevusega, milleks on elamislubadega kauplemine. Hageja ei ole kunagi elamislubadega kaubelnud, vaid hagejale kuuluv äriühing tegeles igati legaalse nõustamistegevusega. Elamislubadega seotud sündmustega on tegelenud Kaitsepolitseiamet. Uurimise tulemusena ei tuvastanud kaitsepolitseiamet seaduse rikkumist ning lõpetas kriminaalasja. Elamislubadega seotud sündmusi käsitles ka Riigikogu uurimiskomisjon, kes tuvastas, et hagejale kuuluv äriühing tegeles seadusliku nõustamistegevusega, mida on kvalifitseeritud õigusteenuseks, mis seisnes muuhulgas elamislubade taotlemise käigus isikute abistamises elamislubade taotlemise tehnilises asjaajamises.
3.Hageja ei ole kuidagi artikli teemaga seotud, ja hageja isikuandmete avaldamine oli täiesti põhjendamatu ja õigusvastane. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, kelle suhtes võiks avalikkusel olla kõrgendatud huvi. Hageja ei ole pea kümme aastat olnud ühiskondlikult tegev, ta ei ole ühegi erakonna ega ühenduse liige, ta ei täida avalikke ülesandeid, ta ei tegele enda isiku ega loomingu eksponeerimisega. Seega ei saa lugejatel olla mõistlikult tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ega tegevuse vastu. Samuti ei tee hagejast avaliku elu tegelast käesoleval hetkel asjaolu, et ta kunagi võis avaliku elu tegelane olla.
4.Artikkel on põhjustanud hagejale hingelist valu ning kannatusi. Sellisest vaatenurgast elamislubade temaatika jätkuv avalikkuse ette toomine hagejaga seoses ja hagejast sellega negatiivse kuvandi loomine kahjustab hageja mainet nii avalikkuse kui sõprade ja tuttavate hulgas ning tekitab tema suhtes halvustavat suhtumist. Kostja vastas 08.09.2020 hageja nõudekirjale, et on omapoolse kompromissettepanekuna hageja nime artiklist eemaldanud. Sellega võttis kostja õigeks, et on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite. Artiklist hageja isikuandmete eemaldamisega viidi olukord kooskõlla IKS § 4, kuid see ei muuda fakti, et kostja avaldas hageja isikuandmeid viisil, mis kahjustas enam kui kuu aja jooksul ülemääraselt andmesubjekti ehk hageja õigusi.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuhüvitis kohtu äranägemisel ja varaline kahju kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude näol 1035 eurot, sh käibemaks. Õigusabikulu 7,5 tunni osas tunnihinnaga 115 eurot on kantud seoses kostjale nõude
koostamise ja esitamisega ning hageja õigusnõustamisega seonduvalt sh hageja nimel kostjaga kahju hüvitamise üle läbirääkimiste pidamisega. Kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et avaldades õigusvastaselt hageja kohta ebaõige faktiväite ja hageja isikuandmed ilma tema nõusolekuta, on kostja sundinud hagejat tegelema enda õiguste kaitsega ja kandma seetõttu õigusteenusega seotud kulu, s.o kandma varalist kahju. Arvestades, et nõude koostamise ja esitamise tulemusel saavutas hageja, et kostja tema isikuandmed artiklist eemaldas, oli hageja õigusabikulu igati põhjendatud ja vajalik.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et elamislubadega kauplemise kui tegevuse olemust ja tähendust ei ole võimalik samastada elamislubadealase nõustamis- ja asjaajamisteenuse osutamisega või äriühingule teenusena asukoha aadressi pakkumisega. Artiklis avaldatud lause kontekstis tähendab elamislubadega kauplemine üheselt seda, et hageja annab kliendile tasu eest üle elamisloa, sest kauplemine tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt eelkõige müüki. Sellist tegevust ei toimunud. Elamislubadega kauplemine ehk elamislubade müümine on otsene viide ebaseaduslikule tegevusele, kuna elamislube ei ole võimalik seadusliku tegevusena müüa.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on vale käsitlus, et elamislubadega kauplema tähendab elamislubade müümist. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab kauplema pidevalt kaupu müüma, müütama; äri ajama, äritsema. Seega ei tähenda kauplema tingimata müügitehingute tegemist vaid ka äri ajamist. Hagiavalduse lisaks nr 7 oleva uurimiskomisjoni lõpparuande kohaselt osutas S. osalusega X OÜ majandus-, õigus- ja kinnisvaraalaseid nõustamisteenuseid. Hageja tegevust uurinud Riigikogu komisjon on leidnud, et hageja kasutas xxx asuvat kinnistut välismaalastele elamislubade taotlemisega seotud äritegevuseks ning elamisloa taotlemiseks vajaliku ettevõtte registreerimise asukoha võimaldamiseks. S. osutas teenust tasu eest kasu saamise eesmärgil. Seega on väide, et ta kaubitses elamislubadega, õige.
8.Artikkel käsitles Isamaaliidu ja endise Res Publica omavahelisi seoseid ja endiste respublikaanide kuulumist Isamaaliitu. K. ja S. omavahelise seose väljatoomine oli oluline, sest 2011. aastal moodustati just S. tegevuse uurimiseks ja hageja esitatud taotluste alusel välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks Riigikogu uurimiskomisjon. S. äritegevus toimus just K.ga seotud kinnisvara aadresse kasutades. Hageja kuulus Tallinna Linnavolikogusse ja oli nii Res Publica kui ka Isamaaliidu liige, seega on tegemist avaliku elu tegelasega, kelle tegevuse kajastamine meedias on avaliku huvi spektris. Isegi juhul kui hageja praegu ei ole avaliku elu tegelane, ei tähenda see, et tema tegevust ajal, mil ta oli avaliku elu tegelane, ei tohiks täna päevakajaliste sündmustega seoses kajastada. Artiklis, mis käsitleb endiste Res Publica liikmete naasmist poliitikasse ning nende varasemat tegevust poliitikas ja äritegevuses, on hageja mainimine kohane, kuna avalik huvi endiste respublikaanide S. ja K. omavaheliste seoste ja elamislubade temaatika vastu on olemas.
9.Hageja viide isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 punktile 1 a ei ole kohane. Tegemist on isikuandmete töötlemise üldnormiga. Erinormina reguleerib isikuandmete töötlemist meediaerandi alusel IKÜM artikkel 85 punkt 1, mille kohaselt ühitavad liikmesriigid õigusaktiga õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks. Kostja leiab, et artiklis hageja isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi, sest artikkel kajastas avaliku arutelu all olnud episoodi hageja tegevuses, mida kajastati ka komisjoni kokkukutsumise eelselt ja järgselt meedias; Riigikogu uurimiskomisjoni raport, mis käsitleb hageja tegevust, on avalik dokument, mis on veebist kõikidele soovijatele lihtsasti leitav; artiklis kajastati hageja tegevust ajal, mil ta oli avaliku elu tegelane; artiklis kajastatud hageja
tegevuse uurimiseks moodustati Riigikogu uurimiskomisjon; artikkel ei kajastanud mitte ühtegi hageja eraelu puudutavat seika. Kostja on avaliku huvi olemasolu hageja isikuandmete töötlemiseks põhjalikult analüüsinud ning on seisukohal, et kostja kui meediaorganisatsiooni ülesanne ongi oma majandus- ja kutsetegevuses hinnata eri teemade puhul esinevat avalikku huvi. Hageja isikuandmete töötlemine oli IKS § 4 alusel õiguspärane.
10.Tegemist on neutraalse väitega. Kauplemine kui äritegevus ei ole meie kultuuriruumis negatiivse või halvustava tähendusega. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb väidetav õigusvastase tegevuse omistamine. Ei artiklis ega komisjoni raportis ole hageja tegevusele omistatud negatiivset kuvandit ega väidetud, et tegevus on olnud ebaseaduslik.
11.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Hageja kohta ei ole avaldatud ebaõigeid fakte ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mis võiksid kaasa tuua hagejale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju eelduseks on avaldatud faktiväite või väärtushinnangu au teotav iseloom. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Praegusel juhul on hagejat puudutav väide õige ja põhineb RK uurimiskomisjonis tuvastatul. Väitel puudub vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus. Asjaolu, et hageja ei soovi olla seostatud RK uurimiskomisjoni uuritud välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamisega, ei saa olla väidetava õigusvastasuse aluseks.
12.Samuti vaidleb kostja vastu varalisele kahjunõudele. Kostja on hageja isikuandmeid töödelnud õiguspäraselt ning hageja kohta avaldatud faktiväide on õige. Kostja tegevus ei ole hagejale kaasa toonud varalist kahju. Kostja eemaldas hageja isikuandmed artiklist õigusrahu huvides, sest kostja soovis hagejale vastu tulla ja oli valmis kompromissi pakkuma. Isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja isikuandmeid ja/või avaldatud faktiväide on vale, on hageja esitatud kulu ülemäärane. Hageja esitas nõude 01.09.2020. Kostja eemaldas hageja isikuandmed kompromissi korras. 16.09.2020 e-kirjas kostja esindajale kinnitas hageja, et õigusabikulud nõude esitamiseks on olnud 690 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse kohaselt on kohtueelses menetluses hageja õigusabikulu olnud 1035 eurot, 9 tundi hinnaga 115 eurot tund. Hageja saatis kostjale veel kolm e-kirja, milles oma nõuet põhjendas. Kolme e-kirja kirjutamise mõistlik ajakulu ei ole 3 h. Korduvate e-kirjade saatmine ei olnud vajalik ega mõistlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus rahuldab hagi.
14.Kohus lahendab esmalt hageja 31.05.2021 menetlusliku taotluse tõendite asja juurde võtmiseks ning kostja 14.06.2021 alternatiivse taotluse ekspertiisi määramiseks (TsMS § 442 lg 5). Hageja soovib ekspertarvamusega tõendada, et kostja avaldatud artiklis oleval faktiväitel oli hageja au teotav iseloom. Loeteluga artiklite pealkirjadest ja hagejat puudutavate artiklite kommentaaridega soovib hageja tõendada, et ajakirjanduses kasutatakse sõna kauplema konkreetselt ostma-müüma ja vahel ka tingima tähenduses. Hagejat puudutavate artiklite ja lugejate kommentaaridega soovib hageja tõendada, et kuidas mõjutavad artiklid keskmise lugeja arvamust hageja suhtes negatiivselt ja loovad tema isiku kohta negatiivseid assotsiatsioone. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ls 1).
15.Kostja palub jätta hageja 31.05.2021 esitatud arvamus (lisa 1) tähelepanuta ja keelduda asja materjalide hulka võtmisest. Juhul, kui kohus võtab tõendi asja juurde, määrata asjas kohtulik keeleekspertiis. Samuti palub kostja jätta tähelepanuta lisa 3 ja keelduda selle
materjalide juurde võtmisest, kuna tegemist on asjakohatu tõendiga. Kostja esitas 14.06.2021 täiendavate tõenditena väljavõtte ajalehest Postimees ja Eesti Ekspress.
16.Vastavalt Riigikohtu praktikale tuvastab vaidluse korral kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kõrgema astme kohtud ei ole välistanud, et teatud juhtudel võib eriteadmistega isiku arvamus olla tõendiks au teotamise vaidlustes (nt TalRK 2-18-17980, p 21, TalRK 2-14-58990). Hageja poolt esitatud hinnangut ei saa lugeda eksperthinnanguks TsMS § 293 mõttes, kuna täitmata on peatükis 32. sätestatud nõuded. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, millest nähtub asjatundja arvamus. Kohus leiab, et asjaolu, kas avaldatud faktiväitel on au teotav iseloom ning kuidas eesti keelt valdav keskmine mõistlik inimene artiklis avaldatud elamislubadega kauplemist mõistab, saab tuvastada üksnes kohus, sest tegemist on õigusliku küsimusega. Kohtu hinnangul ei saa asjatundja hinnata mõistliku inimese arusaama. Seetõttu ei ole nimetatut võimalik tõendada asjatundja arvamusega ning kohus jätab tõendi TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata. Kohus jätab vastu võtmata artiklid hagejat puudutavate artiklite kommentaaridega (lisa 3), kuna tegemist on asjakohatute tõenditega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kommentaarid ei tõenda ühtegi käesoleva vaidluse asjaolu, kuna mõlemad artiklid ilmusid aastaid enne vaidlusaluse faktiväite avaldamist kostja poolt. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kuidas artiklid mõjutavad avalikku arvamust. Kohus võtab asja materjalide juurde hageja 31.05.2021 esitatud loetelu artiklite pealkirjadest (lisa 2). Kohtu hinnangul võib tegemist olla asjakohase tõendiga, kuna hageja soovib nendega tõendada, et ajakirjanduses kasutatakse sõna kauplema valdavalt siiski ostma/müüma tähenduses.
17.Kostja alternatiivne taotlus kohtuliku keeleekspertiisi määramiseks rahuldamisele ei kuulu. Kostja esitas taotluse juhuks, kui kohus võtab asja juurde hageja poolt esitatud asjatundja arvamuse. Kohus hageja taotlust ei rahuldanud. Kohus jätab asja materjalide juurde võtmata 14.06.2021 täiendavate tõenditena esitatud väljavõtte ajalehest Postimees ja Eesti Ekspress. Nimetatud tõendid on esitatud hilinemisega. Kohus määras 17.05.2021 toimunud istungil tõendite ja taotluste esitamise tähtaja 31.05.2021. Kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1). Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
18.Hageja hinnangul on kostja 1) avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite ja 2) töödelnud ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, mis teotavad hageja au. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja on seisukohal, et 1) hageja kohta avaldatud faktiväide on õige ja, et 2) kostja on hageja isikuandmeid töödelnud õiguspäraselt.
19.Hageja mittevaralise kahju õiguslik alus ebaõige faktiväite avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.
20.Kahju õigusvastane tekitamine võib toimuda ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult, kui selleks esineb mõni õigusaktides sätestatud alus (EL määrus 2016/679 art 6(1)). Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekul või kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määrus 2016/679 art 6(1)(a) ja (f)). Viimast alust täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmeid võib
andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS1 § 4 ). Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus alus.
21.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
22.Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostja väljaantavas ajalehes Eesti Päevaleht veebiväljaandes ilmus 05.08.2020 artikkel „TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica“ (tl 9-11 pöördel). Artiklis avaldati järgmine lause: „K.le kuulus kolmandik kinnisvara, mida respublikaanid N. S. ja I. R. kasutasid elamislubadega kaubeldes.“ (tl 10). Artikkel on tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kostja eemaldas pärast hagejalt nõudekirja saamist hageja nime artiklist.
23.Kohus analüüsib, mida kostja hageja kohta avaldas, so kas kostja on hageja kohta avaldanud ebaõige faktiväite. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.
24.Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on kauplema tähendus pidevalt kaupu müüma, müütama; äri ajama, äritsema (vt XXX Kohtu hinnangul mõistab mõistlik inimene nimetatud kommentaarist, et hageja tegeleb elamislubade müügiga, so annab tasu eest elamisloa. Kohtu hinnangul ei saa väitest tuletada, et hageja justkui ajas elamislubadega lihtsalt äri. Hageja 31.05.2021 esitatud artiklite pealkirjade loetelust nähtub, et ajakirjanduses kasutatakse sõna kauplema erinevas tähenduses. Mõnel juhul ostma-müüma tähenduses, ka tingima või äri ajamise tähenduses (tl 108-110). Kohtu hinnangul tuleb kauplemise tähendust hinnata arvestades artikli ja lause konteksti. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et elamislubadega kauplemise kui tegevuse olemust ja tähendust ei ole võimalik samastada elamislubade nõustamis- ja asjaajamisteenuse osutamisega või äriühingule teenusena asukoha aadressi pakkumisega. Seega saab asuda seisukohale, et kauplemine tähendab eelkõige millegi müüki. Vastavalt on hageja avaldanud kostja kohta väite, et hageja tegeles elamislubade müümisega. Väidet saab jah-ei skaalal hinnata ning see on kontrollitav. Vastavalt on tegemist faktiväitega. Väide, et hageja on tegelenud elamislubade müümisega ei ole neutraalne väide. Kauplemine iseenesest ei ole tõesti negatiivse tähendusega, kuid elamislubade müümine on ebaseaduslik tegevus, kuna elamislube ei ole võimalik seaduslikult müüa. Vastav tegevus oleks ebaseaduslik ning seega on elamislubadega kauplemise väide hageja au teotav.
25.Kohus tuvastab kas avaldatud väide on õige. Kohus selgitas 17.05.2021 toimunud istungil, et juhul kui kohus leiab, et tegemist on au teotava väitega, tuleb kostjal tõendada selle õigsust (tl 97). Riigikogu uurimiskomisjoni lõppraporti kohaselt tegeles hageja asjaajamis- ja õigusteenuse osutamisega, nõustades isikuid, kes soovisid taotleda elamisluba (raporti lk 18, lk 28). Seega nimetas uurimiskomisjon hageja tegevust õigusnõustamiseks. Raportist ei tulene, et hageja tegeles elamislubadega kauplemisega või elamislubade müümisega. Elamislube väljastasid hageja klientidele pädevad Eesti Vabariigi ametiasutused, mitte hageja äriühing. Seega ei saanud hagejale kuulunud äriühing müüa Eesti elamislube. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et hageja kohta avaldatud väide on õige. Vastavalt on kostja avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mis kahjustab hageja mainet seostades teda ebaseadusliku tegevusega. Elamislubadega kauplemine (elamislubade müümine) ei ole Eesti Vabariigis seaduslikult võimalik.
26.Kohus analüüsib kas hageja töötles kostja isikuandmeid ebaseaduslikult. IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Kostja väitel on S. K. ja hageja omavahelise seose väljatoomine artiklis oluline, sest 2011. aastal moodustati just S. tegevuse uurimiseks ja hageja esitatud taotluste alusel välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks Riigikogu uurimiskomisjon ning et hageja äritegevus toimus K.ga seotud kinnisvara aadresse kasutades ehk selles seisneb kostja arvates avalik huvi artiklis hageja mainimiseks.
27.Kohus on seisukohal, et artikli teemaks ei olnud hageja ja S. K. ja hageja omavahelised ärisuhted aastal 2011, vaid Isamaa parteist kerkinud Parempoolsete ühendus ja selle liikmed aastal 2020. Vaidlus puudub, et hageja ei ole käesoleval ajal enam ühiskondlikult tegev ega kuulu Isamaa parteisse ega Parempoolsete ühendusse. Seega ei ole hageja isik seotud artikli teemaga. Artiklis käsitleti eeskätt S. K.ga seotud asjaolusid, mitte hageja isikut. Nimetatu nähtub ka sellest, et pärast hagejalt nõude saamist kostja koheselt eemaldas hageja nime ning lause sai kuju: „K.le kuulus kolmandik kinnisvara, mis oli seotud elamislubade afääriga, mis Isamaa ja Res Publica liitu kõvasti räsis.“ Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ei olnud mingisugust vajadust hagejat artiklis nimetada. Samuti ei andnud avalikule debatile midagi juurde hageja nimetamine, sest hageja ei ole kuidagi selle avaliku debati osaline. Mingit tähtsust ei oma ka asjaolu, kas hageja on või ei ole avaliku elu tegelane. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et hageja nime mainimine ajakirjanduses seoses minevikus toimunud sündmustega võib olla kohane, kui seda tehakse seoses päevakajaliste teemadega kooskõlas IKS § 4 sätestatuga ja vastavuses 2011. a sündmustele pädevate ametiasutuste poolt antud hinnangutega ning ka juhul, kui artikli teemaks oleks avaliku huvi keskmes ja ühiskondliku debati objektiks olnud hageja isiklikult. Seega puudus hageja suhtes avalik huvi.
28.Kostja tegevus ei olnud ka kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Antud juhul ei olnud avalikkusel vaja hageja kohta avaldatud informatsiooni teada. Hageja on asetatud konteksti, mis jätab mulje, nagu hageja oleks tegelenud ebaseadusliku tegevusega. Hageja ei väida, et temast ei võiks ajaloolises kontekstis üleüldse enam kirjutada, vaid väidab seda, et temast võib kirjutada tingimusel, et seda tehakse siis, kui seda on tõepoolest tarvis ning artikkel käsitleb konkreetselt hagejat või temaga seotud minevikus aset leidnud sündmust. Hageja on endine poliitik, kes on avalikkusele tuntud kunagise elamislubade temaatika tõttu. Aastatetagune elamislubade temaatika käib paratamatult hagejaga kaasas ka tänapäeval. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja mainimine ajakirjanduses seoses minevikus toimunud sündmustega võib olla kohane, kui seda tehakse seoses päevakajaliste teemadega kooskõla IKS § 4 sätestatuga ja vastavuses 2011. a sündmustele pädevate hinnangutega. Seega ei olnud hageja nime avaldamine põhjendatud ja
kahjustas ülemääraselt tema kui andmesubjekti õigusi. Avalik huvi hageja andmete avaldamiseks puudus üleüldse.
29.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on ebaõige faktiväite avaldamisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Samuti on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.
30.Kohus tuvastab kas faktiväide ja hageja isikuandmete töötlemine on õigusvastane. Käesolevas asjas on kostja avaldanud väite, mis sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet ning töötles ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, mis on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
31.Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Kui tegemist on au teotava faktiväite avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane.
32.Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Andmete avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Kohus tuvastas eelnevalt, et ebaõige faktiväite avaldamine on hageja õiguste rikkumine ning kostja ei tõendanud, et väite avaldamine oli õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on väite avaldamine õigusvastane ning rikub hageja isiklikke õigusi. Kohus on seisukohal, et teisi isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et faktiväite avaldamine oli õiguspärane.
33.Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (IKS § 4) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Õigus isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta üksnes avaliku huvi olemasolu korral kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ajakirjanduslikul eesmärgil, on kaitsta andmesubjekti. Seega on hageja isikuandmete avaldamine õigusvastane.
34.Seega õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
35.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja
tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on käitunud hageja kohta ebaõige faktiväite avaldamisel ja hageja nime õigustamatul kasutamisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.
36.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
37.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
38.Hageja esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust.
39.Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 500 euro ulatuses. Nimetatud summa arvestab vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Tõik, et see on väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist sümboolseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kõnealune faktiväide ja kostja isikuandmed olid avaldatud ühe kuu vältel ning kostja eemaldas pärast hagejalt nõudekirja saamist artiklist hageja nime. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue
40.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 1035 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt
mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
41.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
42.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 1035 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja on küll õigusharidusega, kuid kohtu hinnangul on isiku au ja väärikuse kaitse ning isikuandmete väärkasutuse näol tegemist spetsiifilise valdkonnaga, millises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Tegemist on mh kohtupraktika analüüsi nõudva küsimusega. Kohtueelse nõude esitamise tulemusel eemaldas kostja artiklist hageja isikuandmed. Kohtu hinnangul ei oleks hageja enda pöördumine nimetatud tulemust andnud. Samuti pidas kostja vajalikuks kasutada kohtueelselt professionaalse õigusnõustaja teenust.
43.Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 1035 eurot (tl 58-59). Kohtueelsed õigusabikulud on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja esitamisega ning hageja õigusnõustamisega eeltooduga seonduvalt sh hageja nimel kostjaga kahju hüvitamise üle läbirääkimiste pidamisega. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 7,5 tundi, tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kohtueelsed õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: 06.08.2020 suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine, analüüs 1t 30min; 11.08.2020 nõudekirja koostamine 1t; 17.08.2020 nõudekirja koostamine 2t; 18.08.2020 nõudekirja koostamine, suhtlus kliendiga 1t 30min; 16.09.2020 kirjavahetus kostja esindajaga 20min; 17.09.2020 kostja esindaja vastusega tutvumine, vastus e-kirjale 35 min ja 29.09.2020 kostja esindaja vastusega tutvumine, vastus e-kirjale 35min.
44.Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest 7,7 tunni ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 115 eurot. Kostja ei ole taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega esitanud tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
45.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1
sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju advokaadi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja ei oleks avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja avaldanud hageja isikuandmeid, siis ei oleks hageja pöördunud advokaadi poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning kandnud kahju. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 1035 eurot.
46.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
47.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
48.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
49.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
50.Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot, õigusabikulud 7601,50 eurot, asjatundja arvamuse eest tasutud 250 eurot, kokku 8251,50 eurot. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusteenust vahemikus 27.10.2020 kuni 05.08.2021 tunnihinnaga 115,00 eurot/h + km (138 eurot/h koos km-ga) alljärgnevalt: 27.10.2020 materjalide läbivaatamine, hagi koostamine 3t; 28.10.2020 hagi koostamine 2t; 29.10.2020 hagi ülevaatamine 1t; 30.10.2020 hagi täiendamine 1t 30min; 18.11.2020 hagi täiendamine, riigilõiv, kirjavahetus kliendiga, hagi materjalide kokkupanek ja kohtule saatmine 2t 30min; 26.01.2021 kostja vastusega ja 25.01.2020 kohtumäärusega tutvumine, kohtumääruses nõutud hageja vastuse koostamine 1t; 28.01.2021 vastuse koostamine kostja vastusele 4t 30m; 29.01.2021 kostja vastusega hagile tutvumine, hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele 4t; 03.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele 1t; 09.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele 3t; 11.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele 30min; 15.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele 1t 30m; 17.05.2021 ettevalmistus 17.05.21 kohtuistungiks, esindus istungil. Tõendatavate asjaolude ja tõendite kaardistamine ning analüüs 7t; 20.05.2021 17.05.2021 istungi protokolli läbivaatamine 30min; 28.05.2021 tõendite kogumine ja analüüs, küsimuste koostamine ja materjalide edastamine eksperdile, kirjavahetus 3t 30min; 29.05.2021 suhtlus eksperdiga, kirjavahetus 1t 05min; 30.05.2021 suhtlus eksperdiga, kirjavahetus 1t; 31.05.2021 tõendite kogumine ja analüüs, kaaskirja koostamine ja tõendite kohtule esitamine 4t 30min; 01.06.2021 asjas lõplike seisukohtade koostamine kohtule 4t; 15.06.2021 tutvumine kostja vastusega tõenditele 30min; 29.06.2021 kostja 14.06.2021 vastuse analüüs ja vastuväited
kostjale tulenevalt sellest vastusest, lõplike seisukohtade koostamine kohtule 2t; 02.07.2021 asjas lõplike seisukohtade koostamine kohtule, vastaspoole vastus 5t; 05.08.2021 hageja menetluskulude nimekirja koostamine kohtule 30m. Kokku kulus esindajal 55 tundi 05 minutit ehk 7601,50 eurot (koos km-ga). Hageja on tasunud kohtule esitatud asjatundja arvamuse eest 250 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega palub mõista kulud välja koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
51.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
52.Menetluses tasutud riigilõivu kulu 400 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 400 eurot.
53.Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud 27.10.2020 materjalide läbivaatamiseks, hagi koostamiseks; 28.10.2020 hagi koostamiseks; 29.10.20202 hagi ülevaatamiseks; 30.10.2020 hagi täiendamiseks; 18.10.2020 hagi täiendamiseks, riigilõivu tasumiseks, kirjavahetuseks kliendiga, hagi materjalide kokkupanekuks ja kohtule saatmiseks vajalike toimingute osas kokku 5 tundi. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud toiminguteks kulus kokku 9 tundi. Hageja esindajale pidid kõik kaasuse asjaolud olema selged, kuna hageja esindaja osutas hagejale ka kohtueelselt õigusabi.
54.Kohus vähendab kostja vastusega ja kohtumäärusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kostja vastusele kulunud aega (26.01.2021, 28.01.2021, 29.01.2021, 03.02.2021, 09.02.2021, 11.02.2021 ja 15.02.2021) ning leiab, et kostja vastusele seisukoha koostamisele mõistlik ajakulu kokku on 5t. Kostja vastus ei ole väga mahukas ning selle läbitöötamisele ja vastuse koostamisele ei saa pidada mõistlikuks ajakuluks kokku 14 tundi ja 30 minutit. Käesolev vaidlus põhineb ühel faktiväitel ja hageja isikuandmetel ning samuti ei ole varaline kahjunõue mahukas. Hagejal kulus 17.05.2021 istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemiseks, tõendavate asjaolude ja tõendite kaardistamiseks ning analüüsiks kokku 7 tundi. Kohtuistung kestis 1t 06 min. Vaidluse asjaolud olid enne istungit pooltele selged. Kõik kostja vastuväited ja seni esitatud tõendid olid esindajale teada. Seega saab pidada istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise mõistlikuks kuluks kokku 3t. Kohus peab põhjendatud kuluks istungi protokolli (20.05.2021) läbivaatamise kulu 30min.
55.Kohus ei pea vajalikuks ja põhjendatuks (28.05.2021, 29.05.2021 ja 30.05.2021) küsimuste koostamist ja materjalide edastamist, suhtlust eksperdiga ega kirjavahetust eksperdiga, kuna kohus jättis asjatundja arvamuse asja juurde võtmata. Seega nimetatud kulu väljamõistmisele ei kuulu. Tõendite kogumisele ja analüüsile, kaaskirja koostamisele ja tõendite esitamisele (28.05.2021, 31.05.2021) peab kohus põhjendatud kuluks kokku 3 tundi. Kohus arvestab 01.06.2021, 15.06.2021 ja 29.06.2021 ja 02.07.2021 lõplike seisukohtade koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 5t. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud (05.08.2021) 30m on mõistlikud ja põhjendatud. Vastavalt on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 22t ulatuses, summas 3036 eurot koos käibemaksuga. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks kokku 3436 eurot (400 eurot riigilõivu ja 3036 eurot õigusabikulude katteks koos käibemaksuga). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 3436 eurot.
56.Asjatundja arvamuse kulu 250 eurot väljamõistmisele ei kuulu, kuna kohtu hinnangul oli tegemist asjakohatu tõendiga ja kohus ei võtnud asjatundja arvamust asja juurde.
57.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
58.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.