X hagi Delfi Meedia AS vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tuvastusnõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Arvisto e-posti aadress: [email protected] Kostja: Delfi Meedia AS (end. ärinimi AS Ekspress Meedia), reg. kood: 10586863, asukoht: Narva mnt 13 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mari Männiko, eposti aadress: [email protected] Kohtuistungil 02.11.2022, istungil osalesid hageja, hageja lepinguline esindaja ja kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta X hagi Delfi Meedia AS vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta X hagi Delfi Meedia AS vastu tuvastusnõudes läbi vaatamata.
3.Menetluskulud jätta hageja X kanda.
4.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja seisukohad
1.X esitas 21.01.2022 Harju Maakohtule hagi AS Ekspress Meedia (praeguse ärinimega Delfi Meedia AS) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja tuvastamise nõudes. Hageja nõudeks on: 1) Kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümber lükkamiseks kohtuotsuse jõustumisest järgmisel nädalal ilmuvas nädalalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, rubriigis KUUM, leheküljel 18, ilma nädalalehe Eesti Ekspress kommentaarideta ja samasuguse fondi ja kirja suurusega nagu oli trükitud 26.01.2012 avaldatud artikkel „X luuletas endale prominentse eluloo“, alljärgnev tekst: „26.01.2012. a ilmus Eesti Ekspressis rubriigis KUUM 18. leheküljel artikkel pealkirjaga „X luuletas endale prominentse eluloo“, milles Eesti Ekspress avaldas X kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: - X luuletas endale prominentse eluloo. - Tõele ei vastanud sellest [s.o. X eluloost] suurt midagi. Nimetatud väited on valed ja Eesti Ekspress lükkab need ümber. 2) Kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümber lükkamiseks kolme (3) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nädalalehe Eesti Ekspress veebiväljaandes 26.01.2012. a avaldatud artikli „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ juures, ilma nädalalehe Eesti Ekspress kommentaarideta, kasutades samasugust fonti ja kirja suurust nagu oli kasutatud 26.01.2012. a avaldatud artiklis „X mõtles endale prominentse eluloo välja“, alljärgnev tekst: „26.01.2012 ilmunud artiklis „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ on Eesti Ekspress avaldanud X kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: - X mõtles endale prominentse eluloo välja. Tõele ei vastanud sellest [s.o. X eluloost] suurt midagi. Nimetatud väited on valed ja Eesti Ekspress lükkab need ümber“ kohustades ühtlasi kostjat eksponeerima artiklit „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ veebiportaalis edaspidi üksnes eelnimetatud täiendusega. 3) Kui kohus ei rahulda eelnevalt esitatud nõudeid, tuvastada, et: 26.01.2012 Eesti Ekspressi paberlehe rubriigis KUUM, 18. leheküljel ilmunud artiklis pealkirjaga „X luuletas endale prominentse eluloo“ on kostja avaldanud X kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: „X luuletas endale prominentse eluloo.“ ja „Tõele ei vastanud sellest [s.o. X eluloost] suurt midagi.“ ning 26.01.2012 kostja veebiportaalis ilmunud artiklis „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ on kostja avaldanud X kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: „X mõtles endale prominentse eluloo välja.“ ja „Tõele ei vastanud sellest [s.o. X eluloost] suurt midagi.“ 03.02.2022 ja 28.09.2022 menetlusdokumentidega täpsustas hageja tuvastusnõudega seonduvat. Hagi asjaolude kohaselt 26.01.2012.a ilmus nädalalehe Eesti Ekspress paberväljaandes 18. lk-l artikkel pealkirjaga „X luuletas endale prominentse eluloo“ (edaspidi Artikkel). Artikli pealkirja all on avaldatud muust artikli tekstist erinevalt suuremas kirjas nn liid „Detsembri lõpul IRL-ist lahkunud X avaldas veel hiljuti veebis xxx oma elulugu. -Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.“ Artikli juures on Xst suuremõõtmeline foto. Artikkel on avaldatud ja siiani kättesaadav ka Eesti Ekspressi veebilehel xxx. Veebilehel avaldatud Artikli pealkiri „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ ei vasta paberlehes ilmunud Artikli algsele pealkirjale. Artiklis on esitatud järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud hageja kohta, millega teotatakse hageja au ja kahjustatakse tema mainet, tekitades sellega hagejale kahju, mille mõju ulatub käesolevasse aega: - Artikli pealkirjaks on väide paberlehes: „X luuletas endale prominentse eluloo“ ja veebilehel „X mõtles endale prominentse eluloo välja“. Artiklis on lisaks väide: „Detsembri lõpul IRList lahkunud X avaldas veel hiljuti veebis xxx oma elulugu. Tõele ei vastanud sellest suurt midagi”. Artiklis tsiteeritakse veebilehel xxx avaldatud X elulugu (edaspidi ka Elulugu), milles oli kirjutatud, et X on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist, tal on töökogemus
peaminister Y nõuniku ametis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sotsiaalministeeriumis, Sisekaitseakadeemias ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Artiklis nimetatakse Eluloos avaldatut tõele mittevastavaks ja „luuletamiseks“, millist seisukohta justkui toetavad Tallinna linna, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Keeleinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti esindajate ütlused, et X ei ole nendes asutustes töötanud. Hageja sai Artiklist teada 2020. aastal Vikipeedia artiklist „X“, millele vastaspool viitas hagejaga seotud kohtuasjas iseloomustades antud kohtuasjas sellega hagejat negatiivselt. Hageja saatis kostjale 05.04.2021 nõudekirja, milles palus avaldada nädalalehe Eesti Ekspress veebilehel Artikli juures teade, milles lükatakse ümber Artiklis esitatud ebaõiged faktiväited. Hageja ja kostja pidasid omavahel kirjavahetust ajavahemikul 13.04.2021 kuni 13.12.2021, kuid hageja nõudekirjas esitatud nõuete osas pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja on nädalalehe Eesti Ekspress väljaandja.
2.Kostja vastuväidete osas märgib hageja, et see, et artikkel ilmus üleriikliku leviga nädalalehes või et hageja oli avaliku elu tegelane, ei anna põhjust eeldada, et hageja sai artiklist teada selle ilmumise ajal. Hageja ei pidanud arvestust temast rääkivate artikite kohta ega jälginud kõiki Eesti meediaväljaandeid. Seoses tol ajal toimunud elamislubade sündmustega ja sellega kaasnenud pingetega üritasid hageja ja ka tema lähedased üldse mitte meediat jälgida, sest see mõjus hagejale ja tema lähedastele traumeerivalt. See, et isikul on juurdepääs ajakirjandusele, ei tähenda ühelgi juhul, et ta peaks tingimata olema teadlik absoluutselt kõigest, mis tema kohta on avaldatud. Hageja ei jälginud järjepidevalt Eesti meediaväljaandeid ega otsinud pidevalt enda kohta avaldatud artikleid ega uudiseid. Kui sisestada nt Google otsingumootorisse hageja nimi, siis tuleb sellele vasteid neljal leheküljel, kuid nende hulgas pole ühtegi viidet artiklile „X luuletas endale prominentse eluloo“ Selleks, et artiklit otsingumootorit kasutades leida, tuleb teada artikli pealkirja, kuid hagejale oli artikli ilmumine kuni 2020. aastani teadmata. Kostja poolt tehtud järeldus, et hageja sai artiklist teada seoses hageja ja kostja kohtuvaidlusega tsiviilasjas 2-20-17055 (kostja on oma vastuses ekslikult märkinud kohtuasja numbriks 2-20-14055) või kostja vahendusel on väär. Artiklil ja kohtuvaidlusel tsiviilasjas 2-20-17055 ei ole seost. Hageja sai artiklist teada 2020. a seoses eraelulise vaidlusega (ts. asi 2-19-18464), mille raames viidati Vikipeedias avalikult kättesaadavale infole hageja kohta, misjärel hageja otsustas viidet kontrollida. Selle tegevuse tulemusena jõudis ta Vikipeedia artiklini X, mis viitas vaidlusalusele artiklile. Käesoleval juhul ei pöördunud ükski kostja ajakirjanik hageja poole, et temalt saada artikli asjaolude kohta kommentaari. Nagu nähtub kostja esitatud tõenditest, siis pöördus ajakirjanik kõikide muude allikate, kuid mitte hageja poole. Selline kostja käitumine on Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/) p 5.1, mille kohaselt, kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates, hageja suhtes pahatahtlik. Kostja avaldas hageja kohta, et tema veebilehel xxx avaldatud eluloos ei vasta midagi tõele ning et hageja luuletas endale prominentse eluloo, millega nimetas hagejat avalikult valetajaks või petiseks ja see on kahtlemata piisavalt tõsine, isikut avalikult alandav süüdistus, et selle kohta hagejalt kommentaari paluda. Kostja viide tsiviilasjas 2-19-16913 tehtud kohtulahendi punktile 29 ei ole asjakohane ning kostja põhjendus, miks hageja oleks pidanud artiklist teada saama selle ilmumise ajal, on meelevaldne ning tõendamata. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole tõendanud, kuidas sai hageja Artiklist teada selle ilmumise ajal, siis tuleb aegumisega seoses juhinduda TsÜS § 149 või TsÜS § 150 lg 3, mille kohaselt aegub õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Hageja esitab omapoolse seisukoha kostja käsitluse kohta artiklis avaldatud väidete osas. Kostja on väitnud, et ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid
väärtushinnanguid ja on kontrollinud hageja eluloo väiteid käibes vajaliku hoolsusega. Hageja on seisukohal, et kostja ei kontrollinud piisava hoolsusega artiklis avaldatud väiteid ja eiras täielikult võimalust küsida hagejalt kommentaari rikkudes sellega Ajakirjanduse eetikakoodeksit. Kostja on öelnud artiklis, et hageja on valetaja, kes on esitanud oma eluloos valeandmeid ning sellega on kostja teotanud hageja au ja väärikust. Kuna artikkel on siiani kostja veebiportaalis saadaval ja seda on tsiteeriud ka näiteks Vikipeedias, siis kahjustab see jätkuvalt hageja mainet. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks aegumise tõttu; alternatiivselt hagi rahuldamata jätmiseks. Hagivastuse kohaselt ilmus artikkel 26.01.2012. Artikkel ilmus üleriikliku levikuga ajalehes. Samuti on artikkel leitav otsingumootoreid kasutades. Hagiavalduse kohaselt sai hageja artiklist teada 2020. aastal Vikipeedia artiklist „X“, millele vastaspool viitas seotud kohtuasjas iseloomustades antud kohtuasjas sellega hagejat negatiivselt. Hageja selline väide on täielikult tõendamata. Hageja ja kostja vahel on pooleli kohtuvaidlus (2-20-14055), mis puudutab kostja väljaandes Eesti Päevaleht 05.08.2020 avaldatud artiklit. „TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica“. Nimetatud kohtuvaidlus ei puuduta vähemalgi määral käesolevat vaidlust ega 2012 avaldatud artiklit. Hageja on avaliku elu tegelane (vähemalt oli seda artikli ilmumise ajal) ning aktiivne ühiskonnategelane, ei ole usutav, et hageja ei saanud artiklist teada selle ilmumisel. Käesoleval juhul on hagejale vabalt kättesaadavad nii paberväljaanded, kui ka veebiväljaanded ning suhted lähedaste/perekonnaga. On eluliselt ebausutav, et hageja sai teada teda puudutavast artiklist 8 aastat hiljem. Kostja poolt väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress (EE) avaldati 26.01.2012.a artikkel „X luuletas endale prominentse eluloo“ (edaspidi artikkel). Artikkel on avaldatud ka Eesti Ekspressi veebilehel (xxx). Artiklis kajastati veebilehel xxx avaldatud X elulugu (edaspidi ka Elulugu), milles oli kirjutatud, et: hageja on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist; tal on töökogemus peaminister Y nõuniku ametis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sotsiaalministeeriumis, Sisekaitseakadeemias ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Hagiavalduse kohaselt on artiklis esitatud järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud hageja kohta, millega väidetavalt teotatakse hageja au ja kahjustatakse tema mainet: Väide 1: paberlehes: „X luuletas endale prominentse eluloo“ ja veebilehel „X mõtles endale prominentse eluloo välja“. Väide 2: [Detsembri lõpul IRList lahkunud X avaldas veel hiljuti veebis xxx oma elulugu.] Tõele ei vastanud sellest suurt midagi”. Kostja esitas omapoolse käsitluse artiklis avaldatud väidete osas. Hageja on avalikul veebilehel xxx avaldanud üldsusele Elulooväited 1-6. Kostja on neid väiteid käibes vajaliku hoolsusega kontrollinud ning tuvastanud, et Elulooväited on kas kõik või suuremas enamuses valed ning sellest tulenevalt teinud järelduse ning avaldanud väited 1 ja 2. Elulooväited 1-6 on neutraalsed faktiväited, millest väited 1-2 järelduvad. Väited 1 ja 2 on õiged ega sisalda endas hageja au teotavat informatsiooni. Eelnevat arvesse võttes ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. 12.10.2022 menetlusdokumendis esitas kostja taotluse hageja tuvastusnõude läbivaatamata jätmiseks. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Kohus ei ole küll seotud TsMS § 436 lg 7 alusel otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid hagimenetluses tuleb poolel esile tuua need asjaolud, esitada tõendid ja taotlused, mis peaks viima tema nõude rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja on esitanud nõude kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, järjestades oma nõude sooritusnõudena ja tuvastusnõudena.
6.1.Kohus analüüsib esmalt sooritusnõudena esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet alustades kostja esmasest vastuväitest, so aegumise vastuväitest. Hageja on seisukohal, et aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et aegumisele kohaldub TsÜS § 150. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest (lg 3). Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul kohaldada aegumisele TsÜS § 150 kuna tegemist on erisättega TsÜS § 149 mõttes. Kohtu hinnangul saab poolte õigussuhte kvalifitseerida kahju õiguvastaseks tekitamiseks. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiklike õiguste rikkumine võib toimuda isiku au teotamisega, mh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ning ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Hageja on ise samuti tuginenud eelviidatud sätetele. Riigikohus on korranud lahendi nr 3-1-1-41-16 p-s 19, et kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 1043 jj) tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgmisena kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole (Vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, pd 36–38).
6.2.Pooled ei vaidle selle üle, et: - kostja avaldas 26.01.2012.a Eesti Ekspressi paberväljaandes 18. lk-l artikli pealkirjaga „X luuletas endale prominentse eluloo“ ja alapealkirjaga „Detsembri lõpul IRList lahkunud X avaldas veel hiljuti veebis xxx oma elulugu. Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.” (tl 46 I kd); - kostja avaldas 26.01.2012.a Eesti Eksperessi veebilehel artikli pealkirjaga „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ ja alapealkirjaga „Detsembri lõpul IRList lahkunud X avaldas veel hiljuti veebis xxx oma elulugu. Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.” (tl 16-17 I kd); - artiklites tsiteeritakse veebilehel xxx avaldatud X elulugu (poolte avaldatu, tl 5, 127, 149 ja kinnitused kohtuistungil, tl 8p-9 II kd); - Vikipeedias on „X“ (eluloo) andmete juures viide 26.01.2012.a Eesti Eksperessi veebilehel avaldatud artiklile pealkirjaga „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ ja alapealkirjaga „Detsembri lõpul IRList lahkunud X avaldas veel hiljuti veebis xxx oma elulugu. Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.” (tl 101-102 I kd).
6.3.Tuvastatult on hagi esitatud kohtusse 21.01.2022, seega ei ole möödunud artikli avaldamisest TsÜS § 150 lg 3 sätestatud 10 aastane tähtaeg. Seega ei ole hageja nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Kohus peab siinkohal siiski vajalikuks märkida, et hagi on esitatud praktiliselt viimasel minutil, so mõni päev enne maksimaalset (absoluutset) aegumise tähtaega. Kuivõrd viidatult ei ole hageja nõue aegunud, tuleb kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Kostja on seisukohal, et hageja oli artiklist teadlik alates selle ilmumisest, so 26.01.2012. Hageja on menetluses avaldanud, et hageja sai artiklist teada 2020. a seoses eraelulise vaidlusega (ts. asi 2-19-18464), mille raames viidati Vikipeedias avalikult kättesaadavale infole hageja kohta, misjärel hageja otsustas viidet kontrollida. Selle tegevuse tulemusena jõudis ta Vikipeedia artiklini X, mis viitas vaidlusalusele artiklile. Hageja on esitanud tõendina viidatud tsiviilasjas laste esindaja poolt 05.10.2020 esitatud menetlusdokumendi, millest nähtub, et „lapsed on lugenud isa kohta artiklit Vikipeediast...“ (tl 206-210 I kd). Ka on hageja seisukohal, et asjaolu, et artikkel ilmus üleriikliku leviga nädalalehes või et hageja oli avaliku elu tegelane, ei anna põhjust eeldada, et hageja sai artiklist teada selle ilmumise ajal. Põhimõtteliselt on kohus hageja selle seisukohaga nõus, kuid käesoleval juhul on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mis hageja avaldatu ümber lükkavad. Kostja taotlusel ja kohtu poolt määratult on menetluses esitatud Maksu- ja Tolliameti poolt järgmised tõendid: järelepärimine 28.02.2012 nr 1/128 seoses Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljamaksega Xle koos järelepärimisele lisatud X 23.02.2012 volikirjaga; järelepärimine 28.02.2012 nr 1/130 seoses Sisekaitseakadeemia väljamaksega Xle koos järelepärimisele lisatud X 23.02.2012 volikirjaga; järelepärimine 28.02.2012 nr 1/129 seoses Sotsiaalministeeriumi väljamaksega Xle koos järelepärimisele lisatud X 23.02.2012 volikirjaga (tl 47-60 II kd). Viidatud tõenditest, eeskätt hageja poolt 23.02.2012 digitaalselt antud volikirjadest nähtub, et järelepärimised on tehtud eesmärgil hagiavalduse koostamiseks Eesti Ekspressis 26.01.2012 avaldatud artiklis „X luuletas endale prominentse eluloo“ esitatud andmete ümberlükkamiseks. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei mäleta volikirja välja andmise asjaolusid, teab, mis artklis kirjutati, Vikipeediat tema vaadanud ei ole (tl 81p-82 II kd). Kohtu hinnangul on esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja oli teadlik käesolevas asjas vaidlusaluse artikli ilmumisest vähemalt 23.02.2012, so ajal kui ta andis konkreetsed suunised viidatud artikli osas hagi esitamiseks. Hageja esitatud tõend ja seletus seda järeldust ümber ei lükka. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks (RK lahend nr 3-1-1-41-16, p 21).
Seega, sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 23.02.2012. Kuivõrd hagi on kohtusse esitatud 21.01.2022, on hageja sooritusnõue TsÜS § 150 lg-s 1 sätestud 3-aastase tähtaja ületamise tõttu aegunud. Aegumise peatumist ja katkemist kohus tuvastanud ei ole. Hageja väitel (mida kostja ei ole vaidlustanud) on hageja kostjale nõudekirja esitanud 05.04.2021 ja väidetevalt on poolte vahel toimunud kirjavahetus seonduvalt nõudekirjaga 13.04.2021 kuni 13.12.2021, kuid selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja sooritusnõudena esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud ning kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kuna kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei analüüsi kohus nõudega seonduvaid poolte muid seisukohti ega tõendeid.
6.4.Teiseks võtab kohus seisukoha hageja tuvastusnõude osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastusnõude esitamiseks peab hageja põhjendama õiguslikku huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Hageja on esitanud nõude tuvastada, et 26.01.2012 Eesti Ekspressi paberlehe rubriigis KUUM, 18. leheküljel ilmunud artiklis pealkirjaga „X luuletas endale prominentse eluloo“ on kostja avaldanud X kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: „X luuletas endale prominentse eluloo.“ ja „Tõele ei vastanud sellest [s.o. X eluloost] suurt midagi.“ ning 26.01.2012 kostja veebiportaalis ilmunud artiklis „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ on kostja avaldanud X kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: „X mõtles endale prominentse eluloo välja.“ ja „Tõele ei vastanud sellest [s.o. X eluloost] suurt midagi.“ Hageja on selgitanud, et hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb vajaduses tuvastada kostja poolne õigusrikkumine, mis seisnes hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamises. Hagejal on huvi kohtu õigusliku hinnangu järele kostja tegevuse suhtes ka olukorras, kus sooritusnõuet ei rahuldata, kuna kostja artiklit, mille üle vaidlus käib, on tsiteerinud teised väljaanded ja antud artiklile on viidatud hageja Vikipeedia eluloos (tl 101-102 I kd). Hageja soovib tuvastada artikli väidete ebaõigsuse ja õigusvastasuse selleks, et paluda artikli tsiteerijatel ja kasutajatel korrigeerida nende poolt hageja kohta avaldatud valeinformatsiooni, so. esitada nimetatud isikute vastu vastavaid sooritusnõudeid. Kui artiklis esitatud väidete õigusvastasust kohtu poolt ei tuvastata, peab hageja artiklis ebaõigete andmete avaldamise tuvastamisega tegelema artikli tsiteerijatega vaieldes, kusjuures eriti Vikipeedia puhul oleks see sisuliselt võimatu, kuna puudub konkreetne väljaanne, kellele nõudeid saaks esitada. Samuti on oluline, et nt Vikipeedias ei väidetagi, et kõnealuses artiklis olev info on õige, vaid tehtud on üksnes viide artiklile, jättes mulje, et see info on õige, mis võib tähendada, et Vikipeediaga ei pruugigi olla võimalik asuda pidama vaidlust selle üle, kas artiklis avaldati väärinfot, samas Vikipeedia ka keeldub viidet artiklile eemaldamast kuni pole sõltumatut kinnitust, et artikkel sisaldab ebaõiget teavet. Kohtuotsuse, millega on tuvastatud artiklis ebaõigete andmete õigusvastane avaldamine, alusel peaks tsiteerijad nende poolt avaldatut korrigeerima ega saaks esitada eeltoodud vastuväiteid, mis põhinevad eelnevalt avaldatud eeldatavalt õiguspärasel informatsioonil, millele hilisemad viitajad võisid igati õiguspäraselt tugineda. Vähemalt Vikipeedia puhul ka praktikas kõrvaldatakse info, mille osas on tuvastatud selle ebaõigsus. Kohus on kohtuistungil pooltega tuvastusnõudega seonduvaid asjaolusid arutanud ja andnud hagejale täiendava võimaluse tuvastusnõude põhjendamiseks. Kohus on mh juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja tuvastusnõue võib jääda läbivaatamata (tl 63p II kd). Hageja on jäänud menetluses esitatud seisukoha, so, et hagejal on õigustatud huvi paluda vaidlusaluse artikli tsiteerijatel ja kasutajatel korrigeerida nende poolt hageja kohta avaldatud valeinformatsiooni. Kuigi artikli enda osas võib hageja mitte saada nõuete aegumise tõttu sooritusnõuet esitada (hageja sooritusnõuete aegumisega jätkuvalt ei nõustu), siis ei tähenda see, et hageja ei saaks saavutada andmete parandamisele suunatud eesmärki muude artiklitega seoses. Kindlasti on
kohtuotsus aluseks andmete Vikipeedias muutmisele, sest seda võimaldavad Vikipeedia toimimise põhimõtted. Vikipeedia artiklis „X“ tuginetakse Eesti Ekspressis 26.01.2012 avaldatud hageja elulugu käsitlevale artiklile, mis on avalikest allikatest kättesaadav ning milles avaldatud teavet hageja kohta ei ole avalikult ümber lükatud. Hagejal on võimalik Vikipeedias avaldatud artiklis „X“ teha muudatusi ja eemaldada artiklist ebaõiged faktiväited ainult juhul, kui muudatuste aluseks olevad asjaolud on kontrollitavad ja usaldusväärsetest avalikest allikatest kättesaadavad – so. „Riigiteataja“ kodulehel avaldatud kohtulahendist, millele saab artikli Vikipeediast eemaldamisel või sellesse muudatuse tegemisel viidata. Seega on hagejal olemas tuvastushuvi avaldatud andmete ebaõigsuse tuvastamiseks, kuna hagejal on võimalik kohtuotsuse alusel nõuda kolmandatelt isikutelt ebaõigete andmete kõrvaldamist või muuta neid Vikipeedias ise tuginedes kohtulahendile kui usaldusväärsele allikale. Arvestades ajakirjanduse ja eriti Vikipeedia toimispõhimõtteid on sellises olukorras (jõustunud avaliku kohtulahendi olemasolul) tõenäoline, et andmeid muudetakse, mis on tuvastushuvi seisukohalt piisavaks kriteeriumiks. Kostja on menetluses hageja tuvastusnõudele nii menetluslikus kui ka sisulises mõttes vastu vaielnud ning esitanud taotluse tuvastusnõude läbivaatamata jätmiseks. Kostja leiab, et Vikipeedias paranduse tegemine ei sõltu hageja ja kostja õigussuhte tuvastamisest või selle puudumisest. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta on esitanud Vikipeediale taotluse oma isikuandmete parandamiseks/muutmiseks või, et Vikipeedia üldse töötleb hageja isikuandmeid õiguspäraselt või, et hagejal ei ole IKÜM-st tulenevalt õigus nõuda Vikipeedialt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist. Kostja on seisukohal, et isegi juhul, kui kohus teeks käesolevas vaidluses otsuse, millega tuvastaks, et hageja kohta avaldatud väited olid valed, puuduks hagejal õigus ja/või võimalus nõuda Vikipeedialt artikli kustutamist, sest hageja sooritusnõue kostja vastu on aegunud. Lisaks sellele ei ole Vikipeedia haldaja käesoleva vaidluse pooleks ega ole sellest tulenevalt seotud mis iganes lahendiga, mis käesoleva vaidluse lõpuks vormub. Sarnaselt ei ole tuvastusnõude (ega sooritusnõude) rahuldamisel otsusega seotud ükski teine avaldaja, kes vaidlusalust artiklit on refereerinud. Siinjuures on oluline märkida, et hageja ei ole viidanud ühelegi teisele artiklile, mis vaidlusalusele artiklile viitab ja mille muutmist ta tuvastushagiga soovib saavutada. Hagejal puuduks ka võimalus oma nõuet Vikipeedia ja/või teiste avaldajate osas maksma panna, sest ka nende osas on sooritusnõuded aegunud. Näiteks on vaidlusalune artikkel Vikipeedias avaldatud juba 2015. aastal, seega on hageja nõue Vikipeedia vastu aegunud. Teiste väidetavate avaldajate, kes väidetavalt vaidlusalust artiklit refereerivad, andmeid pole hageja välja toonud, seega ei ole võimalik käesolevas vaidluses tuvastada, kas üldse esinevad isikud, kes kostja avaldatud artiklit refereerivad ning kui, siis millal, et tuvastada, kas hageja sooritusnõude esitamise tähtaeg pole ka kolmandate isikute suhtes aegunud. Seega, kui tuvastushagiga ei ole soovitud eesmärki võimalik saavutada, on hagi perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
6.5.Kohtupraktikast tulenevalt, saab tuvastushagi ese olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõue ning faktilisi asjaolusid eraldi tuvastada ei saa. Samuti ei saa tuvastushagi puhul õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhistama. Käesoleval juhul on hageja esitanud tuvastusnõude esemena sama nõude, mis on esitatud sooritusnõudena. Tuvastushuviks on nö võimaliku õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamine. Vaatamata hageja poolt esitatud põhjendustele, ei ole hageja õiguslikku huvi tuvastamisnõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 mõttes veenvalt põhistanud. Kuigi õigussuhte tuvastamine ei allu aegumisele, võib õigussuhte tuvastamiseks tuvastushagi esitamine olla teatud juhtudel põhjendamatu. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui aga tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu (vt RK lahend nr 3-2-1-73-08, p 16; 3-2-1-129-16, p 13.3). Kohtu hinnangul on käeolevas vaidluses tegemist analoogse olukorraga, kus hageja on õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu kaotanud kuna tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab hageja tuvastusnõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus jätab hageja tuvastusnõude läbi vaatamata, ei analüüsi kohus nõudega seonduvaid poolte muid seisukohti ega tõendeid.
7.Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 kg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab hageja sooritusnõude rahuldamata ja tuvastusnõude läbi vaatamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kostja menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.