Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja Kostja sõlmisid 01.11.2018.a eluruumi üürilepingu nr xxx (Leping), mille alusel anti Üürniku kasutusse korter nr xxx selles elamise eesmärgil aadressil xxx. Lepingu kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale igakuiselt üüri 380.00 eurot ja igakuiseid kõrvalkulusid elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni eest vastavalt Hageja poolt esitatud arvele. Kostja on jätnud hagejale tasumata Lepingust tulenevad maksed kogusummas 1089,04 EUR (arved perioodil 01.05.2020-31.07.2020. Seoses Kostja tekkinud võlgnevusega luges Hageja Lepingu suuliselt lõppenuks 31.07.2020.a seisuga (Kostja ei allkirjastanud Hageja poolt saadetud kokkulepet Lepingu lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel). Kostja vabastas korteri 05.08.2020.a. Vaatamata Hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele, ei ole Kostja käesolevaks ajaks põhivõlgnevust tasunud. Samuti ei ole Kostja näidanud üles tahet tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Hageja selgelt väljendatud nõue on järgmine: põhinõue summas 1089,04 eurot, mis koosneb alljärgnevatest Kostjale esitatud arvetest: Arve nr 05025 (üüriteenus mai 2020.a) summas 380.00 eurot maksetähtajaga 10.05.2020.a. Eelnimetatud arvest tasus Kostja 13.10.2020.a summas 173,25 eurot. Arvest nr 05025 on Kostjal tasumata 206,75 eurot. Arve nr 05040 (kõrvalkulud mai 2020.a) summas 56,69 eurot maksetähtajaga 18.06.2020.a, mis on Kostja poolt täies ulatuses tasumata. Arve nr 06026 (üüriteenus juuni 2020.a) summas 380.00 eurot maksetähtajaga 10.06.2020.a, mis on Kostja poolt tähtaegselt täies ulatuses tasumata. Arve nr 06046 (kõrvalkulud juuni 2020.a) summas 34,88 eurot maksetähtajaga 17.07.2020.a, mis on Kostja poolt täies ulatuses tasumata. Arve nr 07028 (üüriteenus juuli 2020.a) summas 380.00 eurot maksetähtajaga 10.07.2020.a, mis on Kostja poolt täies ulatuses tasumata. Arve nr 07044 (kõrvalkulud juuli 2020.a) summas 30,72 eurot maksetähtajaga 18.08.2020.a, mis on Kostja poolt täies ulatuses tasumata.

Hageja palub mõista V M’lt välja Astri Kinnisvara OÜ kasuks põhivõlg summas 1089,04 EUR ja jätta menetluskulud V M kanda. Kohtu selgitused Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 09.06.2021.a ning kohus on hagiavalduse 17.06.2021.a määrusega menetlusse võtnud. Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.07.2021.a. Kuivõrd kostja tähtaegselt ei vastanud, on kohtul õigus teha tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 200 eurot, muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja kulusid riigilõivu summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.