5.Määrata osaühingu XXX saneerimisnõustaja Martin Kruppi tasuks 4032 (neli tuhat kolmkümmend kaks) eurot ja maksta 2000 (kaks tuhat) eurot välja osaühingu XXX poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Tasu makstakse Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
6.Mõista osaühingult XXX välja Martin Kruppi kasuks saneerimisnõustaja tasu 2032 (kaks tuhat kolmkümmend kaks) eurot. Tasu maksta Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale, võlausaldajatele ja saata peale jõustumist punkti 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtumääruse peale edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse ettevõtja või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas. Menetluse käik ja asjaolud
1.Avaldaja esitas 26.04.2021 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ja 12.05.2021 avalduse täienduse. 01.06.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus esitatud avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ja algatas osaühingu XXX saneerimismenetluse. Kohus määras saneerimisnõustajaks Martin Kruppi. Saneerimisnõustaja esitas oma arvamuse, millel oli lisatud saneerimiskava, hääletusprotokoll, võlausaldajatele edastatud saneerimisteated, üleskutsed projekti kohta seisukoha avaldamiseks ja võlausaldajate vastused nõudega mittenõustumise kohta. Saneerimiskavast nähtub, et saneerimismenetluse algatamise seisuga on ettevõtjal bilansis vara 500 589,09 euro väärtuses, sh põhivara 339 384,18 eurot ning kohustusi 476 365,67 eurot, sh tasumata lühiajalisi kohustusi 339 998,93 eurot. Ettevõtjat ohustab ennekõike likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus. Ettevõtja likviidsuspuudulikkus on seotud eelkõige 2016, 2017 ja 2018 aastal esinenud ekstreemsetest ilmastiku oludega, mis mõjutasid oluliselt ettevõtja poolt kasvatatavate põllumajandussaaduste saagikust. Ettevõtja tegi 2016. aastal suuri investeeringuid majandustegevuse laiendamiseks ja arendamiseks, kuid tehtud investeeringute järgselt algasid Eestis aga erakordselt halvad ilmastikuolud. 2019. aastal oli saagikus oluliselt parem kui eelnevatel aastatel, mistõttu oli võimalik tasuda jooksvaid võlgasid. Samuti saadi 2019. aasta kevadel Maaelu Edendamise Sihtasutuselt finantsvahendeid, mis võimaldas püsikulusid tasuda ja toorainet hankida. 2020. majandusaasta saagikus on olnud hea ning ettevõtja on suutnud kasumit teenida ning saagi müügist saadud raha arvelt kohustusi tasuda. Saneeritavaid põhikohustusi on kokku 462 309,73 eurot ja kõrvalnõudeid 29 485,08 eurot, kokku 491 794,81 eurot. Ettevõtja on võimeline positiivseid rahavoogusid teenima, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ning jooksvalt püsi- ja muutuvkulusid tasuda. Ettevõtja suhtes lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt 5 aastat peale saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist . Saneerimismenetluses kavandatavad saneerimisabinõud on saneerimiskavaga hõlmatud põhi- ja kõrvalnõuete vähendamine 50 % ja 70% ulatuses, saneerimiskavaga hõlmatud kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, saneerimiskavaga hõlmatud kohustuste täitmine osamaksetega. Esimese rühma moodustavad 2 pandipidajast võlausaldajat, kellel on nõudeid kogusummas 291 174,91 eurot. Teise rühma moodustavad kõik saneerimiskavaga hõlmatud 11 mittepandipidajast võlausaldajat, kellel on nõudeid kogusummas 200 619,90 eurot. Esimese rühma nõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 5 aastale, täitmist osamaksetena ning põhi- ja kõrvalnõuete vähendamist 50% võrra. Teise rühma nõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 5 aastale, täitmist osamaksetena ning põhi- ja kõrvalnõuete vähendamist 70%
võrra. Esimese väljamaksena tasutakse võlausaldajatele 10% saneerimismenetluses tasutavast kogunõudest põhjusel, et nii säilib ettevõtjal rahavoog vajaminevas mahus tarvikute soetamiseks. Järgnevatel aastatel suudab ettevõtja positiivse rahavoo arvelt tarvikuid soetada ja suuremas mahus väljamakseid teha.
2.Saneerimisnõustaja arvamuses on esile toodud, et 22.07.2021 koostas saneerimisnõustaja hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse on esimeses rühmas edastatud 2 võlausaldajale, kelle häälte arv kokku on 291 174 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 1 võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 194 116 häält. Saneerimiskava poolt esimeses rühmas võlausaldajad ei hääletanud. Saneerimiskava vastu on esimeses rühmas hääletanud AS Baltic Agro ja Maaelu Edendamise Sihtasutus koguhääletarvuga 291 174 häält. Seega ei ole saneerimiskava esimese rühma võlausaldajate poolt vastu võetud. Saneerimiskava ja üleskutse on teises rühmas edastatud 11 võlausaldajale, kelle häälte arv kokku on 175 737 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 6 võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 117 158 häält. Saneerimiskava poolt on hääletanud 6 võlausaldajat: Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu, X, A. K., Frip OÜ, Osaühing Novaviking ja Eesti Taimekasvatuse Instituut koguhäältearvuga 101 936 häält. Hääletamissedelit ei tagastanud Credit Invest OÜ, aktsiaselts Agrimatco Eesti, AS Tatoli, Numeros OÜ ja Scandagra Eesti Aktsiaselts. Seega ei ole saneerimiskava teise rühma võlausaldajate poolt vastu võetud. Kuna esimeses rühmas on saneerimiskava vastu hääletanud kõik rühma kuuluvad võlausaldajad, siis puudub ettevõtjal menetluses võimalus SanS § 29 sätestatud avalduse esitamiseks. Osaühing XXX juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt suudab osaühing XXX hetkel teenida rahavoogusid põllumajandussaaduste müügist. Osaühing XXX kasutuses on hetkel põllumaa pindalaga 392,8 hektarit (millest 20,54 hektarit kuulub osaühing XXX omandisse ning 372,26 on renditud), millele kasvatatud põllumajandussaaduste müügist on osaühing XXX 2020. majandusaastal teeninud kasumit (rahavood on olnud positiivsed). Aastatel 2021 – 2026 on osaühingul XXX plaanis võtta kasutusse täiendavalt 57 ha põllumaad, millelt saadav saak aitab osaühingul teenida täiendavalt tulu. Siiski toob saneerimisnõustaja välja, et võimalik on osaühingu XXX saneerimisvajaduse tekitanud halbade ilmastikuolude kordumine, mis võib märkimisväärselt vähendada saneerimisemenetluse edukust. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et osaühing XXX on suuteline lähtudes osaühing XXX juhatuse liikmete esitatud andmetest saneerimiskava täitma. Saneerimisnõustaja möönab siiski, et saneerimiskava lisana 1 lisatud finantsprognoos eeldab, et positiivset tulevikustsenaariumi realiseerumist (eelkõige soodsate ilmastikuolude esinemise ja stabiilse vilja kokkuostuhinna näol. Kokkuvõtvalt on saneerimisnõustaja seisukohal, et osaühing XXX olukorra parandamise ja kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Kohtumääruse põhjendused
3.SanS § 4 järgi saneerimismenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks.
4.Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest (SanS § 24 lg 3). SanS § 29 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui: 1) saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest; 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. SanS § 28 lg 5 p 4 järgi jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva
paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse.
5.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et saneerimiskava jäi SanS § 24 mõttes vastu võtmata. Hääletusprotokollist tuleneb, et võlausaldajad on jagatud kahte rühma: esimese rühma moodustavad pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja teise rühma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Esimeses rühmas hääletasid kõik sellesse rühma kuuluvad võlausaldajad saneerimiskava vastu. Teises rühmas jäi samuti saneerimiskava vastu võtmata, kuna poolt hääletas 6 võlausaldajat koguhäältearvuga 101 936 häält (vajalik oleks olnud 6 võlausaldajat ja vähemalt 117 158 häält). Ettevõtja ei ole tähtaja jooksul SanS § 29 sätestatud avaldust esitanud ja selleks puudub ka alus. Kuivõrd saneerimiskava on vastuvõtmata mõlemas rühmas, tuleb saneerimiskava jätta SanS § 28 lg 5 p 4 kohaselt kinnitamata ning tulenevalt SanS § 39 lg 2 punktist 3 saneerimismenetlus lõpetada.
6.SanS § 19 lg 1 p 2 sätestab, et saneerimismenetluse lõppemisel vabastab kohus saneerimisnõustaja. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. SanS § 18 lg 5 kohaselt on SanS § 18 lg 3 nimetatud kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab SanS § 18 lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.
7.Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009. a määrusega nr 1 (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6 alusel.
8.Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule kinnitamiseks oma töö aruande ja tasu taotluse. Korra § 5 lg 2 kohaselt võetakse saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma. Kui ümberkujundavate nõuete kogusumma on 319 560 eurot ja enam, siis on tasu alam- ja ülemmäär protsentides 2,25-2,6%. Käesoleval juhul on ümberkujundatavate nõuete kogusumma on 491 794,81 eurot, millest 2,6% on 12 787 eurot. Ettevõtja on nõus saneerimisnõustaja tasuga.
9.Saneerimisnõustaja ja avaldaja on kokku leppinud, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on saneerimismenetluses senine saneerimisnõustaja ajakulu olnud 28 tundi, mis teeb kokku 3360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 672 eurot ehk kokku 4032 eurot. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses. Saneerimisnõustaja tasu ei kahjusta võlausaldajate huve. Avaldaja on kohtu deposiiti tasunud saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitise katteks ettemaksu 2000 eurot, mille arvelt tasutakse osaliselt saneerimisnõustaja tasu. Ülejäänud tasu 2032 (4032-2000) mõistetakse välja avaldajalt.
10.Määrus, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse (SanS § 37 lg 1). Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitamise määruse peale võib ettevõtja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse (SanS § 18 lg 6).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.