2-20-14352/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui R. T. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Vanemahüvitise maksmise periood lõppes 14.05.2021, mai eest arvestatud makse laekus juunis. Juulis ja augustis on võlgnik saanud XXX sotsiaaltoetust kokku XXX eurot. Muuks sissetulekuks on detsembris ja juunis füüsilistelt isikutelt saadud maksed ning Tartu linna ühekordne lapsetoetus. Märtsis tagastas Maksu- ja Tolliamet 2020. aasta eest enam tasutud tulumaksu XXX eurot. Ajavahemikul 01.12.2020 – 09.08.2021 on võlgnik saanud sissetulekut XXX eurot. Võttes arvesse, et võlgnikul on XXX ülalpeetavat, kuulub seaduse kohaselt võlgniku sissetulekust pankrotivara hulka 1487,88 eurot. Sissetulekust tegelikult pankrotivarasse laekunud summa on 1856,52 eurot ehk 368,64 euro võrra ettenähtust suurem. Haldur käsitab enammakset võlgniku vabatahtliku maksena võlausaldajatele. Enammakse tekkis märtsis seetõttu, et esmalt tasus võlgnik oma sissetulekust pankrotivarasse 63,13 eurot ning seejärel tagastas Maksu- ja Tolliamet tulumaksu võlgniku taotluse alusel täies ulatuses pankrotivara hoidmiseks kasutatavale kontole. Märtsis kujunes sissetulekust pankrotivara hulka tegelikult laekunud summa ettenähtust XXX euro võrra suuremaks (pidi laekuma XXX eurot, tegelikult laekus XXX eurot). Võlgnik ja pankrotihaldur sõlmisid kokkuleppe: märtsis ettenähtust enam tasutud summat ei tagastata võlgnikule, vaid see loetakse järgmistel kuudel võlgniku sissetulekust arestimisele kuuluva osa katteks tehtud ettemakseks. Niikaua kui märtsis tehtud ettemaks katab 2021. aasta aprillist kuni pankrotimenetluse lõpparuande kohtule esitamiseni pankrotivarasse tasumisele kuuluva summa, ei tehta pankrotivarasse juurde makset, vaid jooksev maksekohustus loetakse täidetuks märtsis tehtud ettemakse arvel. Raha, mis pankrotimenetluse lõpparuande kohtule esitamise ajaks on pankrotivara hulka laekunud ning mida ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks ära kasutatud või pankrotimenetluse lõpus pankrotihaldurile määratava töötasu ja lisanduva käibemaksu katteks deponeeritud, jaotab pankrotihaldur enne pankrotimenetluse lõpparuande kohtule esitamist R. T. võlausaldajate vahel vastavalt jaotusettepanekule. Märtsis tekkinud ettemakse arvel kaeti aprillis ja mais võlgniku sissetulekust pankrotivarasse arvatav osa kokku 111,82 eurot. Võlgniku sissetulek ja selle arvestuslik jagunemine pankrotivara ning võlgniku vaba kasutuse vahel on kuude lõikes olnud järgmine: Ei arestita

10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnik on makseraskuste algse põhjusena viidanud sellele, et tema esimene kooselu, mille ajal võlgnik ja tema elukaaslane elasid koos XXX ja kasutasid XXX kuuluvaid asju, lõppes 2012. aastal. Võlgnik pidi alustama iseseisvat elu ja lühikese aja jooksul hankima nii elamispinna kui ka kõik igapäevase eluga seonduvad tarbeesemed. Selleks kasutas krediiti. Viimase 2-3 aasta jooksul võttis uusi laene selleks, et täita varasemaid kohustusi. Haldur peab võlgniku seletust tõepäraseks. Halduri arvates suhtus võlgnik varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis siiski ei ole. Halduri arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvestades et kuni pankrotiavalduse kohtule esitamiseni suutis võlgnik kokkuleppeid enam-vähem täita, võib öelda, et võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks 2020. aasta sügisel, mitte palju varem sellest, kui võlgnik otsustas, et viiviste ning kohtu- ja täitekulude ärahoidmiseks ei ole muud jõukohast abinõu peale pankrotiavalduse esitamise. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 09.08.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 19.08.2021 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne R. T. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Pankrotihaldur taotleb tasu summas 675 eurot, sh käibemaks 112,50 eurot. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 2856,52 eurot. PankrS § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär kuni 6400 eurot suuruselt pankrotivaralt 20% ehk 571,30 eurot.

Haldur taotleb kohtult alammäärast väiksemat töötasu. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 562,50 eurot, millele lisandub käibemaks 112,50 eurot, kokku 675 eurot. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotivara arvel kantud kulud on 168,70 eurot ja pankrotihalduri töötasu väljamaksmisel täiendavalt lisanduv kulu 0,38 eurot. Kohus kinnitab R. T. pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 168,70 eurot ja pankrotihalduri töötasu väljamaksmisel täiendavalt lisanduv kulu 0,38 eurot. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest R. T. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. R. T. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R. T. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. Nõusoleku asuda täitma võlgniku usaldusisiku ülesandeid on andnud R. T. Kohus leiab, et R. T. tuleb nimetada R. T. usaldusisikuks. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada