2-20-14352/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud R. T. esitas kohtule 01.10.2020 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ta ei suuda tavapäraselt oma kohustusi täita. Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid ligikaudu 42 000 euro ulatuses ja vara puudub. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 11.11.2020 määrusega R. T. i ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning R. T. i pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. R. T. i maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse omandas XXX Koolis. Seejärel õppis XXX XXX ja XXX. Pärast kutseõpet on kas töötanud või olnud lastega kodus. 01.09.2012 sõlmis AS-iga K. töölepingu, mis kehtib seniajani. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik naasta XXX ametikohale. Võlgnikul on XX.XX.XXXX sündinud XXX, XX.XX.XXXX sündinud XXX ja XX.XX.XXXX sündinud XXX. Vanem XXX elab praegu oma isa juures ja õpib XXX Koolis. XXX ja noorem XXX elavad koos võlgnikuga. XXX käib XXX lasteaias, noorem XXX on kodus. Võlgnik on alates XX.XX.XXXX abielus R.T.ga, kes on viimastel aastatel töötanud T. F. OÜ-s. Hetkel ei tööta, kuid plaanib lähiajal tööle asuda. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku netotulu 2020. aastal 9488,98 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitis 807,12 eurot. Lisaks on võlgnik saanud toetusi, mis ei kajastu maksuhalduri andmebaasis, nt Sotsiaalkindlustusameti makstav peretoetus, mille suurus on viimasel ajal olnud 520 eurot kuus. Võlgniku abikaasa on kolmel viimasel aastal teeninud Eesti keskmisele töötasule lähenevat töötasu. Vara Võlgniku varalise õigusena saab käsitada võimalust nõuda R. T. i nimele liiklusregistrisse kantud, kuid XXX hulka kuuluvate järgmiste sõidukite jagamist: 1) sõiduauto BMW 525D (2002.a, reg märk XXX). Sel sõidukil ei ole kehtivat liikluskindlustust, tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 2019. a juunis. Sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud. Võlgniku seletuse kohaselt jooksis selle auto mootor kokku, mistõttu auto jäi varuosadeks ning võlgniku XXX poolt võetud väikelaenuga soetati teine sarnane sõiduk (XXX). Võlgniku saadetud fotodelt nähtub mittekomplektne auto, mille taastamine tõenäoliselt ei ole majanduslikult otstarbekas. 2) sõiduauto BMW 530D (2001.a, reg märk XXX). Sõidukil on hetkel kehtiv liikluskindlustus, tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 2020. a novembris. Võlgniku hinnangul võib selle sõiduki väärtus olla orienteeruvalt 1800 eurot. Viimati nimetatud sõiduki soetamiseks võlgniku XXX poolt võetud väikelaenu tagasimakseid teeb võlgniku XXX kuni 15.05.2024. XXX jagamise tulemusena pankrotivarasse laekuv summa ei saa olema suur. Võlgniku peamiseks varaliseks võimaluseks on tema võime teenida jooksvat sissetulekut, millest osa on võimalik kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustused Pankrotiavalduse ja muude allikate põhjal võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised isikud: Võlausaldaja nimi: 1 Bondora AS 2 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

45 505,76 € Nimekirjas kajastatule lisandub 05.10.2020 sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenev R. T.i ja Ü. T.i umbes 35 000 euro suurune nõue. Selle nõude rahuldamise eest vastutavad võlgnik ja tema XXX solidaarselt, nõude rahuldamist tagab müüdud kinnistule müüjate kasuks seatud hüpoteek summas 35 000 eurot. Võlgniku seletuse kohaselt otsisid nad XXXga enda perele eluaset ning õnnestus osta kinnistu, mille ostuhind 35 486 eurot tuleb täies ulatuses tasuda järelmaksuga, igakuiste 422 euro suuruste maksetena. Esimese makse tähtpäev oli 15.10.2020 ja viimase makse tähtpäev on 15.10.2027. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtis võlgniku ja XXX vahel XXX varasuhe. Alles pärast müügilepingu sõlmimist julges võlgnik tunnistada, et ta tõenäoliselt ei suuda kõiki endale võetud kohustusi täita ning on sunnitud esitama pankrotiavalduse. Seejärel sõlmisid XXX kohe XXX lepingu, mille kohaselt kehtib XXX vahel XXX varasuhe, ning jagasid XXX selliselt, et äsja ostetud kinnistu hakkab kuuluma võlgniku XXX XXXvara hulka. Võlgniku kinnitusel on XXX valmis tasuma ainuisikuliselt kogu kokkulepitud müügihinna ja mitte esitama tagasinõuet võlgniku vastu. Solidaarse kohustuse asendamine ühe isiku kohustusega eeldab kokkulepet võlausaldajaga. Võlgnik ja tema XXX on esitanud kinnistu müüjale ettepaneku sellise kokkuleppe sõlmimiseks, kuid vähemalt esialgu ei ole kokkulepet sõlmitud. Ebatõenäoline on, et ostetud kinnistu harilik väärtus on suurem müügilepingus märgitud müügihinnast. Sõltumata sellest kas võlgnikul ja tema XXX õnnestub muuta kinnistu müüjaga sõlmitud kokkulepet, saab võlgniku XXX ja võlgniku võlausaldajate vaheliste arveldustega tagada, et solidaarse kohustuse olemasolu ei kahjusta muude võlausaldajate huve. Maksejõuetus Võlgnik on makseraskuste algse põhjusena viidanud sellele, et tema esimene kooselu, mille ajal võlgnik ja tema elukaaslane elasid koos elukaaslase vanematega ja kasutasid vanematele kuuluvaid asju, lõppes 2012. aastal. Võlgnik pidi alustama iseseisvat elu ja lühikese aja jooksul hankima nii elamispinna kui ka kõik igapäevase eluga seonduvad tarbeesemed. Selleks kasutas krediiti. Viimase 2-3 aasta jooksul on võtnud uusi laene selleks, et täita varasemaid kohustusi. Seni teadaolevatel andmetel on võlgniku seletus tõepärane. Ajutise halduri arvates suhtus võlgnik varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvestades et võlgnik on kuni pankrotiavalduse kohtule esitamiseni suutnud kokkuleppeid enamvähem täita, võib öelda, et võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks 2020. aasta sügisel, mitte palju varem sellest, kui võlgnik otsustas, et viiviste ning kohtu- ja täitekulude ärahoidmiseks ei ole muud jõukohast abinõu peale pankrotiavalduse esitamise. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetuse tõttu tuleb R. T. i pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri tasu ja kulutused PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 337,50 eurot, millele lisandub käibemaks 67,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 82,50 eurot, millele lisandub käibemaks 16,50 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7,5 tundi tunnitasuga 45,00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 337,50 eurot, millele lisandub käibemaks 67,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 82,50 eurot, millele lisandub käibemaks 16,50 eurot; kokku 504 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista R. T. i pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus R. T. i enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik