Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu avaldus N H vastu võla nõudes
Menetlustoiming
avalduse lahendamine; kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu (registrikood: 80150073); Avaldaja seaduslik esindaja: Aleksandr Bukov (e-post: XXX) Asjast puudutatud isik: N H (isikukood: XXX)
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu avaldus N H vastu võla nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult N H avaldaja Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu kasuks 948 eurot.
3.Jätta menetluskulud N H kanda.
4.Välja mõista puudutatud isikult N H avaldaja Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu kasuks menetluskulud 50 eurot (riigilõiv).
5.Välja mõista puudutatud isikult N H avaldaja Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu (avaldaja või korteriühistu või ühistu) esitas 06.12.2020 Harju Maakohtule avalduse N H (puudutatud isik) vastu põhivõlgnevuse 948 euro ning menetluskulude hüvitamise nõudes. 14.03.2021 esitas avaldaja parandatud avalduse.
2.Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud: − puudutatud isikule kuulub korter nr XXX aadressil Seebi tn 32, Tallinn.
− 3. mai 2018. a. korteriomanike üldkoosolekul võeti vastu otsus klaasida peale rõdude remontimist kõik rõdud korraga. Üldkoosolek otsustas, et klaasimise eest tasutakse esialgu remondifondist ning rõdudega korterite omanikud peavad tagastama klaasimise kulud remondifondi. − Korterelamu renoveerimise tööd koos rõdude klaasimisega on lõpetatud ja kõik rõdud klaasistatud. Rõdude klaasimistööde hinnaks koos käibemaksuga on 42 576 eurot. Ühe nurgaga rõdu klaasimise hind ilma käibemaksuta on 709 eurot, koos käibemaksuga 948 eurot. − 29. novembril 2019. a. esitas avaldaja puudutatud isikule nõude, milles palus 948 eurot tasuda hiljemalt 15. detsembriks 2019. a. Puudutatud isik ei ole nõudekirjale vastanud ega rõdude klaasimise eest tasunud. − Rõdude klaasimise ja kulude kandmine on toimunud vastavalt korteriomanike üldkoosoleku otsusele. Puudutatud isik ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud, seega on otsust talle täitmiseks kohustuslik. − Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et rõdude klaasimistööd on tehtud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 251.50 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik esitas 27.01.2021, 08.04.2021, 14.06.2021 ja 09.07.2021 avaldusele vastuväited tuues välja järgmist: − Aleksandr Bukov ei ole Tallinn, Seebi tn 32b korteriühistu seaduslik esindaja ning puudutatud isik ei ela ega oma korteriomandit aadressil Tallinn, Seebi tn 32b. − Korteriühistu liikmetele on teadetetahvlile pandud kaks erinevat protokolli, mis kumbki ei vasta Korteriomandi-ja ühistu seaduse § 21 lõikele 4 – esimeses 07.07.2020.a Korteriühistu Tallinn, Seebi tn 32 juhatuse valimise protokollis puuduvad poolthääletanute nimed ja juhatuse liikmete eesnimed, teises protokollis puuduvad pool hääletanute nimed. Mõlemad protokollid on õigustühised ja sisaldavad valeandmeid, mille tõttu ei ole Aleksandr Bukov Korteriühistu Tallinn, Seebi tn 32 reg.nr 80150073 seaduslik esindaja ja puudub õigus kasutada Korteriühistu Tallinn, Seebi tn 32 reg.nr 80150073 raha. − Ühtegi fassaadi remondiga ja rõdude klaasimisega seotud dokumenti pole puudutatud isik näinud, sealhulgas tööde vastuvõtu akti. Puudutatud isik ei ole rõdude klaasimistöid vastuvõtnud ning rõduklaasid on tehniliselt valesti paigaldatud. Aleksandr Bukov on sellest teadlik aga pole sellele infole tahtlikult reageerinud. − Puudutatud isikul puudub igasugune võlg Korteriühistu Tallinn, Seebi tn 32 reg.nr 80150073 ees. − Puudutatud isik palub menetluskulud sisse nõuda eraisik Aleksandr Bukovilt.
Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 39 kohaselt võib kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, otsustada KrtS § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.
7.Vaidlust ei ole selles ja tõendatud on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttega, et puudutatud isikule kuulub korteriomand nr XXX asukohaga Seebi 32, Tallinn ning puudutatud isik on Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu liige.
8.Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite, tuues välja, et 07.07.2020.a Korteriühistu Tallinn, Seebi tn 32 juhatuse valimise ja 03.05.2018 korteriomanike üldkoosoleku protokoll on õigusühine, sisaldab valeandmeid ja sellest lähtuvalt ei ole Aleksandr Bukov avaldaja seaduslik esindaja. KrtS § 29 lõike 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega ning § 29 lõike 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et korteriühistu otsus juhatuse valimise ja/või 3. mai 2018. a. korteriomanike üldkoosoleku otsus rõdude klaasimise kohta oleks vaidlustatud. Eelpooltoodust lähtuvalt on nimetatud üldkoosolekute otsused kehtivad.
9.Täiendavalt tõi puudutatud isik välja, et ei ole rõdude klaasimistöid omalt poolt vastu võtnud ning tööd on teostatud puudustega. Kohus juhib puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et rõdude klaasimistööde tellijaks on vastavalt avalduse lisas olevale S OÜ hinnapakkumisele Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu, mitte puudutatud isik. Eelpooltoodust lähtuvalt on tööde vastuvõtjaks tööde tellija või tema volitatud esindaja. Võimalike pretensioonide lahendamine seoses tehtud töö kvaliteediga, ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Samuti ei anna puudutud isiku üldsõnalised väited ning igasuguse tõendusliku baasi puudumine alust suhtuda puudutatud isiku väidetesse tõsiselt.
10.Avaldaja põhikirja punktist 3.2.1 nähtuvalt on Ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, ühistu, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Põhikirja punktist 3.2.6. nähtuvalt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu,
elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu 03.05.2018 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati taotleda laenu, kehtestada eraldised korteriühistu remondifondi, klaasida pärast rõdude remontimist kõik rõdud korraga remondifondist ning sätestati, et rõdudega korterite omanikud tagastavad klaasimise kulud remondifondi. Eelpooltoodust lähtuvalt võeti 03.05.2018.a üldkoosolekul vastu otsus, mis seondus eraldistega reservfondi ja millest lähtuvalt kuulub puudutatud isikule esitatud arve korter nr XXX rõdu klaasimise eest korter XXX omaniku poolt tasumisele korteriühistu remondifondi vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 3.2.6.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole nõuet tunnistanud, esitades vastuväiteid nõude aluseks olevatele üldkoosoleku otsustele, kuid mitte nõudele sisuliselt. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista võlg 948 eurot.
13.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3 ja TsMS § 124 lg-st 1on tsiviilasja hind 948 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Avaldaja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 251,50 eurot koos käibemaksuga kokku 8,6 tunni eest sh anti avaldaja seaduslikule esindajale 2 esimest tundi õigusabi tasuta ning tal oli õigus saada 13 järgnevat tundi tunnitasumääraga 40 eurot.
18.Kohtu hinnangul on riigilõiv käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulutus, lähtuvalt ka asjaolust, et avaldus rahuldati. Küll aga ei ole põhjendatud avaldaja seadusliku esindaja õigusabikulude väljamõistmine. Kohtule esitatud õigusabiarvestest nähtub, et õigusabi on osutatud avaldaja seaduslikule esindajale kui füüsilisele isikule, mitte kui juriidilise isiku seaduslikule esindajale – arved on esitatud seadusliku esindaja, mitte korteriühistu nimele, arvete koostamisel ja kliendilepingu tingimusel on lähtutud hinnakirjast ja soodustustest, mille sihtgrupiks on alla kindla piirmäära sissetulekuga füüsilised isikud. Sealjuures on arvetele märgitud selgitusena „ALEKSANDR BUKOV vs korteriühistu“, millest nähtub täiendavalt, et õigusabi ei ole osutatud Aleksandr Bukovile, kui avaldaja seaduslikule esindajale vaid kui eraisikule. Avaldaja käesolevas menetluses on juriidiline, mitte füüsiline isik. Täiendavalt toob kohus välja, et õigusabiarvete hulgas on avaldaja välja toonud ka arve nr XXX, mille sisuks „Veebinõustamine millist teavet peab esitama pärandvara hooldajale. Projekt: Aleksandr Bukov pärandvara hooldaja õigused“ ja mille sisu ei seotu kuidagi käesoleva menetlusega.
19.Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult tuleb rahuldada osaliselt, s.o riigilõivu osas ja jätta avaldaja esindaja õigusabikulud puudutatud isikult välja mõistmata.
20.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.