Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-539/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.08.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1233

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Turukaubanduse OÜ10491401(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.08.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-539

Tsiviilasi

Turukaubanduse AS hagi solidaarselt FIE Z. G., Z. G. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2895,48 eurot Hageja: Turukaubanduse AS (registrikood 10491401, asukoht J. Vilmsi tn 47, 10126 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (E-post: xxx);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kostja I: FIE Z. G. (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xxxx, xxx, e-post: xxx); Kostja II: Z. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx, e-post: xxx, tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt FIE Z. G. ja Z. G. hageja Turukaubanduse AS kasuks põhivõlgnevus summas 1455,68 eurot, viivis 13.02.2021 seisuga 740,63 eurot ning viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14.01.2021 hagi põhinõudelt summas 1455,68 eurot kuni nõude täitmiseni.

3.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt FIE-l Z. G. ja Z. G.l tasuda Turukaubanduse AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 01.12.2018 sõlmisid Turukaubanduse AS (hageja) ja FIE Z. G. (kostja I) üürilepingu XXXXX, millega kostja I võttis hagejalt üürile kaubanduspinna suurusega 32m2. Lepingu p-ga 5.1.1 kohustus kostja I tasuma hagejale üüri 561.92 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-ga 5.2 kohustus kostja tasuma täiendavalt kõrvalkulude eest. Lepingu p-ga 7.1 nähti ette rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis 0,15% tasumata summalt kohase täitmiseni iga viivitatud päeva eest. Samal päeval 01.12.2018 andis hageja üürieseme kostjale I aktiga üle ja sõlmis füüsilise isiku Z. G.ga (kostja II) tarbijakäenduslepingu XXXXX, mille p-ga 3.2 võttis kostja II käendajana vastutuse kostja I üüri maksmise, kulude tasumise, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahjuhüvitamise eest summas kuni 6000 eurot. 31.01.2020 esitas kostja I hagejale avalduse lõpetada üürileping XXXXX alates 01.06.2020 ja hageja vormistas 03.02.2020 lepingu lõpetamise alates 01.06.2020, kuid kostja lepingu lõpetamisele ei ilmunud ega lõpetamise kokkulepet ei allkirjastanud. 01.02.2020 esitas hageja kostjale I arve nr xxxxxx veebruarikuu üüri ja jaanuarikuu kõrvalkulude tasumiseks kogusummas 727.84 maksetähtajaga 06.02.2020 ja 01.03.2020 arve nr xxxxxx märtsikuu üüri ja veebruarikuu kõrvalkulude tasumiseks kogusummas 727.84 maksetähtajaga

06.03.2020, kuid kostja I arveid ei tasunud. Hageja 30.11.2020 seisuga koostatud saldoteatise kohaselt moodustab kostja I põhivõlgnevus 1455. 68 eurot ja viivis 13.01.2021 seisuga 740.63 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 1455. 68 eurot ja viivis 13.01.2021 seisuga 740,63 eurot, viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14.01.2020 hagi põhinõudelt summas 1455. 68 eurot kuni nõude täitmiseni, jätta menetluskulud jätta kostja kanda ning märkida menetluskulude lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 250 eurot ning õigusabikulud summas 245 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 245 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 495 eurot (250+245). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest