lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13160/2

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 24.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-21-13160/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-13160

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi U. L. vastu tahtevalduse asendamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: U. L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata Osaühingu Aktiva Finants hagi U. L. vastu tahteavalduse asendamiseks.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus kätte Osaühingule Aktiva Finants. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 23. augustil 2021 Tartu Maakohtule hagi U. L. (kostja) vastu, milles hageja palub asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid Eesti krediidiasutuse arveldusarvele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnikuks täiteasjas nr 022/2008/2923. Hageja on sissenõudja ning täitedokumendiks on jõustunud kohtumäärus. Kostja realiseeritavaks varaks on pensionifondi II samba osakud väärtusega 6231 eurot 44 senti. Kostja esitas avalduse AS-ile Pensionikeskus enda osakute väljamaksete tegemiseks enda Leedu kontole. Kui AS Pensionikeskus teeb väljamaksed kostja Leedu kontole, on sellega hageja nõude rahuldamine välistatud. Hagejale teadaolevalt elab kostja Eestis, seega on tegemist raha väljakantimise või vara varjamisega, eesmärgiga vältida oma võlgnevuse tasumist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõuab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostja kohustamist tahteavalduse andmiseks, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja pensionifondi II samba osakute müügist laekunud rahalised vahendid hageja nõuete katteks kostja arveldusarvele Eesti krediidiasutustes. Kostjal on kohustus tahteavalduse tegemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
3.Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu hagi, milles palub asendada kostja tahteavalduse kohtuotsusega, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid Eesti krediidiasutuse arveldusarvele. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel (vt nt Riigikohtu 7. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 13).
4.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole hageja põhistanud, millisest õiguslikust alusest tuleneb kostja kohustus anda hageja taotletud tahteavaldus (kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja arveldusarvele Eestis).
5.Hageja on välja toonud, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks TMS § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, TMS § 52 lg 1 alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse teiste täitedokumentide hulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja määrusest tsiviilasjast. TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Väljatoodud täitemenetluse seadustiku sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul ühtegi kostja subjektiivset kohustust.
6.Hageja on lisaks välja toonud, et karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab vara varjamise keelu täitemenetluses ja pensionisamba osakutest laekuvate rahalise vahendite välismaale kandmine kujutab endast täitemenetluse tahtlikku takistamist, siis tuleneb kostja tahteavalduse tegemist kohustus ka KarS §-st 385. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb praegusel juhul vara varjamine. Kostja on esitanud pensioniregistri pidajale väljamakse avalduse ja oma pangakonto numbri vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Hageja on samuti ise välja toonud, et pensionisamba osakute müügist laekuvate rahaliste vahendite tulevane asukoht on teada. Seetõttu ei nähtu ka KarS §-st 385, et kostjal oleks kohustus esitada tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendite kandmisele kostja arveldusarvele Eestis.
7.Samuti on hageja tuginenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSR) §-le 114. Ka sellest sättest ei tulene kostjale seadusest tulenevat kohustust tahteavalduse andmiseks. Hageja hinnangul on seadusandja tahe selline, et kogumispensioni II samba osakute väljamaksmisel oleks võimalik pensionivara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid nende võlgnike vastu, kes on taotlenud oma kogumispensioni väljamaksmist. Samas on seadusandja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-s 114 sätestanud, et kuni 2023. aasta 1. jaanuarini ei ole täitemenetluse

seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud ulatuses arvestada, siis oleks vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud, et kuni tehnilise võimekuse tekkimiseni saab väljamaksete tegemist taotleda üksnes Eestis asuvale kontole. Seda seadusandja teinud ei ole.

8.Sellist kohustust ei saa kohtu hinnangul tuletada ka hea usu põhimõttest (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2, võlaõigusseadus (VÕS) § 6 lg 1). Hea usu põhimõttele tuginedes ei saa hageja (sissenõudja) nõuda, et kostja (võlgnik) palub AS-il Pensionikeskus kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja arveldusarvele Eesti krediidiasutustes.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega) võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
10.Kuivõrd kohus ei võta hagi menetlusse, ei lahenda kohus ka hagi tagamise taotlust.
11.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud ega kostja seisukohta küsinud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.
12.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja