2-21-7689/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik J E M esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt taotleb võlgnik pankrotiavalduse läbivaatamist põhjusel, et tal ei ole võimalik täita olemasolevaid võlakohustusi, mida ta on võtnud arvestamata oma ressursse. Võlgniku võlad erinevate võlausaldajate ees kokku on hetkel vähemalt 17 536.79 eurot. Võlgnikul ei ole vallas- ja/või kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik võlgu kasvõi osaliseltki katta. Võlgnik töötas xxx klienditeenindajana, kuid ettevõte koondas ja lõpetas koroonakriisi põhjustatud majanduskahjude leevendamiseks paljudega töösuhted ja avaldaja töö lõppes oktoobris 2020. a. Võlgnik tegi juhutöid xxx, kuid kuna talle pakuti tasuvamat tööd, siis lõpetas ta töösuhte xxx, kuid sattus pettuse ohvriks ja jäi uuesti töötuks. Võlgnikul puudus sissetulek ja ta hakkas uuesti tööd otsima. Alates aprillist 2021. a, töötab võlgnik katseajaga xxx lihttöölisena. Võlgnikul ei ole tervise tõttu võimalik igapäevaselt üksi toime tulla, ta elab ema elamispinnal ja on lapsest saati tuge vajav isik. Võlgniku ema aitab teda rahaliste vahenditega, mis on vajalikud vältimatuteks vajadusteks. Võlgnikul on diagnoositud xxx. Avaldajal on raskused xxx. Võlgniku ema on eestlane ja isa xxx rahvusest, pere kolis sõjakoleduste eest Eestisse, kui avaldaja oli 4 aastane. Võlgnikul oli lähedane suhe isaga, kuid isa oli sunnitud kolima tagasi kodumaale, mis mõjus võlgnikule raskelt. Avaldaja hospitaliseeriti esimest korda aastal 2004. xxx, kus diagnoositi xxx; samuti on ta viibinud kahel korral ravil xxx. Võlgniku isiklik tulevikunägemus elust on xxx, ta vajab igapäevaselt perekonna tuge. Võlgnik teab, et võetud kohustused tuleb tagasi maksta, kuid tal puudub võimalus ja arusaam tasumiseks vajaminevatest rahalistest ressurssidest, samuti on piiratud teenimise võimalused. Võlgnik on seisukohal, et sms-laenude võtmisega sattus ta pidevasse ringi, mis omakorda viis suurematesse makseraskustesse. Võlausaldajatele oli ka teada enne laenude väljastamist võlgniku maksevõimekus ja eelnev käitumine. Laenuandjad oleks saanud vähemalt ka osaliselt ära hoida maksukoormuse ja maksevõimetuse tekkimise. Võlgnik on tasunud erinevaid osamakse/võlgu vastavalt võimalustele, kuid samas pakutakse talle neid koguaeg

2-21-7689 juurde. Suurte kohustuste ja oma olukorda mittearvestavate otsuste ning halbade asjaolude kokkulangemise tõttu on võlgnik käesolevaks ajaks jõudnud olukorda, milles ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast, on võlgnik palunud ta menetlusabi eraisiku pankrotimenetluse kulude katteks, kuid 13.05.2021 on pankrotiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutud kolmanda isiku poolt. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 28.05.2021 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik katseajaga xxx, xxx. Võlgniku sissetulekuks on xxx poolt katseajal makstav töötasu 488 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline. Järeltulijad (lapsed) rahvastikuregistri andmetel puuduvad. Võlgniku vastuste kohaselt on tema maksejõuetus tekkinud seetõttu, et ta on laenude ringi sattunud juba aastal 2012, olles siis 19 aastane. Maksejõuetuseni on teda viinud ebapiisavad tulud, eriala ja hariduse puudumine. Tal ei ole finatskirjaoskust, ta ei oska planeerida rahaasju, vajab perekonna tuge nii igapäevasel majandamisel, kui ka pikemas perspektiivis. Võlgnik väidab, et ta ei oska teha rahalisi arukaid otsuseid ja ei ole võimeline tekkivaid probleeme iseseisvalt lahendama. Talle ei ole arusaadav, et korduvatel kiirlaenu võtmistel need mitte ei lahenda rahamuresid, vaid hoopis süvendavad neid, sest kiirlaenu väljastatakse kõrge intressiga ja selle maksetähtaeg on lühike. Oma sõnade kohaselt sai ta laenu kergelt, sest kiiraenuandjad saadavad talle igapäevaselt nö positiivseid teateid kui mingi osa eelnevast laenust on tasutud ja seega saab ta pidevalt uusi laene juurde laenata. Ta on teinud finantsilisi ja majanduslikke tegevusi, mille osas ei ole ta mõistnud reaalseid tagajärgi. Võlgnik koondati oma töökohalt oktoobris 2020. a. Edasi tegi ta juhutöid, nt leidis töö xxx, kus tegi lammutustöid. Talle pakuti tasuvamat tööd, mistõttu lõpetas töösuhte xxx, kuid sattus hoopis pettuse ohvriks ja jäi uuesti töötuks. Võlgnikul puudub pidev sissetulek, seetõttu pingutustest hoolimata ei suuda ta laenude ringist väljuda ja ebaõnnestub. Negatiivselt mõjutab lisaks ka asjaolu, et võlgnikul on xxx. Võlgnikul on raskused suhtlemisel xxx. Võlgniku maksejõuetus tuleneb tema selgituste kohaselt asjaolust, et tema sissetulekud ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine vaid püsiv. Ajutine pankrotihaldur märgib siinjuures, et võlgnik on oma esindaja kaudu esitanud 12.09.2013 xxx statsionaarse epikriisi väljavõtte, milles on ära toodud mitmesuguste xxx olemasolu. Samas kuigi ajutisel pankrotihalduril puuduvad vajalikud meditsiinialased teadmised, ei ole võimalik nimetatud epikriisist välja lugeda, et võlgnik ei saa oma tegevuse tagajärgedest midagi aru ning samuti ei ole tema probleemid sellised, mis vajaks näiteks eeskostja olemasolu. Maksu- ja Tolliameti 01.06.2021 vastuse kohaselt on aastatel 2016 - 2021 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted: 2016. a jaanuar kuni august xxx, kokku 5 060.70 eurot; 2017. a veebruaris Eesti Töötukassa, kokku 37.75 eurot; 2017. a jaanuar – detsember xxx, kokku 12 546.57 eurot; 2018. a jaanuar – detsember xxx

2-21-7689 (registrikood xxx) kokku 14 417.26 eurot; 2018. a juuli – september xxx kokku 613.34 eurot; 2018. a jaanuar – märts xxx kokku 893.75 eurot; 2019. a jaanuar – detsember xxx kokku 16 748.26 eurot; 2019. a mai xxx kokku 64.84 eurot; 2019. a august Eesti Haigekassa, kokku 274.87 eurot; 2020. a novembris Eesti Töötukassa, kokku 189.64 eurot; 2020. a jaanuar – oktoober xxx, kokku 12 368.22 eurot; 2020. a märts xxx, kokku 246.78 eurot; 2020. a maijuuni Töötukassa toetus, kokku 1 999.27 eurot; 2020. a detsember xxx, kokku 658.71 eurot; 2021. a jaanuaris xxx, kokku 656.12 eurot; 2021. a aprillis xxx, kokku 161.95 eurot. Võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku kohta avaldatud andmetega avalikes andmebaasides, teinud päringuid pankadesse, liisingettevõtetesse, Transpordiametile, kontrollinud vara olemasolu kinnistusregistrist ning äriregistrist. Samuti on ajutine pankrotihaldur edastanud võlgnikule teabenõude. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, konto väljavõttelt nähtuvad laekumistena töötasu, toetuste ja haigushüvitise laekumised, sularaha sissemaksed, võetud laenusummade laekumised ning ülekanded erinevatelt eraisikutelt (eelkõige igakuised laekumised oma emalt M M`ilt). Kontol olevaid vahendeid on kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks, laenude tagasimakseteks ja samuti märgatavas osas (ca 1/3 ulatuses) sularahas välja võetud. Samuti nähtuvad kontolt igakuised ülekanded oma ema M M`i arvelduskontole. Ajutine pankrotihaldur märgib, et alates 2017. aasta lõpust on märgatavalt suurenenud võlgniku poolt võetud kiirlaenude arv ja laenusummad ning enamuses on kasutatud laekunud laenusummasid varasemate laenukohustuste eest tasumiseks. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks märkida, et võlgnik on kriminaalasjas xxx 10.04.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) ja karistatud vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui võlgnik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti võlgnikult välja järgmised menetluskulud: 1) sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; 2) narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 588 eurot 1⁄2 ulatuses, s.o summas 294 eurot; 3) DNA-ekspertiisi kulu summas 969 eurot, mis kuulub vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-120-12 väljamõistmisele 285 euro ulatuses, millest võlgnikult mõisteti välja 1⁄2 osa, s.o 142.50 eurot. Võlgniku suhtes on käesoleval hetkel käimas kaks 2021. a algatatud täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Eriti märgatavalt on võlgniku kohustused suurenenud alates 2017.aasta lõpust, kui märgatavalt kasvas võlgniku võetud kiirlaenude arv ja laenusummade suurus. Võetud laene on kasutatud eelkõige varasemate laenude tagasimakseteks. Samuti on võlgnikule tekkinud täiendavad kohustused tema ebapiisava seaduskuulekuse tõttu. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2020. a novembriks, kui võlgnik kaotas koondamise tõttu töökoha xxx-s. Võlgniku esitatud andmete kohaselt puudub tal igasugune vara.

Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille jääk seisuga 07.06.2021 on 30.96 eurot, allkirjaõiguslik isik ja pangakaartide valdaja on võlgnik, konto kasutusõigust omab volitatud esindajana M M, kohustused panga ees puuduvad. SEB Pank AS-is, Luminor Bank AS-is, Holm Bank AS-is, Danske Bank AS Eesti filiaalis (likvideeritud), AS-is LHV Pank, Inbank AS-is, Bigbank AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel), AS Citadele Banka Eesti filaalis, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, AS-iga SEB Liising, Coop Liinsing AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Swedbank Liisingu AS-iga ega SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Coop Finants AS ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks ajutise pankrotihalduri päringule vastanud. Transpordiameti 01.06.2021 vastuse kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleval hetkel registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. AS Pensionikeskus 03.06.2021 vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 03.06.2021 seisuga on 4025,606 Swedbank Pensionifond K100 (teise samba fond) osakut väärtusega 5 071.42 eurot. Võlgnik on Pensioniregistrile 28.02.2021 esitanud avalduse raha väljavõtmiseks teise samba pensionifondist. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Ajutine pankrotihaldur märgib, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Seega muutuvad teise samba pensioniosakud pankrotivaraks peale nende eest raha laekumist võlgniku pangakontole. Nasdaq CSD Eesti filiaali 02.06.2021 vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha 30.96 eurot võlgniku arvelduskontol. Võlgnik on esitanud kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal kohustusi kolme võlausaldaja ees kokku summas 17 539 eurot. xxx vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue 6 920.19 eurot. xxx-i vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu 1 793.05 eurot tulenevalt võlgnikule väljastatud laenust. xxx-i vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu 8 068.03 eurot tulenevalt maksekäskudest tsiviilasjades nr 2-20-137823 ja nr 2-20-137824. xxx vastuse kohaselt on xxx nõue võlgniku vastu 67.99 eurot tulenevalt järelmaksulepingust nr xxx. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ja seisuga 01.06.2021 ei ole võlgnikul maksuvõlga ja esitamata maksudeklaratsioone.

2-21-7689 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt on võlgniku suhtes hetkel menetluses kaks täitemenetlust, kus sissenõudjaks on xxx, nõuete suuruseks kokku on 8671.77 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 16 849.26 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Samas on võlgnik esitanud Pensioniregistrile avalduse raha väljavõtmiseks teise samba pensionifondist ning alates hetkest, millal pensioniosakutest laekub raha võlgniku pangakontole, kuulub see raha pankrotivara hulka. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 30.96 eurot, kuid teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 16 849.26 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Eriti märgatavalt on võlgniku kohustused suurenenud alates 2017. aasta lõpust, kui märgatavalt kasvas võlgniku võetud kiirlaenude arv ja laenusummade suurus. Võetud laene on kasutatud eelkõige varasemate laenude tagasimakseteks. Samuti on võlgnikule tekkinud täiendavad kohustused tema ebapiisava seaduskuulekuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2020. a novembriks, kui võlgnik kaotas koondamise tõttu töökoha xxx-s. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Võlgniku usaldusisikuks hakkamise nõusoleku on andnud M M. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 488 eurot kuus. Võlgnik omab kontot Swedbank AS-is, mille jääk on 30.96 eurot. SEB Pank AS-is, Luminor Bank AS-is, Holm Bank AS-is, Danske Bank AS Eesti filiaalis (likvideeritud), AS-is LHV Pank, Inbank AS-is, Bigbank AS-is, Versobank AS-is (likvideerimisel), AS Citadele Banka Eesti filaalis, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, AS-iga SEB Liising, Coop Liinsing AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Swedbank Liisingu AS-iga ega SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Võlgniku nimele ja vastutava kasutajana ei ole sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 03.06.2021 seisuga on 4025,606 Swedbank Pensionifond K100 (teise samba fond) osakut väärtusega 5 071.42 eurot, kuna võlgnik on Pensioniregistrile 28.02.2021 esitanud avalduse raha väljavõtmiseks teise samba pensionifondist, siis muutuvad teise samba pensioniosakud pankrotivaraks peale nende eest raha laekumist võlgniku pangakontole. Võlgniku nimel ei ole avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 849.26 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgniku kohustused on tekkinud laenulepingutest ja mõistetud välja kriminaalasjas tehtud lahendiga. Võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi, tal puudub maksuvõlg. Võlgniku suhtes on alustatud 2 täitemenetlust. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 849.26 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

2-21-7689 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt sattus ta kiirlaenude võtmisega pidevasse ringi, mis omakorda viis suurematesse makseraskustesse. Suurte kohustuste ja oma olukorda mittearvestavate otsuste ning halbade asjaolude kokkulangemise tõttu on võlgnik käesolevaks ajaks jõudnud olukorda, milles ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine, mis väljendub selles, et võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Eriti märgatavalt on võlgniku kohustused suurenenud alates 2017. aasta lõpust, kui märgatavalt kasvas võlgniku võetud kiirlaenude arv ja laenusummade suurus. Võetud laene on kasutatud eelkõige varasemate laenude tagasimakseteks. Samuti on võlgnikule tekkinud täiendavad kohustused tema ebapiisava seaduskuulekuse tõttu. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja tema suhtes toimunud kriminaalasja asjaolusid, leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab J E Mile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J E M soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J E Mi pankrotihalduriks.