2-21-7689/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas menetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel PankrS § 124 lg 1 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Pankrotimenetluses moodustus pankrotivara igakuiselt võlgniku sissetulekutest kinnipidamise teel (haldur koostas igakuiselt pangale avalduse võlgnikule vastava summa vabastamiseks sõltuvalt sissetuleku suurusest). Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ja ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva määruse punktis, mis käsitleb PankrS § 146 nimetatud väljamakseid. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Eriti märgatavalt on võlgniku kohustused suurenenud alates 2017. aasta lõpust, kui märgatavalt kasvas võlgniku võetud kiirlaenude arv ja laenusummade suurus. Võetud laene on kasutatud eelkõige varasemate laenude tagasimakseteks. Samuti on võlgnikule tekkinud täiendavad kohustused tema ebapiisava seaduskuulekuse tõttu. Pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2020. aasta novembriks, kui võlgnik kaotas koondamise tõttu töökoha Hansaliin OÜ-s. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

2-21-7689 Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169 ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. X on esitanud pankrotihaldurile ja kohtule on oma kirjaliku nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on halduri poolt võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamiste tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 7 393.77 eurot. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ja 3 nõuetele. Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. E. M.`i (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihaldur on välja toonud, et pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Eriti märgatavalt on võlgniku kohustused suurenenud

2-21-7689 alates 2017. aasta lõpust, kui märgatavalt kasvas võlgniku võetud kiirlaenude arv ja laenusummade suurus. Võetud laene on kasutatud eelkõige varasemate laenude tagasimakseteks. Samuti on võlgnikule tekkinud täiendavad kohustused tema ebapiisava seaduskuulekuse tõttu. Pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2020. aasta novembriks, kui võlgnik kaotas koondamise tõttu töökoha Hansaliin OÜ-s. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei hinnanud kohustuste võtmisel oma võimalusi teenida tulu ja selle arvel täita kohustusi ega ole maandanud riske juhuks, kui tema sissetulek väheneb. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest J. E. M.’i (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole PankrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt Harju Maakohtu 09.09.2021 määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 188 eurot (sh käibemaks). Riigi vahenditest on sellest summast hüvitatud 700.80 (sh käibemaks) eurot ning ülejäänud osas, summas 487.20 eurot, on tehtud väljamakse pankrotivara arvelt. Välja maksmata on pankrotihalduri lõplik töötasu. Haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks summas 2 112.68 eurot, millele lisandub käibemaks 422.54 eurot, kokku 2 535.22 eurot. Pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 193 lg 5 alusel, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

2-21-7689 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrkS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 65 lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 ja pankrotiseaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Halduri poolt võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamiste tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 7 393.77 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 7 393.77 eurot 2 112.68 eurot (alammäär 1 932 eurot, millele lisandub 18,2% alumist piiri 6401 eurot ületavalt osalt ehk 180.68 eurot), millele lisandub kooskõlas PankrS § 65 lg 11 käibemaks 422.54 eurot, kokku 2 535.22 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid ning pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud sissetulekutest tehtud kinnipidamiste tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 7 393.77 eurot. siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Martin Krupp ́ile tasuks 2 112.68 eurot, millele lisandub käibemaks 422.54 eurot, kokku 2 535.22 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ja Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 422.54 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

2-21-7689 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lõike 2 kohaselt enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 170 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseadusee § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J. E. M. (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid J. E. M.i’i (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada J. E. M.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur on lõpparuandes avaldanud, et pankrotihaldurile ja kohtule on oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi esitanud X, isikukood xxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning kuivõrd pankrotihaldurile ja kohtule on oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi esitanud X, isikukood xxxxxxxxxxx, tuleb usaldusisiku kohustused panna X’ile. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb usaldusisikul juhinduda PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab J. E. M.’ile (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J. E. M.’il (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine FiMS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.