Osaühing Findesk hagi AS Tariston vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2021/1038
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: Osaühing Findesk (registrikood 10996584), lepinguline esindaja J U Kostja: AS Tariston (registrikood 10887843), seaduslikud esindajad A K ja K K Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Findesk hagi AS Tariston vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2021/1038 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2021/1038 lubamatuks kogu ulatuses.
3.Tühistada Harju Maakohtu 20.07.2021.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-11299 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 027/2021/1038.
4.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud AS Tariston kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja AS Tariston Osaühing Findesk kasuks menetluskulud summas 835,00 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kohtu selgitused
1.Osaühing Findesk esitas 19.07.2021.a Harju Maakohtule hagi AS Tariston vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2021/1038. Kohus võttis hagi menetlusse 21.07.2021.a.
2.Kostja esitas 04.08.2021.a menetlusdokumendi, milles selgitab, et „Kostja soovib lõpetada asjas menetlus kompromissi korras, kus hageja tasub kohtukulud ja kõik muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja tunnistab hagi ja eksimust, kuid selgitab, et kuna hageja hilines teise osamaksega 10 päeva ja tegu on nn. kroonilise pahatahtliku võlglasega hageja näol, siis paraku kostja raamatupidaja tähelepanematuse tõttu jäi nägemata esimene osamakse hageja poolt, kuna teine osamakse polnud laekunud kohtumäärusega kokkulepitud ajaks. Täpsustuseks olgu märgitud, et hageja on teinud kostjale osamaksed tulenevalt 11.03.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20145367 20.05.2021 summas 679,65 eurot, 01.07.2021 summas 679,65 eurot ja 20.07.2021 summas 679,65 eurot.
3.05.08.2021.a esitas hageja seisukoha, milles selgitab et hageja ei nõustu kostja poolt pakutud kompromissiga. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul esitas kostja põhjendamatult avalduse täitemenetluse algatamiseks ja on seda ka ise tunnistanud. Kostja käitumine on andnud alust hagi esitamiseks ning menetluskulude jaotuse määratlemisel tuleb lähtuda TsMS § 162 lg 1 ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et antud juhul ei esine TsMS § 168 lg 6 alust menetluskulude jätmiseks hageja kanda.
4.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
6.Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja on esitanud täitmiseks nõude, milleks kostjal ei olnud veel alust. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Kohus iseenesest mõistab inimlikult kostja raamatupidaja eksimust, kuid osutab, et sissenõudja vastutab täituri poole pöördudes nõude õigsuse ja suuruse eest, seega on sissenõudjail nõudeid sundtäitmisele pöörates kõrgendatud hoolsuskohustus. Kohus ei saa menetluskulusid panna hageja kanda lihtsalt põhjusel, et kostja hinnangul on tegemist kroonilise pahatahtliku võlglasega või tegemist oli inimliku eksitusega. Seadus ei sätesta menetluskulude jaotusel erisusi inimlike eksimuste puhuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
8.Kostja vaidleb hageja õigusabikuludele vastu ning leiab, et „Hageja märgib 05.08.2021esitatud taotluses, et TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja leiab arusaamatul viisil, et miskipärast kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Kostja selle hageja arusaamaga ei nõustu ja leiab, et hageja ise põhjendamatult esitas hagi kostja vastu, selle asemel, et enne kohtusse pöördumist võtta ühendust kostjaga“. Kostja vaidleb vastu samuti hageja poolt 05.08.2021 esitatud menetluskulude nimekirjale ning suurusele. Nimelt jääb kostjale arusaamatuks hageja poolt kõik 1-4 punktides märgitu, mis on nn. kunstlikult tekitatud ega pole põhjendatud ja selgitatud
9.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt
Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
10.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Hageja esindaja on 05.08.2021.a esitanud menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses riigilõiv summas 475 eurot ning õigusabikulud summas 720 eurot. Lisaks tasus hageja kohtu nõudel tagatisena kohtule 1359,30 eurot.
12.Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku 6 tundi ning on teostanud järgmisi toiminguid:
16.07.2021 täitedokumentidega tutvumine 0,5 h 16.07.10.2016.a. Konsultatsioon 1,0 h 16.07.2021.a. Hagi esitamiseks vajalike materjalidega, kohtupraktikaga tutvumine 1,5 h 16.07.2021.a. Hagi koostamine ja esitamine 3 h
seadusandlusega,
14.Kohus leiab, et õigusabi maht hagiavalduse koostamisel, selleks materjalide kogumisel jms arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Hagiavaldus vastus on sisult 3 lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja, lisade loetelu ning taotlusi. Kohus arvestab siinjuures, et põhjendatud ajakulu hulka kuulub lähtuvalt Riigikohtu praktikast ka materjalidega tutvumine jms. Kohus ei saa hinnata konsultatsiooni ajakulu põhjendatust ning vajalikkust, kuivõrd kohus saab lähtuda vaid tsiviilasja materjalidest menetluskulude hindamisel. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses asja materjalidega tutvumisega, konsultatsiooniga, hagi koostamise ja esitamisega saab olla 3h, vähendades toimingu ajakulu kokku 3h võrra
15.Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3h (6h-3h), mis hageja esindaja tunnitasu (120 eurot) arvestades vastab 360,00-le eurole. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kogusumma on 835 eurot (õigusabikulud 360 + riigilõiv 475), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Seoses tasutud tagatisega selgitab kohus hagejale, et TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
17.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.