Võlaõigus

1 (5)

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

mõista kostjalt hageja kasuks välja Tallinna Kaubamaja Grupp AS (TKM Grupp) ja R.S. vahel 10.12.2020 sõlmitud lepingust nr 110036-1 (Partner kuukaardi ostulimiidi leping) tulenev võlgnevus 464,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 107,65 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot.



mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 464,65 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 08.08.2025.

Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused. Kostja ja TKM Grupp sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas TKM Grupp kostjale ostulimiidi 500,00 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L’Occitane’i kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei ole TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi ning TMK Grupil ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Hageja esitab kostja poolt 10.12.2020 allkirjastatud lepingu ostulimiidiga 500 eurot. Seega sai kostja kasutada ostulimiiti alates 10.12.2020 ja teha tehinguid. Kostja asus TKM Grupp poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 01.07.2024-31.08.2024. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest talle väljastatud arve nr 882952 alusel tähtajaga 10.08.2024 ja arve nr 907753 2 (5)

alusel tähtajaga 10.09.2024. TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu kehtivuse aega. tingimuste p 5.3 järgi oli TKM Grupil õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKM Grupp lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 25.10.2024. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile. Kuna lepinguga ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7 päeva jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid tagasimakseid. 13.11.2024 loovutas TKMF oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 13.11.2024 ühe tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxx, xxxxxxxxxküla, XXX. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas (s.o 23,73% aastas). Hageja nõuab arvetel toodud summadelt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3 (5)

summas 381,19 eurot, maksetähtajaga 10.08.2024 ning 2024 augustis summas 83,46 eurot, maksetähtajaga 10.09.2024. Seega hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 10.12.2024 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu, kasutas 2024 juulis ostulimiiti summas 381,19 eurot ning 2024 augustis kasutas ostulimiiti summas 83,46 eurot. Hageja esitas kostjale ostulimiidi kasutamise eest arved ning kostjal on arved tasumata. Kohtu hinnangul on TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396 mõttes. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (ostetud kaupade näol, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. TKM Grupp on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Grupile laenuna. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Seega ei ole tegemist krediidilepinguga, mistõttu ei tulnud krediidiandjal ka täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud tarbijakrediidi puhuks (VÕS § 4034). Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt (arvetel toodud tähtajaks) tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja esitas 07.08.2025 koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud 23.08.2025. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 434 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal TsMS § 133 kohaselt 682,54 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 124 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohus loeb õigusabikulu põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on 629 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 434 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 629 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.