2-21-1618/13 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja on Raadiku tn xx paiknevate hoonete omanik. Hageja ja Tallinna linna vahel on sõlmitud rendileping nr xxxxxx mille p 3.1. ja 6.2. kohaselt võib Tallinna linn kasutada elamuid seal paiknevate eluruumide üürile andmiseks Tallinna linna poolt valitud üürnikele. A. A. ja Tallinna linn sõlmisid 01.11.2017 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr XXXXX Tallinnas, xxx xx-xx paikneva eluruumi kasutamiseks. A. A.ga koos asusid eluruumi kasutama abikaasa U. A. ja nende kaks last. Eluruum anti üle aktiga, akti kohaselt ei olnud eluruumil puudusi. A. A. suri xxxxx. U. A. kui lepingujärgne eluruumi kasutaja ei soovinud astuda A. A. asemel üürilepingu pooleks, ja ta esitas Tallinna Linnavaraametile üürilepingu lõpetamise teate. Tallinna Linnavaraameti 09.09.2020 käskkirja nr xxxxx p 1 alusel kohustati teda eluruumi kasutajana tasuma eluruumi tagastamise hetkeks sissenõutavaks muutunud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus. Selleks hetkeks oli eluruumi kasutamise eest tasumata 920,11 eurot. Võlgnevuse koosseisus on eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ja igakuised lepingujärgsed üüriarved (Arve 2008-xxxxxxxx summas 214.96 eurot, Arve 2007-xxxxxxxx summas 243.16 eurot, arve 2006-xxxxxxxx summas 267.54 eurot, arve 2005-xxxxxxxx osaliselt summas 194.45 eurot). Kostja tagastas xxx xx-xx eluruumi üürileandjale 01.09.2020. Üürileandja esindaja ja kostja esindaja vaatasid eluruumi ühiselt üle selle tagastamise hetkel ja vormistasid eluruumi tagastamise akti. Aktis fikseeriti xxx xx-xx eluruumi puudused, mida ei saa lugeda asja loomulikuks kulumiseks eluruumi tavapärase kasutamise käigus, sest selliseid puudusi ei saa kõrvaldada lihtsa puhastamise käigus. Eluruumis tuvastatud puuduste kõrvaldamise kulu on 684.30 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist üksnes osas, mis ületab tavakasutuses

tekkida võivat kulumist, s.o ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja on põhjustatud eluruumi hooletust, ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. Hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 684.30 eurot (summas sisaldub käibemaks 20%), mis on seotud puuduste likvideerimise maksumusega. Hagejal on kostja vastu viivise nõue 23.60 eurot. Nimetatud summa on seotud kostja poolt võlgnetava üüri tasumata jätmiselt arvestatud viivistega. Üürilepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt on maksetega viivitamisel õigus nõuda viivist 0.15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja teavitas kostjat olemasolevast võlast ja kahjunõudest 18.09.2020 ja 15.10.2020 ning andis Kostjale täiendava tähtaja nõude vabatahtliku rahuldamiseks või maksegraafiku sõlmimiseks kuni 20.10.2020. Kostja võlgnevust ei vaidlustanud, ei tasunud ja ei pöördunud Hageja poole maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja palub välja mõista U. A.lt OÜ Raadiku Arendus kasuks Tallinnas xxx xx-xx asuva eluruumi kasutamise eest võlgnetav üürisumma 920.11 euro, kahjuhüvitis Tallinnas xxx xx-xx asuva eluruumi kahjustamise eest summas 684.30 eurot, üürivõlgnevuselt arvestatud viivis summas 23.60 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.07.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,