Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi võimalik rahuldada, peab kohus eelmenetluses juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma

võimaluse hagi täpsustada (RKTKm 2-19-16249, p 16). Kui hageja ka seejärel puuduseid ei kõrvalda, võib kohus jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata.1 Hageja põhinõude ja viivisenõude rahuldamise eelduseks on lepingu kehtiv ülesütlemine. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Seega saab kohus hinnata ülesütlemise kehtivust üksnes juhul, kui kohtule on teada, missuguste konkreetsete kohustustega tasumisega jäi kostja viivitusse. Kohus selgitas eelnevat 21.05.2021 määruses ja andis hagejale võimaluse asjaolusid täpsustada. Hageja märkis 18.06.2021 seisukohas, et hagejale saadeti kaks meeldetuletust võlgnevuse kohta, kuid ka täiendavast seisukohast ei nähtu, missuguste osamaksetega jäi kostja viivitusse, sh kas kostja jäi viivitusse vähemalt kolme järjestikuse maksega. Kuna kohtul pole võimalik tuvastada, kas leping on kehtivalt üles öeldud, siis ei ole kohtul võimalik hinnata kas ja mis suuruses on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse tagastamist. Viivist saab nõuda, kui võlgnik on põhivõla tasumisega viivituses (VÕS § 113 lg 1). Kuna kohus ei saa hinnata, kas põhivõlgnevus muutus lepingu kehtiva ülesütlemise tõttu täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtul võimalik hinnata ka viivisenõude põhjendatust. Hageja intressinõuet saaks lahendada sõltumata sellest, kas põhivõlgnevus on muutunud sissenõutavaks või mitte, kuid hageja pole välja toonud, missuguselt summalt on intressi arvestatud. Seetõttu pole kohtul võimalik hinnata ka intressinõude põhjendatust. Kuna kohtul pole oluliste asjaolude ebaselguse tõttu võimalik hagi sisuliselt läbi vaadata, sh hinnata, kas hageja nõuded on põhjendatud või mitte ja hageja pole vaatamata kohtu selgitustele suutnud asjaolusid piisavalt täpsustada, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 23 alusel läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Asja sisulise lahendamise jaoks uues menetluses peab hageja välja tooma asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh millal ja missugustes summades oli kostjal kohustus laenu tagasimakseid teha, missugused tagasimaksed jättis kostja tegemata, missugustelt summadelt ja missuguse perioodi kohta on arvestatud intress (kui kostja pidi põhivõlgnevust tagastama igakuiselt, siis ei saa intressiarvestus olla pikem kui vastava põhivõlaosa tagasimakse kuupäevani). Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest ühtegi erandit ei esine, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

V. Kõve, I. Järvekülg. TsMS II komm vlj, § 371, p 3.4.5.7.

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.