Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Määruse tegemise aeg ja koht
12. august 2021. a., Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-16334 A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus
Tsiviilasi
Võlgnik: A. P. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post: xxxx)
Menetlusosalised
Pankrotihaldur: Urmas [email protected]). Kirjalik menetlus
Tross
(e-post:
Menetlustoiming
Tunnustatud nõue
I AS
II
Rahuldamata nõude jääk (eurodes) 3 797,18
O OÜ
II
2 398,86
C AS
II
7 336,39
Xxxx
II
3 270,27
P OÜ; I OÜ (ühine nõue)
II
954,89
B OÜ
II
5 279,29
Xxxx
II
7 122,76
S AS
II
510,22
C OÜ
II
2 565,14
R OÜ
II
4 723,24
P OÜ
II
3 705,64
P AS
II
2 260,80
AS L
II
527,31
B AS
II
3 058,32
M OÜ
II
1 570,08
E AS
II
2 218,50
redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 28.04.2021.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad A. P.l (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 16.06.2021.a määruse alusel teinud 16.06.2021.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded A. P. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 26.06.2021.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Menetluses puudub pankrotivara ja ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku poolt on ta sissetulekud järgmised: 1) Töötukassa toetus, keskmiselt summas ca 470 eurot; 2) Töötukassa tasemeõppe toetus ca 240 eurot. Võlgnik õpib xxxx, õppimine võimaldab omandada ameti, mis tagab tulevikus võlgniku kohustustest vabastamise menetluses nii võlgniku kui ka usaldusisiku ülesannete täitmise. Menetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole. Menetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole. Pankrotimenetluse kulud: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puuduvad 3) massikohustused – puuduvad; 4) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 (1) kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad : 4.1 kohtukulud- puuduvad ; 4.2 ajutise halduri tasu ja kulud – , 10.12.2020 HMK määruse alusel 2-20-16334 – summas 397,00 eurot riigivahenditest laekunud, 588,00 eurot
võlgnikult laekumata;. 4.3 halduri kulu : OÜ Konkurss, periood alates 10.12.2020 kuni 05.04.2021 summas ca 100 eurot (20.04.2021 kohtumäärus ts.asjas nr 2-20-16334), välja maksmata. 4.4 Halduri tasu: Tunnitasu alusel kujuneks tasuks ca 16 472 eurot (116 eurot x142 töötundi), võlgniku lähikondsed on andnud garantii tasuda menetluskulusid kuni 1600 eurot1, maksega 100 eurot kuus. Halduri tasu ja kulude taotlus Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt ka midagi saada rohkem ei ole. Märgitult on võlgniku vanaemad andnud garantii tasuda menetluskulusid summas kuni 1600 eurot. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus ei määra halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Haldur palub kohtul määrata tasu suuruseks 1600 eurot kohtule antud garantii alusel, makse ei lisandu. Nimetatud tasu katab ära ajutise halduri saamata jäänud tasu summas 588 eurot. Halduri kulud 100 eurot palub haldur välja mõista võlgniku vara arvelt. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgniku makseraskuste objektiivseks põhjuseks on tema poolt tegevuse tulemina tekkinud kohustused, mida ei ole võimalik tavapäraselt täita. Võlgnik on võtnud eraisikuna laenu ja andnud käendusi OÜ A kohustustele. Võlgniku ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab arvestama, et teda ei vabastata õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 alused. PankrS § 173 (1) alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Haldurile teadaolevalt ei esine aluseid, et jätta algatamata võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ning võlgnik on kinnitanud, et on suuteline ise täitma PankrS § 172 kohaseid usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on saamas abi Töötukassalt, kuid on õppimas xxxx, mis annab võimaluse tulevikus täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Õpingute lõpetamine tagab võimaluse otsida tööd tervishoiu valdkonnas, mis vastaks tervislikule seisundile ja õpitavatele kutseoskustele. Seni on võlgnikuna ja usaldusisikuna alus täita kohustusi Töötukaasa teotuste arvelt. Haldur toetab võlgniku avaldust ning palub kohtul algatada A. P. kohustustest vabastamise menetluse, nimetades teda ennast enda usaldusisikuks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri
tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 116 €. Tunnitasu alusel kujuneks tasuks ca 16 472 eurot (116 eurot x142 töötundi), võlgniku lähikondsed on andnud garantii tasuda menetluskulusid kuni 1600 eurot, maksega 100 eurot kuus. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist seega 1600 eurot. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt pankrotihalduri tasu välja maksta ei saa. Pankrotihaldur taotleb määrata tasu suuruseks 1600 eurot kohtule antud garantii alusel lähikondsetelt A. P. ja J. P. garantiikirja alusel, välja maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), makse ei lisandu. Võlgniku lähikondsed on 26.02.2021 esitanud kohtule garantiikirja, millise kohaselt võtavad halduritasu tasumise kohustuse summas 1600 eurot enda kanda. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab haldur Urmas Trossile tasu summas 1600 eurot (ilma käibemaksuta) lähikondsetelt A. P. (xxxx) ja J. P. (xxxx) garantiikirja alusel, välja maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), arvelduskonto AS-s S nr xxxx. A. P. (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata vastavalt resolutsioonis toodud tabelina. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Tross tuleb vabastada A. P. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. A. P. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada A. P. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.