Elisabet Eelmäe, Katri Karotami ja Jaana Obersti hagi Marge Šumani ja Kimm Invest OÜ vastu kulutuste hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. mai 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elisabet Eelmäe, apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (hagejad): Elisabet Eelmäe (ik: XXXXXXXXXX), Katri Karotam (ik: XXXXXXXXXX) ja Jaana Oberst (ik: XXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Andrus Lillo ja advokaat Artur Maljukov Vastustajad (kostjad): Marge Šuman (ik: XXXXXXXXXX) ja Kimm Invest OÜ (rk: 11499273), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
Katri
Karotami
ja
Jaana
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2021 otsus osaliselt menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud, välja arvatud ekspertiisikulu, 35%
Obersti
ulatuses Elisabet Eelmäe, Katri Karotami ja Jaana Obersti kanda, 22% ulatuses Marge Šumani kanda ja 43% ulatuses Kimm Invest OÜ kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.7.Jätta iga menetlusosalise kanda ekspertiisikulu 1163,40 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta 35% ulatuses võrdsetes osades Elisabet Eelmäe, Katri Karotami ja Jaana Obersti kanda, 22% ulatuses Marge Šumani kanda ja 43% ulatuses Kimm Invest OÜ kanda.
2.8.Mõista Marge Šumanilt solidaarselt Elisabet Eelmäe, Katri Karotami ja Jaana Obersti kasuks välja menetluskulu 1163,40 eurot.
2.9.Mõista Kimm Invest OÜ-lt solidaarselt Elisabet Eelmäe, Katri Karotami ja Jaana Obersti kasuks välja menetluskulu 1163,40 eurot.
2.10.Ülejäänud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.“
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud 1/3 ulatuses Marge Šumani ja 2/3 ulatuses Kimm Invest OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elisabet Eelmäe, Katri Karotam ja Jaana Oberst (hagejad) esitasid 22.04.2019 maakohtule Marge Šumani ja Kimm Invest OÜ (kostjad) vastu hagi kahju hüvitamiseks. 11.12.2019 esitatud lõplike nõuetena palusid hagejad mõista kostjatelt välja kahjuhüvitis 72 071,70 eurot hagejate kasuks ühiselt ehk selliselt, et kohustus tuleb täita hagejatele ühiselt või alternatiivselt mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja kahjuhüvitis 72 071,70 eurot
või alternatiivselt mõista 72 071,70 eurot välja M. Šumanilt E. Eelmäe kasuks, Kimm Invest OÜ-lt K. Karotami kasuks ja Kimm Invest OÜ-lt J. Obersti kasuks või alternatiivselt mõista välja 24 486,54 eurot M. Šumanilt E. Eelmäe kasuks, 23 792,58 eurot Kimm Invest OÜ-lt K. Karotami kasuks ja 23 792,58 eurot Kimm Invest OÜ-lt J. Obersti kasuks. Hagiavalduse kohaselt paikneb X kolme korteriga korterelamu. E. Eelmäe ja M. Šuman sõlmisid 03.11.2016 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ning 20.12.2016 asjaõiguslepingu, mille kohaselt E. Eelmäe omandas korteriomandi X (registriosa nr X). K. Karotam ja Kimm Invest OÜ sõlmisid 08.02.2018 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ning 15.03.2018 asjaõiguslepingu, mille kohaselt K. Karotam omandas korteriomandi X (registriosa nr X). J. Oberst ja Kimm Invest OÜ sõlmisid 26.06.2018 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt J. Oberst omandas korteriomandi X (registriosa nr X). 2019. a talvel selgus, et elamul on katuselekked, sula- ja vihmavesi tungib hoonesse ning on põhjustanud kõigil kolmel korteril veekahjustusi. Hagejad palusid kostjatel puudused kõrvaldada. Kostjad ei ole seda teinud.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Juhul kui müügilepingule mittevastavus tuvastatakse, peab kostjatel olema võimalik puudused ise kõrvaldada. Kostjad on teinud kõik, et väidetavad puudused kõrvaldada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. mai 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja M. Šumanilt E. Eelmäe kasuks 16 170,10 eurot ning Kimm Invest OÜ-lt K. Karotami kasuks 15 500,23 eurot ja J. Obersti kasuks 15 500,23 eurot. Maakohus jättis rahuldamata E. Eelmäe hagi Kimm Invest OÜ vastu ning K. Karotami ja J. Obersti hagi M. Šumani vastu. Maakohus jättis iga menetlusosalise kanda ekspertiisikulu 1163,40 eurot, ülejäänud menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohus mõistis välja M. Šumanilt solidaarselt hagejate kasuks menetluskulu 1163,40 eurot ja Kimm Invest OÜ-lt solidaarselt hagejate kasuks menetluskulu 1163,40 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jättis kohus rahuldamata E. Eelmäe hagi Kimm Invest OÜ vastu ning K. Karotami ja J. Obersti hagi M. Šumani vastu. Kuivõrd hagejad on nõuded esitanud müügilepingute alusel, ei ole nende nõue või kostjate vastutus solidaarne. Kohus luges 27.01.2021 ekspertiisiaktiga tõendatuks, et hoonel on hagejate osundatud puudused. Kostjad on väitnud, et on puudused kõrvaldanud, kuid ei ole seda tõendanud. Ekspertiisiaktis näidatud puuduste summa 33 106,04 eurot + km, s.o 39 727,30 eurot, on piisavalt adekvaatne ja võib kajastada puuduste kõrvaldamise hinda. Lisaks otsestele puuduste kõrvaldamise kuludele on põhjendatud ka eksperdi nimetatud ehitusettevõtte platsi ja üldkulud 3972,72 eurot + km, s.o 4767,26 eurot, ning asjatundjate tasu 2676 eurot. Seega on kulude summa 47 170,56 eurot. Tulenevalt hagejate kaasomandiosade suurusest mõistab kohus välja M. Šumanilt E. Eelmäe kasuks 16 170,10 eurot ning Kimm Invest OÜ-lt K. Karotami ja J. Obersti kasuks kummalegi 15 500,23 eurot. Kohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-te 1 ja 2 alusel, et kohtu määratud ekspertiisi kulu 5817 eurot tuleb jätta võrdselt kõigi osaliste kanda, s.o 1163,40 eurot igale menetlusosalisele. Ekspertiisikulu maksid ette hagejad solidaarselt ning seega tuleb
kummalgi kostjal neile solidaarselt kulu hüvitada. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et elamul on puudused. Samas mõistis kohus kostjatelt hagejate kasuks kulude kõrvaldamiseks välja umbes 65% hagejate nõutust. Lisaks pakkusid kostjad hagejatele kohtuistungil kompromissina 45 000 eurot ja olid valmis kuni menetluse lõpuni ise puuduseid kõrvaldama.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Eelmäe, K. Karotam ja J. Oberst esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 6. mai 2021 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis iga hageja kanda ekspertiisikulu 1163,40 eurot, osas, millega kohus jättis ülejäänud menetluskulud hagejate endi kanda, ning osas, millega kohus jättis M. Šumanilt solidaarselt hagejate kasuks välja mõistmata menetluskulud 1163,40 eurot ületavas osas ja Kimm Invest OÜ-lt solidaarselt hagejate kasuks välja mõistmata menetluskulud 1163,40 eurot ületavas osas. Apellandid paluvad teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta apellantide menetluskulud maakohtus vähemalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vastustajate kanda. Apellantide menetluskulud ringkonnakohtus paluvad apellandid jätta vastustajate kanda ja vastustajate menetluskulud jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt asjaolu, et kostjad olid väidetavalt valmis kuni menetluse lõpuni ise puuduseid kõrvaldama, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Hageja valik, mis nõude ta esitab (kas ta nõuab puuduste kõrvaldamist või sellega kaasnevate kulude hüvitamist), ei saa mõjutada menetluskulude jaotamist. TsMS § 163 ei kuulu kohaldamisele juhul, kui kostja pakub kompromissina hagi rahuldamise ulatusele lähedast summat menetlusstaadiumis, kus menetluskulud on juba olulises osas tekkinud. Kostjad pakkusid hagi rahuldamise ulatusega sarnases summas kompromissi viimasel istungil, kui 99% kõikidest menetluskuludest oli juba tekkinud. Kompromissi sõlmimise peamiseks eesmärgiks on kulude kokkuhoid. Ebaõiglane ja ebaproportsionaalne oleks jätta menetluskulud hagejate kanda üksnes seetõttu, et vahetult enne otsuse tegemist on kostjad, prognoosides hagi rahuldamise ulatust, pakkunud kompromissiks vastavat summat. Seda on kinnitanud ka Riigikohus (3‐2‐1‐18‐17, p 19). Kohus võib olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei ole hagejate suhtes õiglane ega põhjendatud. Kohus on pannud hagejad olukorda, kus hagi osaliselt (ca 65% ulatuses) rahuldati, kuid hagejatel ei ole võimalik tagada oma õiguste kaitset piisavas ulatuses. Ehitusvaldkonnas tööde maksumuse muutumise tõttu ei ole kohtuotsuse aluseks olnud eksperdipoolsed tööde maksumuseks arvestatud summad enam piisavad tööde tegemiseks. Ehitustegevuse ajaks peavad hagejad leidma ajutised elupinnad, st tekivad täiendavad kulutused üürile, kommunaalkuludele ja kolimisele, ajakulu ning mittevaraline kahju kaasnevate ebamugavuste tõttu. Ülaltoodut arvestades oleks õiglane, et hagejatele hüvitatakse täies mahus vähemalt hagejatel tekkinud õigusabi- ja menetluskulud, kuna suuremas osas on kohus hagi rahuldanud.
5.M. Šuman ja Kimm Invest OÜ vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulude apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus ekspertiisikulude osas lähtunud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, mille järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. TsMS kommenteeritud väljaande kohaselt jäävad hagi osalise rahuldamise korral esmajoones kulud poolte kanda võrdsetes osades ning § 163 lg 1 sõnastuse kohaselt ei pea kohus kulude
kandmist võrdses osas enam täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral. Kohtul on TsMS § 163 lg 2 rakendamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mida maakohus on teostanud korrektselt. Kohus on kaldunud TsMS § 163 lg 2 põhimõttest kõrvale suures osas hagejate kasuks, kuivõrd ei ole jätnud menetluskulusid tervikuna või suuremas osas hagejate kanda, vaid poolte endi kanda. TsMS ei sätesta tingimusi selle kohta, millises menetlusfaasis esitatud kompromissettepanekut saab menetluskulude jaotamisel arvestada. Kui nõustuda väitega, mille kohaselt ei saaks menetluskulude jaotamisel arvestada menetluse lõppfaasis tehtud kompromissettepanekuid, ei täidaks TsMS § 163 lg 2 oma eesmärki suunata pooli kokkuleppele. Arvestades, et kostjad on olnud valmis menetluse lõpetama kokkuleppel kohtu poolt väljamõistetud ulatuses, oleks menetluskulude jaotamine muul viisil, kui kohtuotsuses märgitud, kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja samuti äärmiselt ebamõistlik, kuivõrd hagi rahuldati üksnes pooles ulatuses (TsMS § 162 lg 4).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 06.05.2021 otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab poolte menetluskulud, välja arvatud ekspertiisikulu, 35% ulatuses hagejate kanda, 22% ulatuses M. Šumani kanda ja 43% ulatuses Kimm Invest OÜ kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Asjas on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse osas. Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7, 8 ja 9).
8.Maakohus rahuldas hagi ca 65% ulatuses. Menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral sätestab TsMS § 163, mille lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lõige 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKo 23.09.2013, 3-2-1-87-13, p 15; RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 17), et kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg‐s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. See tähendab, et TsMS § 163 lg‐te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Seega on kohtul hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 kohaselt diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire.
Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisikulu jaotamisel selliselt, et iga menetlusosalise kanda jäeti ekspertiisikulu 1163,40 eurot (TsMS § 163 lg 1 esimene alternatiiv), ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ja seega puudub alus maakohtu vastavat otsustust muuta. Asjaolu, et maakohus mõistis kummaltki kostjalt välja 1163,40 eurot ekspertiisikulu hagejate kasuks solidaarselt, ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud (vt apellatsioonkaebuse p 5). Samuti on ekspertiisikulu selline jaotus vastavuses hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga selles, et maakohus jättis ebaõigesti ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt esitati hagi maakohtule 22.04.2019, maakohus tegi otsuse kaks aastat hiljem, 06.05.2021. Eksperdiarvamus, millele tuginedes tegid kostjad hagejatele kompromissettepaneku summas 45 000 eurot, esitati maakohtule 27.01.2021, nimetatud kompromissettepaneku tegid kostjad 02.03.2021 kohtuistungil, s.o aasta ja 10 kuud pärast menetluse algust. Põhjendatud on hagejate väide, et selleks ajaks oli enamus menetluskulusid (õigusabikulusid) asjas juba tehtud. Maakohus selgitas kohtuistungil pooltele, et kohtuotsusega tuleks väljamõistetav summa tõenäoliselt 48 000 eurot ja menetluskulud tuleks jagada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega sellises menetlusstaadiumis ei ole hagejad keeldunud kompromissist põhjendamatult ega venitanud menetlust, mis annaks alust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub ka hagejate seisukohaga, et menetluskulude jaotust ei saa põhjendada hagejate nõude valikuga, s.o asjaoluga, et hagejad nõudsid kostjatelt puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist ja ei nõustunud puuduste kõrvaldamisega kostjate poolt (mis kostjate arvates olnuks ekspertiisis toodust odavam), kuna neil puudus usaldus kostjate tehtavate tööde suhtes. Arvestades, et hagejate nõuded suuremas osas (65%) rahuldati, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jaotada asjas ülejäänud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi järgi, s.o võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellest tulenevalt jäävad poolte vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (v.a ekspertiisikulu, mis on jaotatud menetlusosaliste vahel võrdselt) maakohtus 35% ulatuses hagejate kanda ja 65% ulatuses kostjate kanda, s.o vastavalt kummagi kostja vastu hagi rahuldamise ulatusele 22% ulatuses M. Šumani ja 43% ulatuses Kimm Invest OÜ kanda.
9.Maakohus ei ole peale ekspertiisikulu poolte muude menetluskulude suurust kindlaks määranud. Riigikohus on 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 (p-d 19–22) asunud seisukohale, et kui maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud ja ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus. Tulenevalt Riigikohtu eelnimetatud seisukohast määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
10.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.